velo.clubbers.ee

Küsimus siis, et kas metsa minnes on mõtet sadulat natuke madalamale lasta kui tee peal sõites? Ise olen paar senti lasknud. Kuidagi julgem tunne on. Samas jalal on selgelt valusam.

Arne

Efektiivne sõiduasend ei sõltu sellest, kus sõidad. Maastikul on see "alla laskmise" teema lihtsalt sellepärast, et oleks sadula taha kergem kolida, kui ootamatused rajal seda nõuavad. Mul on tõen baigil sent-poolteist sadul madalamal mnt ratta omast. Ja nii stabiilselt. Kuigi peale suvist testi tõstsin mõlemal sadulat poolteist senti.
Ehk siis efektiivne asend maastikurattal ei pruugi igal rajal tagada kiireimat ja valutuimat edasiliikumist.

Alvaro kirjutas:Efektiivne sõiduasend ei sõltu sellest, kus sõidad. Maastikul on see "alla laskmise" teema lihtsalt sellepärast, et oleks sadula taha kergem kolida, kui ootamatused rajal seda nõuavad.

Mitte ainult. Ka raskuskese liigub siis alla poole ja kurvides on tsipa kindlam. Sina ei tea sellest midagi, sest sõnad raskus ja kaal on sinule (48 kg koos kiivriga) tundmatud suurused.

Kas FS puhul sadula kõrgust reguleerides (jagade mahaulatamise järgi) olete teinud seda avatud amordi või kinnisega? Ratas on ca 0,5 madalamal, kui tagaamort on lahti.

Ma olen ka siinmail, täitsa tavalisel 100mm käiguga XC fullsusseril dropper posti näinud. Ju siis on hea. Ise ma kah lasen sadulat nt Saku juurikate otsas madalamale kui TRMil. Veidi aitab liiga madalat asendit kompenseerida see et saab vahepeal sadulal mõni cm tagapool istuda. Pikalt see ei pädeks aga sihukestel juurikasematel sõitudel niikuinii pikalt sama asendit hoida ei saa.

MarttiM kirjutas:... sadula kõrgust reguleerides (jagade mahaulatamise järgi) ...

Alustame sellest, et kas sa ikka tead, et see on ilmselt üks ebatäpsemaid viise, kuidas sadula kõrgust paika panna? Keskjooks on ju ratastel maast erineva kõrgusega ning sõitmise ajal pole mõõdul maapind-sadul mingit tähtsust. Oluline on ikkagi mõõt keskjooksu või pedaali võlli tsentrist sadulani.

Mina seadistan sadulat amordi kinnises olekus ja jalgade pedaalideni ulatumise järgi. Sadula kõrgust teekatte ja rajaprofiili järgi ei muuda - üle poolesentimeetrine muudatus annab jalgades ja alaseljas tunda.
Vahest olen sadulataha kinni jäänud mõnel järsemal laskumisel ja seetõttu külje maha saanud aga see on siiski eelistatum kui jalgade ja selja väsimus sõidu ajal. Dropper post oleks kindlasti abiks aga probleem pole piisavalt suur et raha välja käia ja lisajuhtmeid ka ei taha.

siim_s kirjutas:

MarttiM kirjutas:... sadula kõrgust reguleerides (jagade mahaulatamise järgi) ...

Alustame sellest, et kas sa ikka tead, et see on ilmselt üks ebatäpsemaid viise, kuidas sadula kõrgust paika panna? Keskjooks on ju ratastel maast erineva kõrgusega ning sõitmise ajal pole mõõdul maapind-sadul mingit tähtsust. Oluline on ikkagi mõõt keskjooksu või pedaali võlli tsentrist sadulani.

No ega ma seda viisi väga täpseks ei pea, teisi sama ebatäpseid viise rakendasin parallelselt, nt talla maaga paralleesust vaatasin, jms.

dh kirjutas:Mina seadistan sadulat amordi kinnises olekus ja jalgade pedaalideni ulatumise järgi. Sadula kõrgust teekatte ja rajaprofiili järgi ei muuda - üle poolesentimeetrine muudatus annab jalgades ja alaseljas tunda.
Vahest olen sadulataha kinni jäänud mõnel järsemal laskumisel ja seetõttu külje maha saanud aga see on siiski eelistatum kui jalgade ja selja väsimus sõidu ajal. Dropper post oleks kindlasti abiks aga probleem pole piisavalt suur et raha välja käia ja lisajuhtmeid ka ei taha.

Ma tegin vastupidi:) Palju sul muidu lenksu ja sadula kõrguse vahe on?

Mul on maastikurattal sadul täpselt 1,5cm madalamal kui maanteerattal.
Ja see on paigas, võistluselt võistlusele ei liiguta.

Sadula taha suudaksin kolida ka mnt asendiga, põhjus on pigem selles, et maanteel sa istud täie raskusega sadulas ja eriti ei nihele.
Maastikul aga sa mõnikord "hõljud" 1cm kõrgusel sadul kohal, eriti kui on raputav lõik, et jalgade asend ja nurk tuleb peaaegu sama.
Ja muidugi laskumistel on loogiliselt julgem, kui sadul ei ole nii kõrgel.

Iga kord kui kolin ühelt rattalt teisele on esimese sõidu alguses natuke imelik, aga kokkuvõttes ma ei ütleks et üks asend teisest jalgadele valusam on.
Kui leiutataks dropper post, mis ei kaaluks rohkem kui tavaline ja ei nõuaks lisajuhtmed ja liiguks kasvõi 3cm üles alla, siis ülemise asendi tõenäoliselt paneks küll sama mis maanteel.

Mul MNT ja FS MTB sadula kõrgus keskjooksu teljest täpselt sama. Vändapikkused ka samad.

FS sadulakõrguse panin esialgselt vanalt rattalt mõõtes ja timmisin paika metsas sõites. Multitool taskus nkn kogu aeg.
Algseadistuseks kasuta mistahes meetodit, aga siis kuuskant tasku ja metsa (MTB) või maanteele (MNT).
Kusjuures kõrguse muutmine max 3mm korraga.

MarttiM kirjutas:Kas FS puhul sadula kõrgust reguleerides (jagade mahaulatamise järgi) olete teinud seda avatud amordi või kinnisega? Ratas on ca 0,5 madalamal, kui tagaamort on lahti.

Pigem soovitaks jämehäälestuseks seda meetodit, et toetad kanna pedaalile ja lükkad jala sirgu. Jalg võiks sirge olla, aga korralikult pedaalile toetuda. Mul andis see meetod sobiva tulemuse ja ei sõltu ka tagaamordi asendist ega keskjooksu kõrgusest.

arnea kirjutas: Pigem soovitaks jämehäälestuseks seda meetodit, et toetad kanna pedaalile ja lükkad jala sirgu. Jalg võiks sirge olla, aga korralikult pedaalile toetuda. Mul andis see meetod sobiva tulemuse ja ei sõltu ka tagaamordi asendist ega keskjooksu kõrgusest.

Jah, see on alustuseks väga hea variant. Samahästi kui parim.

arnea kirjutas:

MarttiM kirjutas:Kas FS puhul sadula kõrgust reguleerides (jagade mahaulatamise järgi) olete teinud seda avatud amordi või kinnisega? Ratas on ca 0,5 madalamal, kui tagaamort on lahti.

Pigem soovitaks jämehäälestuseks seda meetodit, et toetad kanna pedaalile ja lükkad jala sirgu. Jalg võiks sirge olla, aga korralikult pedaalile toetuda. Mul andis see meetod sobiva tulemuse ja ei sõltu ka tagaamordi asendist ega keskjooksu kõrgusest.

Seda meetodit kasutasin ka. Üldiselt on kõikide jämehäälestuse meetodite järgi ok, va kinnise amordi puhul, kui jalad maha meetodil on tiba kõrge:) Mingit peenhäälestust väga teha ei oska, sest tundub mugav olema. Ainuke jama on see, et teisipäeval, kui sai käidud kolmapäevaku rada katsetamas jäid põlve siseküljed tiba kangeks. Pigem seostan seda tagareie vigastusega, mis tingis selle, et püstises asendis oli võimalik vändata nati ebardlikus asendis ja seetõttu said ilmselt põlved ka vatti rohkem. Aga mine sa tea...

MarttiM kirjutas:Ainuke jama on see, et teisipäeval, kui sai käidud kolmapäevaku rada katsetamas jäid põlve siseküljed tiba kangeks. Pigem seostan seda tagareie vigastusega, mis tingis selle, et püstises asendis oli võimalik vändata nati ebardlikus asendis ja seetõttu said ilmselt põlved ka vatti rohkem. Aga mine sa tea...

Ristatissidemed. Lihaste lühenemine ( ei tehta venitusi), liigne kangutamine kerimise asemel või tiba kõrge sadul. Mul kõik see jama eelmise kümnendi esimeses pooles läbi tehtud.
Tiba kange on odavalt pääsemine. Hulka jamam on kui ei saa enam öösel põlvede pärast magada.
Lühike kokkuvõte on see, et lihased kisuvad lühenemise tõttu põlve ristatissidemed nii pingule, et need hakkavad liigselt mööda luuotsi nühkima. Vähemalt sellise kokkuvõtte tegi mulle dr. Annus, omaaegne tipp sellel alal.

erikr kirjutas:

MarttiM kirjutas:Ainuke jama on see, et teisipäeval, kui sai käidud kolmapäevaku rada katsetamas jäid põlve siseküljed tiba kangeks. Pigem seostan seda tagareie vigastusega, mis tingis selle, et püstises asendis oli võimalik vändata nati ebardlikus asendis ja seetõttu said ilmselt põlved ka vatti rohkem. Aga mine sa tea...

Ristatissidemed. Lihaste lühenemine ( ei tehta venitusi), liigne kangutamine kerimise asemel või tiba kõrge sadul. Mul kõik see jama eelmise kümnendi esimeses pooles läbi tehtud.
Tiba kange on odavalt pääsemine. Hulka jamam on kui ei saa enam öösel põlvede pärast magada.
Lühike kokkuvõte on see, et lihased kisuvad lühenemise tõttu põlve ristatissidemed nii pingule, et need hakkavad liigselt mööda luuotsi nühkima. Vähemalt sellise kokkuvõtte tegi mulle dr. Annus, omaaegne tipp sellel alal.

Kas see võiks täpsemalt tunda anda põlve sisekülje ülemises osas? Endal kipuvad ka põlved kangeks jääma ja peale pikemat, keskmise või keskmisest kõrgema koormusega treeningut on selles piirkonnas kergelt tulitav tunne. Otsest valu veel ei ole, pigem ebameeldiv tunne.
Kas võiks olla sama teema?

erikr kirjutas:

MarttiM kirjutas:Ainuke jama on see, et teisipäeval, kui sai käidud kolmapäevaku rada katsetamas jäid põlve siseküljed tiba kangeks. Pigem seostan seda tagareie vigastusega, mis tingis selle, et püstises asendis oli võimalik vändata nati ebardlikus asendis ja seetõttu said ilmselt põlved ka vatti rohkem. Aga mine sa tea...

Ristatissidemed. Lihaste lühenemine ( ei tehta venitusi), liigne kangutamine kerimise asemel või tiba kõrge sadul. Mul kõik see jama eelmise kümnendi esimeses pooles läbi tehtud.
Tiba kange on odavalt pääsemine. Hulka jamam on kui ei saa enam öösel põlvede pärast magada.
Lühike kokkuvõte on see, et lihased kisuvad lühenemise tõttu põlve ristatissidemed nii pingule, et need hakkavad liigselt mööda luuotsi nühkima. Vähemalt sellise kokkuvõtte tegi mulle dr. Annus, omaaegne tipp sellel alal.

Ilmselt minu puhul ongi mitmete asjade koosmõju: uus ratas; pühapäeval sai tavapärasest vähe rohkem MK kangutatud (venitamine jäi ka ära, muidu peale trenni ikka venitan); tagareie vigastus (pigem venitus, mikrorebend) - mistõttu ei saanud ka venitada; tagareie vigastusest tingitud sõiduasend (valu sai vältida mingites sundasendites) ja ilmselt ka siis tiba kõrge sadul. Panen sadula ca 2 milli madalamale. Üldiselt muidugi veel läks õnneks, sest kolmapäevak asja halvemaks ei teinud.

MarttiM kirjutas: Ma tegin vastupidi:) Palju sul muidu lenksu ja sadula kõrguse vahe on?

Sadul ~12cm kõrgemal

Ma olen alati pannud sadula just nii kõrgele, et ulatun täpselt jala panna pedaalile. On nii vale?

Siim1 kirjutas:Ma olen alati pannud sadula just nii kõrgele, et ulatun täpselt jala panna pedaalile. On nii vale?

Jala millise kohaga?
Pöia, keskkoha või kanna?
Õige vastus on kand sirge jalaga.

erikr kirjutas:

Siim1 kirjutas:Ma olen alati pannud sadula just nii kõrgele, et ulatun täpselt jala panna pedaalile. On nii vale?

Jala millise kohaga?
Pöia, keskkoha või kanna?
Õige vastus on kand sirge jalaga.

Ma olen alati just pigem keskkohaga sirutanud, kus clip less pedaalid kinnituvad ja peale seda natuke alla lastnud, kuna muidu on väheke ebameeldiv tunne. Nagu sirutaks oma jalgu nii alla kui võimalik keset sõitu.

Niiet kui kannaga panen, siis ei tohiks mingit ebamugavust olla jah?

Siim1 kirjutas: Niiet kui kannaga panen, siis ei tohiks mingit ebamugavust olla jah?

Enamus soovitusi on üldistavad ja vastupidi.
Esimesed 5 km ei anna veel mingit aimu. Kui just päris valesti pole või pole enne olnud.
50 jooksul juba peaks mõtteid tekkima ja käsi multitooli järgi krabama. Kui vaja.
Peenhäälestus 500 km jooksul. Millimeetri kaupa.

Kasutan Time MNT ja MTB pedaale. Kunagi sai huvi pärast ära mõõdetud erinevate viisidega
kinga sisetalla kõrgus pedaalivõlli tsentrist. Sain vaheks 5mm. Ja sellepärast on näiteks mul ühe
pikkuste väntade puhul metsaratta sadul 5mm. kõrgemal.

Road 2 kirjutas:Kasutan Time MNT ja MTB pedaale. Kunagi sai huvi pärast ära mõõdetud erinevate viisidega
kinga sisetalla kõrgus pedaalivõlli tsentrist. Sain vaheks 5mm. Ja sellepärast on näiteks mul ühe
pikkuste väntade puhul metsaratta sadul 5mm. kõrgemal.

Vastupidi ei ole? Maanteepedaal peaks kõrgem olema kui mtb pedaal.

Pane need pedaalid kingadega kokku ja kõrvuti. Siis näed.