velo.clubbers.ee

Lugesin Sheldon Browni pidurdamise juttu.

Peab õppima pidurdama esipiduriga, kuna see on kõige efektiivsem pidurdusviis.

Tagapiduriga pidurdama harjutades rikud end ära - kuni pole vaja kõvasti pidurdada, saad hakkama. Aga kui on vaja järsult pidama saada, ei oska esipidurit doseerida ja võid kergesti nipli panna. Või õigemini - kuna sa pole harjunud kõva pidurdamisega kaasnevate jõududega, siis ei toeta lõdvad käed piisavalt keha ja sa tegelikult kukud rattalt maha, lükates kukkudes ka ratta ümber.

Igati loogiline jutt. Aga tekkis küsimus, et kui palju neid põhimõtteid MTB puhul rakendada saab: libeda või ebatasase pinna puhul soovitas ta tagapidurit pruukida. Ja enamus MTB sõitu just libeda ja/või ebatasase pinna peal toimub. Sheldon ise mainis ka ümbeõppimist maantee ja MTB vahel vahetades.

Esipiduri kasutamise peab kindlasti käppa saama, muidu on ta ainult ohuks. Aga kui palju MTB eksperdid seda tegelikult pruugivad?

Arne

Pidurdamine esi- ja tagapidurit koos kasutades on elementaarne nii asfaldil kui metsas. Väga üksikutel juhtudel piirdub asi tagapiduriga.

Asja parandab ka pidurilinkide ümber tõstmine. Parema käe alla esi- ja vasaku alla tagapidur (samuti SB õpetus). Mul kõik rattad nii kompunnitud ja ei kurda. Kuna parem käsi tundlikum ja tugevam, siis on parem esipidurit doseerida. Esipiduri mittekasutamiseks peab ikka mõnusalt tatine olema või siis piisavalt suured künkad, et oleks oht esiratas õhus blokeerida, neid olusid on Eestis harva. Nagu kulumisest näha, saab esipidur kordades rohkem koormust kui tagumine, õhukeseks kulunud klotsid võib rahumeeli eest taha tõsta dubleerides nõnda nende eluea.

See, kumba käe all kumb pidur on, on rohkem maitseasi. Aga minu jaoks on loogilisem, kui tagapidur on tagavahetiga ja esipidur esikäikari vahetusega ühe käe all. Tagumine kompott siis parema ja esimene vasaku käe all. Niimoodi on ka valdaval enamustel ratastel.
Aga esipiduri kasutamine tasub kindlasti ära.
PS. Sel hooajal sõitsin olude sunnil ka ühe kolmapäevaku sarja võistluse ainult esipiduriga. Valiku tegemisel isegi ei kaalunud varianti, et kasutaksin tagapidurit. Teema oli selles, et mul olid kasutada ainult üks paar klotse. Tulemust see igaljuhul ei mõjutanud !

Rivo kirjutas:Tulemust see igaljuhul ei mõjutanud !

Ära valeta, vaata kui kui kiiresti sa sõitsid!!

Gunnar kirjutas:Asja parandab ka pidurilinkide ümber tõstmine. Parema käe alla esi- ja vasaku alla tagapidur (samuti SB õpetus).

See on rohkm konservatiivsete inglaste ja motokrossi taustaga meeste teema. Noja siis mõned erandit_kinnitavad_reeglit mehed.

Täpselt samamoodi nagu kõvemini väntamiseks ronid rattal ettepoole (et esiratast üles ei tõmbaks), lükkad pidurdades ratast enda alt ette välja (et niplit ei paneks). Natuke proovida ja harjutada ja hiljem ei pea sellele mõtlemagi. Kui mahu- ja intervallitreeningute kõrvalt natuke aega leida läheb elu palju ilusamaks (ja pidurdusmaad oluliselt lühemaks). Ja selleks ei pea eriline ekspert olema.

Vähe offtopicut aga ma olen kuulnud, et "Pidurid on kiiruse surm"

ma ka siis veits OT: Mida hiljem pidurdad, seda kauem oled kiire !

See esipiduri osavama käe alla panek tundus loogiline. Plaanisingi enne ümberõppe alustamist esipiduri paremale tõsta.

Pidurid on praegu üsna järsud. Vaatasin et Avidi popimatel linkidel on võimalus piduri tundlikust sujuvalt reguleerida ja Shimanol oli "power modulator" nimeline asjapulk pidurdusjõu paremaks reguleerimiseks. Mis kogemus nendega on? On need mõistlikud asjad?

Arne

Ei ole mõistlik asi.

S.t. "power modulator" ei ole mõistlik? Aga see lingi sees olev tundlikuse reguleerimine?

Arne

arnea kirjutas:S.t. "power modulator" ei ole mõistlik? Aga see lingi sees olev tundlikuse reguleerimine?

Arne

Sõrme sees olev tundlikkuse reguleerimine on kõige mõistlikum. Seda saad vastavalt vajadusele ka sõidu ajal muuta ilma mutreid keeramata. Alusta katsetades erineva lingil olevate sõrmede arvuga.

Eelmisel rattal Kona Caldera oli ees XTR V-pidur ... selle puhul piisas ühe sõrmega pidurdusest ja oht äkilisema vajutuse puhul nipliks oli täiesti igapäevane.
Praegusel rattal Merida Crossway TFS Sport D on aga minu jaoks probleem - ketaspidur on ikka väga tuim asfaldil tuleb pidurdamiseks täiest jõust linki mudida ja pigem on oht, et ei saa pidama.
Kas ketaspidur ongi oluliselt tuimem või on midagi mäda?

Miki-Hiir kirjutas:Kas ketaspidur ongi oluliselt tuimem või on midagi mäda?

Ilmselt mäda. Klotsid näiteks? Kas sissepidurdamata või mingi jamaga koos või muidu tuksis. Või õhk sees?

Villem T kirjutas:

Miki-Hiir kirjutas:Kas ketaspidur ongi oluliselt tuimem või on midagi mäda?

Ilmselt mäda. Klotsid näiteks? Kas sissepidurdamata või mingi jamaga koos või muidu tuksis. Või õhk sees?

Õhk sees nagu ei ole - lingi vetrumist vms ei ole, lihtsalt jubedalt jõudu on vaja pidurdamiseks. Klotsid millegagi koos nagu ka ei ole.
Sissepidurdamine kujutab endast mida?

Miki-Hiir kirjutas:Sissepidurdamine kujutab endast mida?

Mingit perioodi mil klots ja ketas üksteist mõistma hakkavad. Mõnikümmend korralikku pidurdust. Räägitakse ka et saad klotsid tuksi keerata kui liiga tugevalt ja liiga palju kohe pidurdad, aga ma usun et kohalikel kallakutel pole see teostatav.
Kui sul on mingil hetkel näiteks õli läinud kettale/klotsile siis sellest piisab. Nad ei pruugigi nähtavalt "millegagi koos nagu olla".

Pidurid saab kergelt käppa kui teha jalgratta downhilli .