velo.clubbers.ee

Rataste kiirendamisvõistlusi ilmselt ei peeta, kuid tekkis huvi, et kuidas on õigem paigal stardist kiiredada, kas käikke klõpsides või sobiva kõrge käiguga jõudu kasutades?

Mul küll harrastaja käiguvahetaja (Alivio), vahetab siiski uuena koormuse all suht hästi, kuid tundub viimane variant parem. Peale korvide kasutusele võttu avastasin endalegi üllatuseks, et kasutan igapäevasõidus praktiliselt kahte viimast käikku. Alla vahetan siis, kui on mägi, vastutuul või ebatasane tee. Asfaltil startides kasutan 7. käikku, väntan püsti jõuga (tõmmates pedaale pea sama tugevalt, kui surudes ja samal ajal sarvedest hoides ratast vastas-suunas väänates) ning kallutan keha lenksude kohale, et kaalujaotust (ka dünaamilist) ühtlaselt jaotada. Saab hoo üsna ruttu ülesse, edasi istun sadulasse ja vahetan viimase 8. käigu peale. Vastutuule puhul ehk hoopis 6.-da peale. Kui alustada madalamatest käikudest, siis ei saa sarvedest hoida, jõuga väänamine oluliselt ebakindlam, eriti käiguvahetuste ajal, mida alul tuleb teha väga tihedalt. Viga muidugi ka ratta vales otstarbes - MTB pole asfaltisõiduks mõeldud ja ülekanded selliseks tegevuseks piisavalt aeglased. Hästi ta kah ei mõju, kuna Stem-i ja väntade juurest kostub juba naginaid. Aga kipub siiski (halvaks) harjumuseks saama.

Tekkis huvi, et kuidas teistel harjumuseks kujunenud. Rahulikult sadulas istudes startida ja käikke (n. enne ja pärast foori) klõpsida või jõudu kasutada? Kumb viis kiirustades säästvam on?
Henry

Mina üldjuhul vahetan enne mingit valgusfoori või muidu seismajäämist eest keskmise peale ja siis pärast jälle tagasi, kui veits hoogu juba sees. Vahest olen ära kah unustanud, siis tuleb jõudu kasutada, kuid mulle tundub esimene variant meelepärasem- saab nagu kiiremini liikuma.

Enne seisma jäämist rauad keskele (eest ja tagant) ja siis liikuma hakates hakkavad rauad paremale liikuma. Enne eest kõige suuremale ja siis tagant. Kui ikka väga on vaja kiirendada, siis toimub kõik püsti sõites ja käikke sisse raidudes (siiani pole midagi katki veel läind) aga kui kiiret pole, siis lasen aeglaselt.

Põhiline koht kus kiirendada on vaja on Riia mäel Võru tn mööda tulles, kui fooritagant korraliku stardi saad, siis lendad Annelinnani välja lubatud sõidukiirusest kiiremini .

Esimese käikari kasutamise peale kiirenduse tarbeks pole ma tulnudki. Ma nagu rohkem kasutanud seda vastavalt maastikule või ennem järsku mäge. Üritanud ka jälgida seda, et suurema (parempoolse) hammakaga ees viimaseid (vasakpoolseid) taga ei kasutaks ning vastupidi. Keskmisega jätan kah äärmised käigud kasutamata. Kui just olukord ei nõua. Väike hirm on, et kui jõuga vändates seda igapäevaselt kasutada, siis kaua vastu ei pea. Ja kui ketti väga risti ajada, siis kah hästi ei mõju.

On need võhiku hirmud?
Henry

Kiirendamisel ka oleneb, milleks sa seda teed. Kui tahad kiiresti sellise keskmise kiiruse saavutada, siis võid ju raske rauaga punnida, aga kui eesmärgiks on maksimaalne tippkiirus, siis tasuks ikka käike klõbistada. Olin ka ise varem raske rauaga suruja, aga spurdi vms. algul sai kogu energia pedaalile antud ning kui oluline koht (näiteks vahefinis) kätte jõudis, polnud jalas enam jõudu. Samas kergemate käikudega kiirendades kannatavad jalad kiiret kerimist ning jõu momendi saad rakendada just täpselt siis, kui õige hetk käes. No aga seda on raske sõnadega nüüd selgeks teha, lihtsalt tuleb endal proovida ja harjutada. Kulub ikka paar aastat, kui võistlustel õiget hetke hakkad tabama.

ma tavaliselt jätan eest suurima(kui on teada et kiirused lähevad suureks) ja siis klõpsin tagumisi juurde. Kui jõuan kuskil 7-8 hammaka juurde tõusen vb isegi püsti. 9 tavaliselt ei tõuse.

Minul on MTB, ees suurem ketas 44 hambaga. Linnas eest ei vaheta v.a. kodu poole jõudes, kus üks järsem tõus... enne foori vahetan 5-6-nda tagant ja startides teen ehk 1-2 vändatiiru püsti. Ma ei näe üldse vajadust eest vahetada. Vbla MNT rattaga oleks vaja ei oska kommenteerida.

MTB-ga ka, tagant on peaaegu koguaeg 4 peal, eest kohalt minek esimene, kuni üle 20km/h, siis teine kets, kuni mingi 35km/h ja kolmanda ketta sisse lükkan siis on mingi 50m saavutatud mõnus 40km/h, mida ma pärast sellist kiirendust hoida ei jõua though Ja istun sadulas sellel ajal

Kuigi mul sõidukogemust veel suht vähe, tundub mulle loogilisem variant, et raske jalaga ei maksa eriti vändata, sest muidu on lihastele/liigestele ja ülekandele karm. Kasutan linnas ja maanteel liikudes lisaks suurele ka keskmist hammakat, vastavalt sellele, kumb sobib mulle sobiliku väntamiskiiruse ja koormusega ning vahetan suhteliselt tihti (kui just käigud otsa ei saa). Tundub, et võrreldes ajaga, kui sai raske rauaga sõidetud ja harvem käike vahetatud, on kett paremini vastu pidanud või on siis KMC X9 kett Shimano HG-72 ketist parem. Fooritagant startimisel on abiks keskmine hammakas ja tavaliselt panen selle pedaali, millega pressimist alustan veel kella 9 või 10 asendisse ootele, et võimalikult kähku inertsist jagu saada

9-se kassetiga ratastel on parim kiirendada kohalt:.......kui eest 2.......tagant 5......kui see käik on parasjagu "ülevändatud".......siis kohe eest 3..........ja edasi.....tagant 6 jne. Kui ees on 44 hammast, peaks 9-se kasseti lagi olema 56-60 km/h.......aga 45- 48km/h saab juba 7ga kätte......ja 8-nda lööd on 50km/h........!........Feeling on parim siis kui ise istud kogu kiirenduse vältel sadulas......