velo.clubbers.ee

Seni rataga põhiliselt poes piima järel käijana olen viimasel ajal EECle ja metsa vahele trenni tegema sattunud. Seega kogemused-teadmised täielik null. Ja kui esimesel EECl esimese laskumiseni jõudsin, siis ehmatas ära küll, et niii järsk. Teised sõitsid alla, järelikult peab võimalik olema - seega sõitsin ise ka. Aga järsematel laskumistel on kogu aeg selline tunne, et käin üle pea. Siit siis küsimused, et kui reaalne on laskumisel üle pea käimine ja kas mingit nippi ka on, et kuidas mäest alla saada.

Kuuporistaja kirjutas: kas mingit nippi ka on, et kuidas mäest alla saada.

kannikas üle sadula taha, rinnakorv toetub sadulale nagu ErikT ütleb.

Kõige elementaarsem algajale sobiv soovitus on perse üle sadula lasta ja siis alla tulla. Ekstreemjuhtudel isegi kõht sadulale toetada. Teevad nii profidki:
http://www.proklubi.ee/index.php?lang=e ... /0/103.jpg
või
http://www.proklubi.ee/index.php?lang=e ... /0/102.jpg
Nii on minimaalne oht üle nipli lennata.

Kuuporistaja kirjutas:Seni rataga põhiliselt poes piima järel käijana olen viimasel ajal EECle ja metsa vahele trenni tegema sattunud. Seega kogemused-teadmised täielik null. Ja kui esimesel EECl esimese laskumiseni jõudsin, siis ehmatas ära küll, et niii järsk. Teised sõitsid alla, järelikult peab võimalik olema - seega sõitsin ise ka. Aga järsematel laskumistel on kogu aeg selline tunne, et käin üle pea. Siit siis küsimused, et kui reaalne on laskumisel üle pea käimine ja kas mingit nippi ka on, et kuidas mäest alla saada.

tuttav tunne nelja aasta tagusest esimesest MTB võistlusest nii ongi, kui teised lähevad ees alla, siis järelikult saab järskudel laskumistel sirutad käed ette, tagumiku taha, tagapiduri paned blokki või veidi libisiema ja esipiduriga pidurdad lisaks... õiged sõiduvõtted tulevad kogemustega, seega pead rohkem läbi metsa poodi sõitma

Ruve kirjutas:... tagapiduri paned blokki...

ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )

Intzz kirjutas: ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika :!:)

Kui jutt käib järskudest laskumistest, siis liigne esipiduri näppimine lennutab sind hoogsalt üle pea. Tagapidur plokki tehnika käib mõnede järsemate laskumiste juurde igatahes.

Intzz kirjutas:

Ruve kirjutas:... tagapiduri paned blokki...

ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )

Täiesti õige, ei tohi tegelikult blokki tagapidurit lasta. Peale selle, et taguratas lohiseb ja rada rikub, on kogu ratas ise veel kontrollimatu. Veerevaid rattaid kontrolli all hoida tunduvalt lihtsam. Kuid ega endalgi see veel alati välja tule, ikka?gi kipud vahel liigselt pidurdama ja taguratas loha. Kuid tasub harjutamist ja tunnetuse õppist ära.

see nagu suht tuntav kui palju pidurdada, et üle ei lendaks
kui mägi on sirge siis pole mingit pidurit vaja, kurvis on tagapidur põhjendatud

oioioi... pidurdamine rikub mäge ja muudab laskumise ohtlikumaks!

Haanja 100-l oli mitu kohta, kus Silver pani järsust laksust alla, mina aga tulin maha. Pole ma nii s¤¤¤ ja arg laskuja midagi, aga Silveril oli ees hüdrauliline ketaspidur - see on eelis, eriti karmides, märgades ja poristes tingimustes. Vist on ka see tähtis, kui hea pidur on.

aga kui sadula taha hakkad ronima siis vaata, et sadul oleks piisavalt madal ning püksid poleks liiga suured... jama lugu kui sadula taha kinni jääd

hea koht harjutamiseks on kohila tuhamägi. tuhk on pehme ja kukkumine pole valus, samas seal tuhas saad sa ka häda korral hoo kiirelt maha ent samas on ka kiireid laskumisi. ühesõnaga kõikvõimalikke laskumisnurki mis eestis esineda saavad
http://www.zone.ee/cyc/DSC01856.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010002.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010003.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010047.JPG?2
http://www.zone.ee/dmetall/P1010049.JPG?2
http://www.zone.ee/dmetall/P1010087.JPG?2
PS: teine külg on sel mäel üsna lame niiet ärge ehmatage ära neist piltidest kus on pea sirge sein

Cyc kirjutas:aga kui sadula taha hakkad ronima siis vaata, et sadul oleks piisavalt madal ning püksid poleks liiga suured... jama lugu kui sadula taha kinni jääd

hea koht harjutamiseks on kohila tuhamägi. tuhk on pehme ja kukkumine pole valus, samas seal tuhas saad sa ka häda korral hoo kiirelt maha ent samas on ka kiireid laskumisi. ühesõnaga kõikvõimalikke laskumisnurki mis eestis esineda saavad
http://www.zone.ee/cyc/DSC01856.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010002.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010003.JPG?2
http://www.zone.ee/cyc/P1010047.JPG?2
http://www.zone.ee/dmetall/P1010049.JPG?2
http://www.zone.ee/dmetall/P1010087.JPG?2
PS: teine külg on sel mäel üsna lame niiet ärge ehmatage ära neist piltidest kus on pea sirge sein

Esimest korda kuulen/näen sellisest kohast...ehk annad paar vihjet kuda sinna huvi korral minna ? Et kui kukkumine pehme, siis võib ju proovida nö. seinastki alla tulla

Tänud vastajatele. Kiired katsetused suhteliselt madala sadula ja pisikese künkaga näitasid, et sadula taha tõstetud tagumikuga oli tõesti päris mõnus alla tulla. Kui kasutatav see meetod norm. kõrgusel sadulaga ja võistlustingimustes on, nõuab asisemaid testimistingimusi.

Tegelikult lootsin siit kuulda midagi sellist et "ära põe, tunne võib hirmus olla küll, aga kui ikka kõik teised mäest rahulikult alla sõidavad, siis tegelikult üle lenksu käimise oht puudub", aga pigem jääb mulje, et see oht on täitsa olemas ja peab ettevaatlik olema ja õieti sõitma, muidu ongi laks käes.

Kuuporistaja kirjutas: Kiired katsetused ...
...aga pigem jääb mulje, et see oht on täitsa olemas ja peab ettevaatlik olema ja õieti sõitma, muidu ongi laks käes.

Sul olid nõrgad kiirkatsetused. Õige katsetaja oleks, kas sinikates ja lombakas, kipsis, reanimatsioonis või morgis. Tegijal/huvilisel juhtub laskumise laks nii-kui-nii. Lohutuseks füüsikast - kaldteel veerevale kehale mõjub suht vähe takistavaid jõudusid.

Sul olid nõrgad kiirkatsetused. Õige katsetaja oleks, kas sinikates ja lombakas, kipsis, reanimatsioonis või morgis. Tegijal/huvilisel juhtub laskumise laks nii-kui-nii. Lohutuseks füüsikast - kaldteel veerevale kehale mõjub suht vähe takistavaid jõudusid.

Olidki nõrgad, väljas pime ja mäge polnud kusagilt võtta. Aga ku ma nüüd loen, siis õige katsetaja ei tahakski olla Pärast kipsiga lõppenud suusaintsidenti on mul äraütlemata suur vastumeelsus laksude ja selliste asjade, mille laksuga lõppemise tõenäosus väga suur, vastu.

kui seda http://www.proklubi.ee/index.php?lang=e ... /0/103.jpg pilti vaatad siis oleks ka sadulas istudes raskuskese ilusti rataste vahel ja kui vastu midagi väga suurt ei sõida siis üle nipli ei pane, aga ise sõites tundub muidugi hullem.

Sellest Kohilast veel, et kus see koht täpsemalt on?

Intzz kirjutas:ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )

Eriti võiks seda kuulda võtta Tallinnas sõitjad, kes taunkillerite poolt üles putitatud "Sigvardi" laskumist Nõmme kandis võtavad. Kutid on roppu tööd teinud ja 180 kraadised kurvid 4-X stiilis kõrgeks ehitanud. Nüüd on juba teises kurvis märgata, et mõned kasutavad seal tehnikat tagumineplokkivaatamemisedasisaab. Nii ei jää sellest maru heast laskumisest varsti midagi järgi.

Kirsa kirjutas:

Intzz kirjutas: ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )

Kui jutt käib järskudest laskumistest, siis liigne esipiduri näppimine lennutab sind hoogsalt üle pea. Tagapidur plokki tehnika käib mõnede järsemate laskumiste juurde igatahes.

Ei lennuta üle pea, sõltub muidugi algkiirusest ja pidurdamise äkilisusest ja sõitja valmiduses pidurdamisel tekkinud jõududele õige raskusjaotusega reageerida. Ikka mõlemat pidurit tuleks tasakaalus kasutada. Kummagi ratta puhul pole hea, kui need blokeeruvad. Tunde järgi mõlemat parasjagu niipalju, et libisema ei võta. Libedamatel ja väga järskudel laskumistel ei jää tihti muidugi eriti midagi muud üle, tagaratas "plokki" lasta.

konakona kirjutas:Sellest Kohilast veel, et kus see koht täpsemalt on?

Pole ise küll mtb sõitja, kuid siiski katsun õige koha leidmisel abiks olla.
Kui tulla näiteks Tallinna poolt, siis tuleks enne Kohilat kohe peale Urge Statoili paremale keerata (vasakule minev tee viib Prillimäele ehk tegu siis ristmikuga). Mööda peateed tuleks sõita seni kuni hakkab nägema puude alleed ja tee paremas servas paneelmaju. St ca paarsada meetrit enne seda alleed, kus lõppeb paremas servas metsatukk tuleks keerata taas paremale. Edasi ei tohikski väga palju maad olla, natuke ringi vahtides peaks mingit küngast nägema. Erilist pikka laskumiselamust sealt vaevalt saab, suhteliselt madal küngas siiski. Kunagi nooremas eas talvel kelgutamiseks kõlbas küll .

laskudes ei tohi kartma hakata ja rattaid blokki lasta. Muud nii väga vist olulist polegi. Kurvi minnes võiks trajektoori ka valida, et vähem pidurdama peaks. Järske liigutusi võiks ka vältida, et ratast mitte libisema ajada. kõige parem kui läheksid lihtsalt mtsa mägedest all sõitma siis saax ilusti selgeks:)

Mina võtan laskumisi ikka tagupiduriga, just kurvilistes kohtades.Mitte küll blokki, vaid piiri peal.Kui esipidurit hakkata liivapeal kurvis või siis laskudes metsas vajutama siis on ju väga suur oht, et esi ratas läheb alt ära ja siis on ju kukkumine kerge tulema?Sest kui esiratas blokki läheb, siis piisab kasvõi väikesest teekaldest/juurikast vms, et ratas alt ära läheks.Maantel küll jah isegi harrastan enamus ajast esipiduriga pidurdamist kui jah....

Kui jutt käib järskudest laskumistest, siis liigne esipiduri näppimine lennutab sind hoogsalt üle pea. Tagapidur plokki tehnika käib mõnede järsemate laskumiste juurde igatahes.

ei ole nõus!
käisime millalgi suvel aini ja rauliga valgemetsa-taevaskoja metsaaluseid nautimas. seal oli 2-3 pikka teravat laskumist mille võtmiseks oli vaja "natuke" tehnikat, samas pakkusid erilist naudingut. kasutasin võimalust ja proovisin esipidurite toimimist. püüdsin leida hetke millal rattad blokeeruvad (V pidurid). üllatuseks selgus, et nii teraval laskumisel võid esimesi lõpuni välja vajutada ilma, et midagi juhtuks. suur osa massist on esirattal ja siin on ka põhjus. muidugi on tulemus erinev kui teed seda slickiga lahtisel liival. tagapidurile tuleb ise ABS-i teha, sest blokeeritult on tema kasutegir 0-i lähedane. õige kehaasendi korral üle nipli küll ei lenda...

Esipidur on peamine tööriist järskudel laskumistel. Tagapidur ei võta miskit.

Väike stiilinäide ka U23 sõitjast Caspar Austa-st, kes MM-il Les Gets-is sai kõrge 34-da koha.



Austa, maanteemehena, ronis isegi rohkem sadula taha kui tema konkurendid mägiratturid.

Ma olen absoluutselt kõikidel laskumistel kasutanud taga-ja esipidurit korraga. No ei lenda üle nipli. Aga no põhja esikat iial ei paneks, siis oleks kohe üle nipli (hüdraulised kettad, mis siis, et Deore). Aga muide ma isiklikult keharaskust väga taha ei vii, natuke muidugi viin, nats sadula taha ja korras. Kuigi kui ühe korra sõitsin siin ühte suhteliselt järsku laskumist, muidu pole midagi, aga see on selline, et sõidad üle juurika mingi 15 cm sirgelt juurikalt alla. Siis oli tunne, et käin üle pea (oliń veel lollim ja ei viinud raskust piisavalt taha). See koht on Niidu metsas kõige järsem laskumine üldse üle oja (mitte see kõige tagumine, eespool on järsemat ja juurikalisemat). Nüüd olen targem ja viin rohkem.
Aga jah, alustuseks võimalikult palju raskus taha ja ei juhtu midagi. See oli kah väga õige, et ei lööks kartma. Meil siin trennis eile Sindis lõid vanemad kutid täiega kartma, panid blokkis alla. Küll oli pull vaadata.

Siis oli tunne, et käin üle pea (oliń veel lollim ja ei viinud raskust piisavalt taha).

Kuidas siis asi lõppes, jäid püsti? Ei ole vahepeal ühegi mäe lähedale sattunud, et nõuandeid proovida. Lenksu sai ülespoole tõstetud, olemine läks kohe mugavamaks ja ehk on laskumistel ka kasu.

Suutsin püsti jääda. Kuid hirm oli nahas veel tükk aega pärast seda. Aga noh see oli küll jah päris julm tunne. Nüüd olen sellel samal laskumisel alati keharaskuse väga taha viinud. Sõber ei julgenud pärast minu vänderdamist sellel laskumisel alla sõita. Pole ta siia maani sõitnud. Kui täna-homme ta ratta selga meelitan, siis püüan teda veenda, et ta prooviks. Kui raskus taha viidud, on seda päris hea suure hooga sõita.
Aga kokkuvõtteks ikkagi esimesed korrad raskus igaks-juhuks võimalikult taha. Kui kogemused kasvavad,sõid ka püüda natuke püstisema asendiga (tähendab raskus NATUKE eespool) sõita. Aga kasuta ikka ka esipidurit. Ma arvan, et pole vaja karta. Aga noh, ära põhja kah vajuta

Kui vaatan, kuidas profid laskumistel keha nii taha viivad, et kõht sadula taga, tekib tunne et iga väiksemgi juurikas viib neil esika alt ära. Kui esika peal üldse massi ei ole ja seal niimoodi kätega küljes rippuda, et mitte taguotsaga tagaratta peale kukkuda (olen näinud, kuidas nii on juhtunud), on ratas ülimalt ebastabiilne.
Võtsin spetsiaalselt erinevaid laskumisi erinevate kehaasenditega ja jõudsin järeldusele, et kõige parem asend on ainult tagumik pisut üle sadula, mitte rohkem. Kui viia keha rohkem taha, ei julge enam muidu sõidetavatest kohtadest alla minna. Raskeimad laskumised, kust alla sõitmine probleeme ei valmista, on Nõmme suurest suusahüppetornist natuke Glehni poole jääva oran?i käsipuuga trepi kõrval. Üks neist täitsa trepi kõrval(ülevalt vaadates vasakul) ja teine rohkem vasakule, mis on S-kujuline downhilli rada. Olen talvel proovinud ka palju järsemaid laskumisi Vanaka trepi juures olevast järsakust.
See, kas esipiduri vajutamisega paned niplisse, oleneb põhiliselt laskumise järskusest. Siiski tuleb seda kasutada, kuna tagaratas järsakul ei pidurda, tee mis tahad. Järjest järsemate laskumise proovimisel ei peaks alla sõitma sealt, kus on halb eelaimdus. Eelmainitud laskumisest trepi kõrvalt olen pannud 3 niplit, olles end sundinud sealt alla sõitma.

urmo kirjutas: Raskeimad laskumised, kust alla sõitmine probleeme ei valmista, ... Glehni poole jääva oran?i käsipuuga trepi... rohkem vasakule, mis on S-kujuline downhilli rada. .

Alvaro aastal 2004 kirjutas:Tallinnas sõitjad, kes taunkillerite poolt üles putitatud "Sigvardi" laskumist Nõmme kandis võtavad. Kutid on roppu tööd teinud ja 180 kraadised kurvid 4-X stiilis kõrgeks ehitanud. Nüüd on juba teises kurvis märgata, et mõned kasutavad seal tehnikat tagumineplokkivaatamemisedasisaab. Nii ei jää sellest maru heast laskumisest varsti midagi järgi.

See laskumine on ju paljudel XC sõitjatel pisikese vahepalana sealkandis kasutusel. Ise ei julgenud toda möödunud aastasel ühissõidul proovida. Aga, kui nägin kuis ErikT sealt vuhinal alla läks, olen nüüdseks tolle läbimise selgeks saand. Ja kiirus iga korraga aina tõuseb.

Hea tehnika on ka laskuda taga sadulas ja kintsud õrnalt toetavad vastu sadulat kuna see teeb laskumisel juhitavuse paremaks

$au$er kirjutas:Hea tehnika on ka laskuda taga sadulas ja kintsud õrnalt toetavad vastu sadulat kuna see teeb laskumisel juhitavuse paremaks

No shit!

Kuskohas see "Sigvardi" laskumine täpsemalt asub? Olen seal kandis palju ringi sõitnud ja ei pruugi seda selle nime all teada.

urmo kirjutas:Võtsin spetsiaalselt erinevaid laskumisi erinevate kehaasenditega ja jõudsin järeldusele, et kõige parem asend on ainult tagumik pisut üle sadula, mitte rohkem.

Kui jutt käib TÕESTI järskude laskumiste kohta (sorry, tõesti ei tea Tallinnas neid kohti ega pole näinud), siis mumeelest on see pool-sadulas sõitmine natuke vale, mugavam on ta küll. Ma Eesti võistlustelt eriti neid järske laskumisi ei tea nimetada, aga ühte vist kuulsamat - Tihemetsat tean küll (karjäärikas). Kui mina esimest korda sealt proovisin alla sõita, olin samuti nö hästi tsipa, pooleldi sadula taga. Nagu naksti olin üle lenksu. Seda laskumist oskan võtta vaid ikka täitsa sadula taga olles, muidu keerab ennast lihtsalt üle lenksu. Samas, kui oskad nt öelda, et suudad Tihemetsas pool-sadulas alla tulla, siis vbolla jääbki asi lihtsalt minu oskamatu rattavalitsemise taha.
Eeldus on, et sa muidugi Tihemetsat tead.

Tean küll. Tõepoolest, ERILISELT järskude laskumiste puhul ei saa pool-sadulas sõita, eriti kui laskumisel on jõnkse-astmeid ja see on liivane nagu Tihemetsas. Aga kui keha on üle sadula, tuleb toetada kas rind vastu sadulat või hoida jalgadega keha üleval, kuna kätega lenksu küljes rippudes on ratas sama hästi kui juhitamatu.

urmo kirjutas:Aga kui keha on üle sadula, tuleb toetada kas rind vastu sadulat või hoida jalgadega keha üleval, kuna kätega lenksu küljes rippudes on ratas sama hästi kui juhitamatu.

Kle teeme nii et sa näitad mõnel järsul laskumisel, kuidas sul rind vastu sadulat läheb ja ratas siis veel juhitav on. Nii saab tõsiselt hästi ratast juhitamatuks muuta, kui selle "sadula taha" tehnikaga üle hakata pingutama.

Alvaro kirjutas:

urmo kirjutas:Aga kui keha on üle sadula, tuleb toetada kas rind vastu sadulat või hoida jalgadega keha üleval, kuna kätega lenksu küljes rippudes on ratas sama hästi kui juhitamatu.

Kle teeme nii et sa näitad mõnel järsul laskumisel, kuidas sul rind vastu sadulat läheb ......

njah...rind vastu sadulat!?
mul on tegemist et ennast üle sadula tahapoole saaks lasta.....

Rom kirjutas:

Alvaro kirjutas:

urmo kirjutas:Aga kui keha on üle sadula, tuleb toetada kas rind vastu sadulat või hoida jalgadega keha üleval, kuna kätega lenksu küljes rippudes on ratas sama hästi kui juhitamatu.

Kle teeme nii et sa näitad mõnel järsul laskumisel, kuidas sul rind vastu sadulat läheb ......

njah...rind vastu sadulat!?
mul on tegemist et ennast üle sadula tahapoole saaks lasta.....

No juuresoleval pildil võib ette kujutada, et rind isegi võiks sadula vastu minna (sadulat veidi kõrgemale tõstes ja istmikku veel veidi allapoole lasta püüdes). Aga no tavaline XC või maratoni mees ilmselt niisugusi kehakõverusi välja ei venita. Ka rataste geomeetria ilmselt sellist asja ei luba.

Kui ei küüni, siis on sadul ja lenksu vahe liiga suur - ehk raam liiga suur.
Aga tehnilisi laskumisi tõesti sellise tehnikaga väga ei saa - saab lihtsaid, aga hästi järske laskumisi.
Ma ise kasutan seda küll päris tihti ja kasutavad teisedki.

Näideteks kõlbab paar pilti Austast eelmise aasta MM-lt:

http://www.proklubi.ee/index.php?lang=e ... /0/102.jpg
http://www.proklubi.ee/index.php?lang=e ... /0/103.jpg

Täpsustaks jah, et nii saab võtta just nimelt järkse, kuid mitte väga tehnilisi laskumisi. Keha asendi venitab küll ilusti välja. Nagu Kirsa ütles, kui ei saa nii teha, on sadul liiga taga. Lisaks omalt poolt ka selle pildi.

Kirsa kirjutas:Kui ei küüni, siis on sadul ja lenksu vahe liiga suur - ehk raam liiga suur.
......

mul on muidu hea mugav sõita saab nikerdada ja puha
aga kui on vaja pe... üle sadula vaja
ajada siis jama majas. Üle sadula enamvähem saab aga tagasi saamisega on keerulisemad lood,
paar korda olen rebu maitset tundnud ja pisara poetanud kui munad sadula ja keha vahele jäänud

urmo kirjutas:Täpsustaks jah, et nii saab võtta just nimelt järkse, kuid mitte väga tehnilisi laskumisi. Keha asendi venitab küll ilusti välja. Nagu Kirsa ütles,
kui ei saa nii teha, on sadul liiga taga. Lisaks omalt poolt ka selle pildi.

siinkohal ei ole mõtet downhilli sõitu ju XC ga võrrelda
ratas ju hoopis erinev.

Seda küll. (aga DH ratta pilte oli siin varemgi). Mina tahan öelda, et mina saan keha väänamisega ilusti hakkama ja aeg-ajalt teeb see elu lihtsamaks. Aga alati on ka võimalus joosta

Rom kirjutas:aga kui on vaja pe... üle sadula vaja
ajada siis jama majas. Üle sadula enamvähem saab aga tagasi saamisega on keerulisemad lood,
paar korda olen rebu maitset tundnud ja pisara poetanud kui munad sadula ja keha vahele jäänud

Krt, mul sama jama. Nt mõni järsk laskumine, kus tuleb keha sadula taha lasta, aga kiirus on suur. Et õigeks ajaks jälle sadulasse saada, on mul kõva probleem. Munad on minulgi sadula ja keha vahele jäänud, ja see tunne ei ole just kõige meeldivam...

Kuskohas see "Sigvardi" laskumine täpsemalt asub? Olen seal kandis palju ringi sõitnud ja ei pruugi seda selle nime all teada.

Huvitab sama küsimus, et kus see nn. "Sigvardi" laskumine asub?

Kirsa kirjutas:Kui ei küüni, siis on sadul ja lenksu vahe liiga suur - ehk raam liiga suur.

Lisaks pikivahele võib ka lenksu ja sadula kõrguste vahe liiga suur olla. Ehk siis tähelepanu pööratud rohkem aerodünaamikale kui ergonoomikale.

Eks Alvaro vastab "Sigvardi" laskumise küsimusele, kui sadula kõhu alt ära saab

matukas kirjutas:Eks Alvaro vastab "Sigvardi" laskumise küsimusele, kui sadula kõhu alt ära saab

Eeee, mõni freerideri mees võiks hoopis öelda seda, kes olid need entusiastid, kes selle laskumise selliseks tegid nagu ta praegu on. Vat seda mina ei tea näituseks Sel juhul peaks talle mingi teise nime andma, sest kunagisest Sigvardi laskumisest on ümberehituste käigus vaid asukoht samaks jäänud, rada on ikka way erinev. Kuigi osaliselt ka kergem.
Aga asub ta enamvähem Glehni lossi ja suusahüppetorni vahel keskel, täpsemalt eestikate liivalaskumisest 5 m paremal. Seal all on see suuuuur (Eesti mõistes) hüpekas ehitatud.

Alvaro kirjutas:Aga asub ta enamvähem Glehni lossi ja suusahüppetorni vahel keskel, täpsemalt eestikate liivalaskumisest 5 m paremal. Seal all on see suuuuur (Eesti mõistes) hüpekas ehitatud.

et siis raja tänava otsas kui ma nüüd õigesti arvan

Alvaro kirjutas:Aga asub ta enamvähem Glehni lossi ja suusahüppetorni vahel keskel, täpsemalt eestikate liivalaskumisest 5 m paremal. Seal all on see suuuuur (Eesti mõistes) hüpekas ehitatud.

Mis aasta eestikatest on jutt? Ühel aastal oli suusahüppetornist Glehni poole minnes esimese trepi juurest üles kerimine, seejärel metsa alla mööda nõlva paremale ning seejärel laskumine Trepi tänava poole. Teine aasta oli minu mäletamist mööda sellesama trepi kõrvalt vasakult (ülevalt alla vaadates) üsna valus laskumine kohe alla jõudes pöördega vasakule, et sama nõlva serva mööda alt üles kerida. See oli vist see aasta, kus see rootslane võitis eliidi.

Selle jutu järgi tundub, et nende liitepunktis olevast sirgest laskumisest käib jutt. Kui nii, siis mina olen sealt jooksutrenni üles teinud. Pole sealt tükk aega jooksurada läbi viinud, kuna jooksmisel on liiga intensiivne tõus. Trepi tänava asfalttõus on parem pikemateks tõusulõikude tegemiseks. Aga rattaga olen nõlva alt üles kerinud ja Trepi tänava poole laskunud üsna palju. Panen varsti selgitava pildi ka üles.

Kui ikka õigest laskumisest jutt, siis mina sellistele eriti trenni tehes ei roni. Ehk olen liiga alalhoidlik.

Mina mõtlesin sellelpildil siis seda sinist joont.

matukas kirjutas:Mina mõtlesin sellelpildil siis seda sinist joont.

iga uue mõtte jaoks pole vaja uut postitust. selleks on muuda nupp igaühe oma postitusel.

see sinine joon lähebki raja tänava lõpust mäkke