velo.clubbers.ee

Hei.
sesoses "uute ja huvitavate kogemustega" Elva rattasõidul oleks vahva kui keegi valgustaks kuidas edukalt sellises lahtises liivas sõita. Mitu korda oli tunne, et kohe-kohe olen külili. Ratas hirmsalt vänderdas all, tagatulijatel võis päris hirmus olla. Ja enamus läks mööda nagu vups ja vups....

kummid mis liivas kannavad ja on juhitavad, mitte ei kaeva, ühtlane raskuse jaotamine mõlemale rattale ning ühtlane pedaalimine.
kui kummid pole liivasõiduks sobivad siis peavad oskused päris head olema.

Minu kogemus:
1. Kumm peab kandma liivas, alla 2.0 jämedusega jääb 95% tõnäosusega hätta (nt vana hea 2.1 Rockster on super hea liivas).
2. Pedaalides pigem raskemad (kuid samas optimaalsed) käigud, sest kergete käikudega tundub liiva kaevumine olema tõenäolisem ja tasakaal ka häiritum.
3. Liivasel laskumisel tuleks vändata, mitte tirri lasta - liivast hooga läbi.
4. Liiva ei tohi karta, st liivas pidurdamine (nt laskumisel liiva sõites) lõpeb suure tõenäosusega halvemini kui hooga läbi panek.

Mati kirjutas:Minu kogemus:
1. Kumm peab kandma liivas, alla 2.0 jämedusega jääb 95% tõnäosusega hätta (nt vana hea 2.1 Rockster on super hea liivas).

sellest lähtudes võiks öelda, et minu 1.95 IRC Mythos XC slick oli nagu natuke vale variant? (pole lihtsalt oluliselt rohkem kumme, peale cityrunneritega millega TRR'i sõitmas käin).
Oskab keegi siis neid mittekaevuvaid soovitada?
läheb kuhugi harjutama...

Ritsikas kirjutas: Oskab keegi siis neid mittekaevuvaid soovitada?

lahtises liivas on head: eespool mainitud spec rocster, michelin wildgripper jet s, schwalbe racing ralph, hutcinson python....kindlasti on neid veel teisigi...

Liiva ja liivas sõites tõstan taguotsa üle sadula (nagu järsul laskumisel). Aitab nii hooga läbisõidul kui ka vändates. Soovitan proovida.

Mati kirjutas:Minu kogemus:
1. Kumm peab kandma liivas, alla 2.0 jämedusega jääb 95% tõnäosusega hätta (nt vana hea 2.1 Rockster on super hea liivas).
2. Pedaalides pigem raskemad (kuid samas optimaalsed) käigud, sest kergete käikudega tundub liiva kaevumine olema tõenäolisem ja tasakaal ka häiritum.
3. Liivasel laskumisel tuleks vändata, mitte tirri lasta - liivast hooga läbi.
4. Liiva ei tohi karta, st liivas pidurdamine (nt laskumisel liiva sõites) lõpeb suure tõenäosusega halvemini kui hooga läbi panek.

lisaks sellele tuleb hoida võimalikult sirget sõidujoont. kui vänderdama hakkad, võid külili lõpetada. ise hoian lenksu lausa kramplikult ning pole kordagi liivas hätta jäänud.

elvas oli muidugi osadel liivalõikudel võimalik ka kasutada tee äärt, kus liiva polnud. aga nagu näha, miskipärast paljud (enamus) ei kasutanud seda võimalust.

Panaracer SpeedBlaster - super liivakumm, hoolimata 1,95 laiusest

Lisaks, liivas sõites unusta esipidur ära ja lenksu hoia ka lõdvemalt, aga mitte nii, et risti läheb, tunde asi. Kui sõidujoon hakkab ära vajuma, tuleb keha kaalujaotust kiiresti ja pidevalt muuta, et sirget joont hoida. Ise teen alati nii ja ei pea end liivas kuigi saamatuks.

Sõita sirgelt ja lõdvalt läbi liiva. Et nagu lased rattal veits ise teed otsida (muidugi, kui liiga palju ohjasi käest annad, siis oled maoli kah)

Lauri kirjutas:Sõita sirgelt ja lõdvalt läbi liiva. Et nagu lased rattal veits ise teed otsida (muidugi, kui liiga palju ohjasi käest annad, siis oled maoli kah)

olen kasutanud ka sama tehnikat, siiani pole probleeme olnud.
samas selle aasta algusest on all olnud 2,6'' nokiad, selle rehviga pole miskit häda on pori või liiv lõikab nagu noaga läbi.

Eile sõitsin ümber Raku järve, seal liivas turnimise võimalusi enam kui küll. Need siintoodud teooriad kehtivad vist kuni 5m liivaradade kohta. Aga kui on 20-50m? Ühesõnaga proovige seal järgi.

Mõtlesin, et kas Raku liivatrenn aitaks kaasa H100 mudamülgaste läbimisele? Tallinnas ei tundu olevat eriti sobivaid mudakohti.

kalle_100% kirjutas:Eile sõitsin ümber Raku järve, seal liivas turnimise võimalusi enam kui küll. Need siintoodud teooriad kehtivad vist kuni 5m liivaradade kohta. Aga kui on 20-50m? Ühesõnaga proovige seal järgi.

ma oma teooriaga pole kordagi authoril ega kõrves pidanud jalga maha panema, kes mäletab veel 2003 kõrvet kus oli ca 2 km liiva järjest või rohkemgi. männiku liivaväljadel olen ka hakkama saanud.

erikr kirjutas:

kalle_100% kirjutas:Eile sõitsin ümber Raku järve, ... Need siintoodud teooriad kehtivad vist kuni 5m liivaradade kohta. Aga kui on 20-50m? Ühesõnaga proovige seal järgi.

ma oma teooriaga pole kordagi authoril ega kõrves pidanud jalga maha panema, kes mäletab veel 2003 kõrvet kus oli ca 2 km liiva järjest või rohkemgi. ...

Sama nagu Erikr'il. Kui sa mingisse sügavasse lahtisesse liiva ronisid, siis pole ime, et ikaldusid. Võistlustel on liivased kohad eelkõige autoteed, mis ei ole väga pehmed ja sügava liivaga. Vahest ka mõned metsaalused küll.

ja ikkagi on olemas eestis rattafoorumid... täna trenni tehes vaidlesin sõbraga selle üle ja juba mõtlesin, et peaks ise ühe valmis tegema, aga siis avastasin selle... iseenesest väga meeldiv ju!

aga teema juurde ka: liivas sõites on minu arvates väga mitmeid erinevaid variante... iseasi, kas järgnevad variandid nendest just kõige õigemad on...

situatsioonid:

*hooga(~20-40km/h) liivakastist (~2-30m) läbi: minu variant on teha esimene ratas võimalikult kergeks, nii suur raskus kui võimalik tagumisele rattale ja siis lihtsalt tirri lastes sirgelt liivakastist läbi. teooria on selles, et esimene ratas hoiab lihtsalt suunda (ja vajutab ka kerge raja tagumisele sisse) ja tagumine ratas tuleb siis massiga läbi lihtsalt. Selle variandi puhul on täiesti võimalik sooritada ka pöördeid, kuid see võtab siiski natukene rohkem kiirust maha. kui esimesele rattale toetuda, siis kaevub see liiga sisse ja noh, teate isegi mis edasi. soovitaks korjata enne liivakasti üles piisava hoo, et ei peaks hakkama väntama... väntamisel kandub mingi osa raskusest (minu kogemuse järgi vähemalt 40%) tagasi esirattale ja juhtimine halveneb tunduvalt. samuti olen tähele pannud, et mida rohkem raskust on esirattal, seda rohkem kiirust ma sellistes liivakastides kaotan. pidurdamist väldi, ainult õnnetuse vältimiseks ja siis kasuta kindlasti tagapidurit (ratas säilitab juhitavuse ja pidurdusvõime liivas on tagarattal päris tugev).

* kõik muud variandid - soovitan soojalt, proovige vältida liivas väntamist ja leidke alternatiivne tee liivase osa kõrvalt. vändates liivas takistate lihtsalt ratta liikumist (ja väsitate ennast), sest surute ratast jõuga edasi, aga samas väga suur osa sellest jõust kaob liiva sisse koos esirattaga. lihtne katse, võtke näiteks mudelauto, lükake seda sõrmega tagant liivasel pinnal ja vaadake, mis juhtub. auto nina kaevub liiva sisse. sama asi juhtub ka rattaga.

* puhas liivarada (nagu rannas): hoogu üles saada on suhteliselt raske, jälgi taimi, puudejuuri, nende kõrval on alati veidike õhem lahtine liivakiht ja sealt saab hoogu juurde korjata. kasuta laiemaid kumme, kui võimalik. taaskord, proovi esiots hoida nii kergena kui võimalik. vastasel juhul raiskad mõttetult palju energiat. vänta ühtlaselt, et ratas ei hakkaks käes "vänderdama" ja selleks oleks kõige õigem kasutada minuarvates sellist käiku, mida kasutaksid antud kiirusel mäkketõusuks; pigem rohkem pööret (kuid ka mitte liigapalju, muidu kannatab stabiilsus). loodan et ei jäänud liiga segaseks .P

see teooria peaks toimima kõigi kummide ja ka masside korral ja on kokku kirjutatud minu isikliku subjektiivse arvamuse põhjal, mis kohe kindlasti mitte ei ole 100% just see õige mida peaks järgima, kuid siiski on minu arvates väga lähedal tõele. proovisin kirjutada nii arusaadavalt kui võimalik, aga nagu ma juba tean, saab tavaliselt asjast nii aru, nagu autor mõtles, vaid autor ise, seega andke aga tuld, küsige, vaielge. teeme asja puust ja punaseks!

eelistan ka tiba raskust tagarattale suunata ning esirattal kergelt mängelda.

Ritsikas kirjutas:Hei.
sesoses "uute ja huvitavate kogemustega" Elva rattasõidul oleks vahva kui keegi valgustaks kuidas edukalt sellises lahtises liivas sõita. Mitu korda oli tunne, et kohe-kohe olen külili. Ratas hirmsalt vänderdas all, tagatulijatel võis päris hirmus olla. Ja enamus läks mööda nagu vups ja vups....

ütlen sulle üht mis maksab 250kanti ja on igas maastiku sõidus hea:cross mark(maxxis)
olen kummidega rAhul

rattur11 kirjutas: ütlen sulle üht mis maksab 250kanti ja on igas maastiku sõidus hea:cross mark(maxxis)

Ja paljude erinevate kummidega sul kogemus on ?

Rivo kirjutas:

rattur11 kirjutas:ütlen sulle üht mis maksab 250kanti ja on igas maastiku sõidus hea:cross mark(maxxis)

Ja paljude erinevate kummidega sul kogemus on ?

Pakun, et kummidega on ümargune null ja rehvidega heal juhul ühe kogemus.

Kui asjast, siis liivas on oluline pigem maht (kandepind) kui muster või mark.

Mati kirjutas:Kui asjast, siis liivas on oluline pigem maht (kandepind) kui muster või mark.

esitan veendunud eriarvamuse. kõigepealt muster, siis kandepind. osa mustreid kannavad, teiste eesmärk on vajuda läbi kuni kõva põhjani.
viimased kaevavad liivas kiiremini sisse kui arugi saad. personaalselt testitud.

erikr kirjutas:

Mati kirjutas:Kui asjast, siis liivas on oluline pigem maht (kandepind) kui muster või mark.

esitan veendunud eriarvamuse. kõigepealt muster, siis kandepind. osa mustreid kannavad, teiste eesmärk on vajuda läbi kuni kõva põhjani. viimased kaevavad liivas kiiremini sisse kui arugi saad.

ei vaidle, väitlen. oma kogemus - 1,9 speedmax vajus sisse ja üks (nime ei mäleta enam, mõne korra sõitsin) knobiline 2,2 vorst kandis. ja väga hästi on ka kandnud 2,1 ralph. seega kaldun empiirilisel alusel mahu poole. kõikki variante proovinud muidugi pole.

Pikem (argumenteeritud) jutuke, mismoodi ja mis varustusega liiva(luiteid) alistada.

http://www.bicycling.co.za/articles/han ... ow_to/2987
Lugedes tekkis kange tahtmine ratas liivaranda lükata ja väntama asuda. Varustus selleks nagu olemas - laiad kummid, keskmisest pikem teljevahe, keskmisest lühem stemm ja täisamort.

läppar peab lihtsalt igalpool põhjas olema

veixxx kirjutas:läppar peab lihtsalt igalpool põhjas olema

Et enne loobid läpparid liiva peale katteks? Kas iga läppar ikka sobib või peaks selliseid kokku krabama.
http://www.ekspress.ee/2008/03/24/tehno ... -arijuhile

kiiresti sõitma jalgrattaga- kihutama- kimama- klotsi andma- klotsitama= läpparit andma
tõ snajes?
aga eks igaüks mõtlem oma rikutuse tasemel. kes rohkem on rattaseljas ja kes rohkem arvuti taga

veixxx kirjutas:kiiresti sõitma jalgrattaga- kihutama- kimama- klotsi andma- klotsitama= läpparit andma
tõ snajes?
aga eks igaüks mõtlem oma rikutuse tasemel. kes rohkem on rattaseljas ja kes rohkem arvuti taga

aa..., lappi, lapatsit, lapakat andma.... keegi krt a-le täpid ka peale aretanud.

kui on lihtsalt sirge siis õlad lukku ja käsivarred samamoodi.kallutad tagarattale ja tallad päris jõhkralt väntadel.ära lihtsalt lase esirattal soovimatusse kohta minna ja proovi ratast natukene ettepoole lükates jõnksutada,siis ta peaks lihtsalt liivast läbi ujuma.

Minu aastatetagune lahtise liiva kogemus Kõrvemaalt:

Sai siis sõbraga koos sinna matkama mindud. Tema kiitis juba varem, kui ilusad laiad kummid tal on, ei vaju kuhugi sisse ega midagi, et ma puhta debiil oma siledate võidukakummidega, et ärgu ma üritagugi. Läksime ikka ja küll tema parastas, kui ma lenks risti lahtist liiva kündsin ja seisma jäin.
Mõtlesin natuke ja meenutasin jutte, kuda nõukogude dessantväelased soomustransportööride ja veoautodega soos sõidavad ilma, et sisse vajuks. KUMMIRÕHK!

Ega midagi, susistasin seni, kuni priskemad käbid ja männijuured tuntavalt vastu velge hakkasid käima ja - uskumatu! 25mm kenda laiatarbe "võidukakumm" kandis mu 100 kilo seal liiva peal ilusti ära. (sel ajal oli mu liikuriks peaaegu tänapäevane Nishiki Turisti või Sputniku sarnane sportratas, mis mõned aastad tagasi sisse vehiti)

Minu jalal ilutseb möödunud esmaspäeval kukutud käelaba suurune sinikas. Ei tasu liivas seljapeal taskutes sobrada ja ühe käega lenksu hoida. Palju põlvest puudu ei jäänud. Ja ka kummirõhk on ääretult oluline, aga ei saa ka liiga lasta sest kui satud kõvakattega teele on jälle halb.

Praegune olukord väljas sarnaneb vist üsnagi liivas sõitmisele või kuidas?

hall kass kirjutas:Praegune olukord väljas sarnaneb vist üsnagi liivas sõitmisele või kuidas?

Liiv pole libe

hall kass kirjutas:Praegune olukord väljas sarnaneb vist üsnagi liivas sõitmisele või kuidas?

Praegu on lumi suht sügav ja raske. Samuti on põhi libe. Lõpptulemusena kisub päris kõvasti ja ütleksin, et tänaste lumeoludega võrreldes on liivas kergem sõita.

erikr kirjutas:

hall kass kirjutas:Praegune olukord väljas sarnaneb vist üsnagi liivas sõitmisele või kuidas?

Praegu on lumi suht sügav ja raske. Samuti on põhi libe. Lõpptulemusena kisub päris kõvasti ja ütleksin, et tänaste lumeoludega võrreldes on liivas kergem sõita.

Tulin just rattaga õuest ja kinnitan, et tänased tänavad (lahti lükkamata tänavad) on hullemad kui mistahes liivas sõitmine. Metsavahel pehmes lumes sõitmise kohta ei oska kosta.

KaupoR kirjutas:Metsavahel pehmes lumes sõitmise kohta ei oska kosta.

On üsna talutav kulgeda mõõdukalt sügavas lumes. Karvasemad vähese rõhuga rehvid ja hägune pealamp pimedal õhtul, mmm... kuidas ma seda hetkel igatsen (taastun mandliopist). Eriti mägised rajad ei sobi, pidev jalgsi sumpamine surub lume bahhilla ja kinga vahele, külm on kohe platsis. Pealegi, V-piduri kasutaja peaks väga ettevaatlik olema, jää on pidurduspinnale kiire tekkima, laskumisel võib üllatus suur olla. Aga liivas sõitmine tundub ikka teine,.

vigurivänt kirjutas: On üsna talutav kulgeda mõõdukalt sügavas lumes. Karvasemad vähese rõhuga rehvid ja hägune pealamp pimedal õhtul, mmm... kuidas ma seda hetkel igatsen (taastun mandliopist). Eriti mägised rajad ei sobi, pidev jalgsi sumpamine surub lume bahhilla ja kinga vahele, külm on kohe platsis. Pealegi, V-piduri kasutaja peaks väga ettevaatlik olema, jää on pidurduspinnale kiire tekkima, laskumisel võib üllatus suur olla. Aga liivas sõitmine tundub ikka teine,.

Lisaks tasub ettevaatlik olla kindlamalt pinnaselt suurema hooga paksemasse lumme sõitmisel, kui viimane on märjapoolne sula.

Kui märtsi lõpus veel korra paksu lume maha viskas siis ma proovisin hoo pealt ühe paksema lumega lõigu läbida ja juhtus nii, et sulalumi kiilus üllatavalt ruttu esiratta, porika ja kahvli vahele ja siis juhtus see, mis esipiduri äkilisemal pruukimisel tavaliselt juhtub. Ainult et maandumine oli pehmem

-strix