velo.clubbers.ee

Proovisin huvipärast äärmiselt madalat kummirõhku Racing Ralf tubeless kummidega. Varem sai sõidetud rõhuga eest 1.8 taga 2.0 BAR-i. Selline harju keskmine ja sellisega sõidavad vist enamus ?! Mingi aeg sai proovitud rõhkudega 1.3/1.5. Vot, metsa all nikerdades oli see juba teine tase. Haakub kenasti juurikate ja kivide taha nii, et külglibisemise ohtu väga ei olnud. Samuti läbilöögioht puudus. Eile aga panin veelgi madalama rõhu kummidesse - 0.9/1.1. Lihtsalt huvi pärast ja põhjusel, et läksin üle kõvakahvlile. Kui lähevad puruks siis lähevad, nagunii on kummivahetuse aeg kohe kohe käes . Läksin siis harku metsa singlitele sellega lammutama. Enne pidi muidugi mingi aeg sõitma ka asfaltil ja kruusateedel. Nii madala kummirõhu kohta veeres ta kõval pinnasel üllatavalt hästi. Aga nägu läks hoopis rohkem naerule singlitel. Kui ratast korralikult taltsutada siis on lausa lust nii madala rõhuga sõita. Ratas veereb sujuvalt ja pehmelt üle kivide ja juurikate. Kurvis ei ole ohtu välja sõita, sest kallutada saab päris palju. Pidamine nii madala rõhuga oli super. Jah, korra sai oldud lohakas ja ühe juurika peal esiotsa väga ei tõstnud ja oli tunda, et lõik korraks läbi, aga õnneks sneikpaiti ei tulnud. Ei mingit põrutamist ja raputamist. Vahest tekkis tunne, justkui laseks mööda kruusa! Siiski peab tõdema, et väga kivisel ja raputaval pinnasel ei ole sellise rõhuga just kõige ohutum, just läbilöögi ohtu silmas pidades. Heaküll, kumm läheb...aga pöid? Tahkos ja Poolas (ei ole käinud) ei ole selline rõhk vist väga soovitatav, samuti Eesti kivistel ja juurikalistel radadel. Aga harju keskmisetel singlitel ja metsaradadel on kindlasti teema!

NB! Kindlasti peab ära mainima, et minu eluskaal on hetkel 64kg. Arvan, et kuni 67kg-ni on veel ohutu aga üle selle hakkab vist iga liigne gramm mõjutama sõidutulemust ja kummipurunemise tõenäosus suureneb!!!

Testis kasutatud riistvara:
1. MTB jalgratas
2. Racing Ralf tubeless (laius 2.1) kummid
3. Notubes lateks kummides

Juhuks kui...
1. 2 sisekummi
2. kummiheeblid
3. 2 CO2 ballooni
4. Kummiparandusvaht
5. Tubelessi paranduskomplekt (eestis minuteada müügis ei ole)

Nii et katsetage seltsimehed, katsetage. Aga arvestama peaks sellega, et iga kummiga ei pruugi madala rõhu juures veeremine asfaltil ja kruusa peal hea olla. Õnneks RR-iga oli kiirusekadu väike.

Kui laiad pöiad? Kas kõvemal pinnasel kurvides rehv nii madala rõhuga küljele rullima ei hakka?

Villem T kirjutas:Kui laiad pöiad? Kas kõvemal pinnasel kurvides rehv nii madala rõhuga küljele rullima ei hakka?

Pöiaks DT Swiss XR4.1. Ja väga ei täheldanud, et kruusakurvis oleks kumm töllama hakanud, suhtkoht stabiilne oli ikka. Aga nii madala rõhuga pole mõtet kruusal üldse sõita .

Küsimus, et üks + tubelesso puhul on just madal rõhk, onju? Aga samas, kui võtan näiteks tavalise ja TL RacingRalphi, siis mõlema külje peale on kirjutet 2,5 - 4 BAR. Praegu tundub, et kui tava RR puhul sõitsin pidevalt 2,75-ga, siis TL RR-ga saan sõita 2,5-ga, ei ole just suur vahe.

Ma saan aru, et tegelt lihtsalt sõidetakse soovitatust madalama rõhuga ~2 BAR? Aga kuidas see rehvile mõjub. Minu BIG APPLED, millel ka 2 - 4,5 BAR soovituslik, on 1-1,5 BAR rõhuga sõitmisest (meelega ja kogematta) küljed triibuliseks muutunud.

panen TL kummi max rõhuga pöiale, et istuks korralikult peale. sõidan 1,8-2 bariga, RR kolmandat aastat, siiani peavad normaalselt rõhku.

Hutchinsoni puhul igatahes pikalt alarõhuga sõites rikkus rehvi külgstruktuuris midagi ära. S.t. rehvi küljed hakkasid õrnalt õhku läbi laskma (24 h jooksul rehv tühi). Vette pannes rehvi küljed üleni kihisesid mikromullidest.
RR puhul olen ühelt persoonilt kuulnud sama probleemi teket alarõhuga sõitmisest.

Külgedega on asi loogiline. Seal on sein õhem ja seda pidevalt väänates lõhub lõpuks tugistruktuuri ära. Samas on mul sarnane kogemus Erikr-ga. Mul jõudis Ralph paari aastaga lihtsalt ära kuluda, enne kui midagi muud juhtus.

Mis puudutab madala rõhuga sõitmist, siis ärge palun unustage juurde mainida palju te kaalute. On vaks vahet kas 1,5 ati peal istub 65kg või 85kg

85

Ma suutsin ükskord Racing Ralphi Crossmax XL esijooksu pealt maha keerata.
Oli väike laskumine 90` kurviga ja metsaaluse pinnas haakus liiga hästi.
Mäletan et esikumm oli tavalisest veidi (mitte palju) tühjem, kasutan rõhuks 2,5 ees ja 2,8-3 taga.
Kaalu +-85.
Ise kahtlustan et põhjuseks võis olla liigne seebi kasutamine pealepanekul.
Pärast äpardust (õnneks oli auto lähedal) kiirelt kumm peale , norm rõhk sisse ja ei mingit muret.

nonii...esimesed vitsad siis madala rõhuga sõitmisel saadud. Õnnestus siis täna ühes teravas-pehmes-liivases-juurikases kurvis kumm niimoodi "maha" sõita, et kummi ja pöia vahele sattus miskine sodi. Loomulikult hakkas kumm selle kohapealt automaatselt susisema ja ainus viis selle parandamiseks oli kumm nii tühjaks lasta, et sodi sealt välja koukida. Olin ise hooletu ja liikusin kurvi liiga suure hooga (nüüd on see koht, kus kuldar hakkab kohe silmi pööritama ja huulelt libiseb üks karvane Ohoo...), mistõttu pidin ratast liiga kallutama, mille tulemusel arvatavasti antud aktsioon aset võis leida. Seega, madala rõhuga sõitmisel on oma head-vead. Peab eelnevalt siiski harjutama ja proovima, niisama peale lennata on kerge aga kas ka pärast kummiga jännata on sama kerge? Ei tea, mul ajas antud juhtum harja päris punaseks.

NB! Kaalu hetkel 66-67kg ja rõhk kummis ees/taga umbes 1.6/1.9 at.

Tahko 2006 - Spessu Rockster 2Bliss, trennis 0,9 BAR, võistlusel 1,3 BAR = NO PROBLEM
Tahko 2007 - RR UST, 2,2 BAR = läbilöödud rehvikülg, kaduma läks II koht
Mõlemal juhul ei kasutanud mingit lateksit. Spessu rehvidel tunduvad küljed paksemad olevat, kui Ralphil. Esimesel juhul kasutasin Mavic CrossLandi, teisel Mavic 819, kaalu endal 72 kandis. Maha pole suutnud rehvi kunagi sõita.

Selle aasta Saku 100-l panin meelega väiksema rõhu, et vältida raputamist uutel rajalõikudel. Kumm oli Ralph UST ja rõhku u 1,5 bar. Mätastel oli tõesti hea, kuid kõvematel teedel enam ei veerenud. Raske oli isegi pundi taga sõita, tunda oli kuidas kumm vastu maad imes. Nii et kuskil on piir ka veeremise osas. 1.8...1.9 bar veereb veel ideaalselt, sellist rõhku kasutan tihti.

vigurivänt kirjutas:...Spessu rehvidel tunduvad küljed paksemad olevat, kui Ralphil...

Rocksteril märgatavalt suurem kaal kah. Eks kaalu arvelt juhtub vahel mõndagi.

Stans, kelle jookse ja kumme kasutavad elukutselised, ütleb madala rõhu poolt sedamoodi (pöiad ZTR 380gr ja kummid Raven tubeless 470gr )
1--STAN'S NOTUBES: To classify as a large air volume tire the casing width needs to be a full 2.0 inches wide. Usually the casing width is the same as the tread width. With maximum air volume the tire can be run tubeless and at a lower pressure without reducing stability.

2--STAN'S NOTUBES: We talk with so many racers that still tell us they must run 45-55 psi in order to keep up with the pro's. But if I went up to a pro and told him that he must race with 45 to 55 psi he would refuse to ride. Pro riders understand they cannot win using such high of a tire pressure. There is no bump forgiveness, no control; loss of handling stability, and a big reduction in speed over bumpy ground when running pressures over 25 psi. If you insist, then why not just go back to racing a full rigid bike?
Tubeless racing air pressures for a pro elite rider weighing 165 pounds and running the tire-volume-expanding ZTR Race 7000 Series wheelset with a large air volume 2.0 tire is 18 to 20 psi in the front and 22 to 24 psi in the rear.

3--STAN'S NOTUBES: All tires tested at 45 psi then lowered to 25 psi ran 1/2 mph faster at the lower pressures. How do we know? On our tire testing machine we have two 3/4 inch high bumps. When testing a tire at 45 psi then lowering the pressure to 25 psi the lower pressure allows the machine to spin 1/2 mph faster. This is due to the tire at higher pressures bouncing upwards and backwards when hitting the bumps. The lower pressure allows the tire to conform to the bump reducing some of the speed-robbing rebound we see at higher pressures.
4--After switching from tubes to NoTubes; subsequently being able to run low tire pressure, riders in a 2 hour sprint test race took 7 minutes or more off their times.

HOW TO - The way we check to see if the Stan's is drying up is to remove the presta core. Then use an old spoke as a dip stick. If the fluid level is below half the length of the threads (3/16"), use Stan's injector to add an ounce more sealant.

Minusugusele laisale eriti meeldib punkt 4. Kui panen alla stansi jooksud+kummid nt need
http://www.mbaction.com/ME2/dirmod.asp? ... 2BD8CBE664" onclick="window.open(this.href);return false;
siis 2009 oleks H100-l 28 minutit nigu maast leitud.

Schwalbe test - PDF 12 lk
http://forums.mtbr.com/showpost.php?p=5 ... stcount=10

Vabandan teema risustamise eest, kuid see on ainuke mis lähedane minu küsimusele.

Rattal all uued kummid - Bontrager Revolt Super X T-ready. Kahjuks saanud ainult mõni kord proovida metsas (väljaspool Eestit) ja sedagi nii 15-20 km jupid (suhteliselt kõval pinnasel). Rõhuks 2,5.
Plaanin sel sügisel sõita sama jooksuga nii Jõulumäel, TRM kui ka H100.
"Võistluskaal" jumala armust hetkel ~88 kg.

Kas foorumis on veel sellise ligilähedase kaaluga mehi/naisi, kes kasutavad UST kumme ja mis oleks nendel radadel kogemustest tulenev soovituslik rõhk?
Tänud ette!

Olen ka olnud sinu kaalus, hetkel tiba vähem. kasutan ka tihti sama kummi. rõhku pole sõitmiseks kunagi USTi pannud üle 2 baari.

Siinkohal siis 2009 Rakvere EMS pika sõidu kogemus:

Fox F80X
DTswiss XR4.1
2009 Racing Ralph DD 2.1
Maxxis sisekumm
ca 72 kg tihend

Algselt oli rõhk selline nagu rehvil miinimum tehase poolt peale kirjutatud 35 psi (2,4 bar).
Mustjärve singlil viskas kopa ette ja lasin tunde järgi tühjemaks nii, et väga pehme ei tunduks pöidlaga surudes. Tagumikutunde järgi läks asi oluliselt paremaks.
Kodus mõõtsin rõhud - 24 psi (1,6 bar) ees ja 21 psi (1,4 bar) taga.

Ehk siis ca 24 km kulus omandamaks teadmist, et rõhku oli liiga palju.
Usu siis veel tootja numbreid
Aga selge on see, et kui seni vaid kruusakaid sõidetud ja kuivaga, siis seda teadmist ei saanudki olla, et tootja omast madalama rõhuga ka saama

Rõhud peab vist esimese ja tagumise vahel ära muutma.
Kui tervis vastu peab, siis saab ehk Haanjas näha. Loodaks ise küll, et saab üle tüki aja seal sõita.

Ma tegin Rakveres täpselt sama.

Minu konf: ees RS Sid amort, kummid Twister tubeless, kaalu 79kg.

Alguses läksin rajale 1.9 taga ja 2.0 ees, nagu enamik võistlusi.
Aga juba 7-ndal km-l pidasin korra kinni, sest väga libe oli ja lasin tagumise kuskil 1.6 ati peale.

Igatahes maru hästi hakkas igaltpoolt üles ronima ja juurikate otsas oli ka väga hea sõita. Kordagi ei pannud singlitel jalga maha.
Paar korda käis juurikas hästi kergelt vastu velge küll, aga paksust kummist tubelessiga ei ole sellest lugu.

Hei,

missugust rõhku ca 100 kg mees Maxxis Monorail UST (26x2.10) sees võiks hoida? Trassiks teadagi mis - TRM.