velo.clubbers.ee

Tundub, et tubeless kummide aeg hakkab läbi saama. Algab airless kummide ajastu:

http://www.vitalmtb.com/videos/member/T ... turman,109

Sellise rehviga mudastes tingimustes küll ei sõidaks

Teate, ma olen pikemat aega mõelnud, kuidas üldse sisekummi, tubelessi ja tubulariga sõita saab.... täiesti võimatu. Lõpuks ometi midagi kasutuskõlbliku... Aga et tootmisharu päris välja ei sureks ja rahamasinad seisma ei jääks, siis massidesse ta ei jõua!

MK777 kirjutas:Sellise rehviga mudastes tingimustes küll ei sõidaks

Youtubes üleval ka video kus analoogseid kumme testiti jeepidel - USA sõjaväe tarbeks . Tundus kahtlane mulle see , et kui korra mudast läbi sõita siis rehividesse vajunud pori tõttu tekkiv vibratsioon lammutab küll pärast kiiremat sõitu tehes auto laiali .
Tänavusel Haanja100-l oleks antud rehvi kaal peale porimülgast ilmselt olnud 10kg ...

Arendusplaanis on teha sinna sein ka ikka, et muda ja muu jama sissesattumist vältida:

The other two are reportedly already solved with planned updates: A thin sidewall would keep mud, rocks and other trail debris from ending up inside the tires, and adjustable tension lets you mimic air pressure changes to get the deformation to your liking.

Allikas: http://www.bikerumor.com/2012/10/26/air ... more-51130

Juba esialgse video juures oli kirjas et ka külgsein tuleb juurde: "Note that a thin sidewall will fully enclose the sides of the wheel. What you see here is a few generations into the prototype phase, and new concepts are being worked on and refined."
Massidesse see muidugi lähiajal ei jõua, praegu jääb küll selline mulje et kivisel-juurikasel rajal raskema sõitja all on vastupidavus küsimärgi all, hind ka kindlasti kosmiline, aga idee on huvitav

urmo kirjutas:hind ka kindlasti kosmiline, aga idee on huvitav

ma arvan, et hind ei pruugi tulla kosmiline juhul kui ta tootmisesse jõuab. eriti kui on plaan massidesse jõuda ja see on ju iga sellise inseneri unistus.
nagu näha oli, muudab selline kumm ka pöia ehitust. kumm nimelt kruvitakse pöiale. airless kummid 32 titaankruviga...

Õhu osas on kaaluvõit ka. Sellises lisasurvestamata 1 atm rõhku sisaldavas kummis on 3-5 korda vähem õhku kui tavalises survestatud õhuga kummis. Seega ka 3-5 korda kergem "kummitäide". Iseasi on muidugi see, et õhu tihedus on nii väike, et mingit tuntavat vahet see küll ei tee.

Etsike kirjutas:Õhu osas on kaaluvõit ka. Sellises lisasurvestamata 1 atm rõhku sisaldavas kummis on 3-5 korda vähem õhku kui tavalises survestatud õhuga kummis. Seega ka 3-5 korda kergem "kummitäide". Iseasi on muidugi see, et õhu tihedus on nii väike, et mingit tuntavat vahet see küll ei tee.

1,225 kg /m3 õhu erikaal normaalrõhul 1 atm , kui nulle õieti panin siis ca 0,05 g kummi kohta x 2-3 palju keegi sisse lööb ... Tõelistele kaalufriikidele ....
Vaadates konstruktsiooni julgeks pigem arvata et tõsisem väljakutse nende rehvide juures on mõistliku kaalu saavutamine

Nii vähe ta nüüd küll pole Täppisarvutusi tegema ei hakka, aga paljud ju teavad, et 16grammine CO2 balloon laseb 26tollisesse baigirehvi enamvähem niipalju rõhku, kui sõitmiseks vaja. CO2 molekulmass on natuke suurem kui hapnikul ja lämmastikul, st õhku kulub natuke rohkem sama rõhu saavutamiseks, olenevalt rõhueelistusest peaks õhu kaal ühes maastikurehvis jääma kuhugi 25-30 grammi kanti

urmo kirjutas:Nii vähe ta nüüd küll pole Täppisarvutusi tegema ei hakka, aga paljud ju teavad, et 16grammine CO2 balloon laseb 26tollisesse baigirehvi enamvähem niipalju rõhku, kui sõitmiseks vaja. CO2 molekulmass on natuke suurem kui hapnikul ja lämmastikul, st õhku kulub natuke rohkem sama rõhu saavutamiseks, olenevalt rõhueelistusest peaks õhu kaal ühes maastikurehvis jääma kuhugi 25-30 grammi kanti

Tõsi ta on - hommik on õhtust targem - ruumala arvutuses jäi kõrgus meetermõõtu ...

Ruumala on ikka ca 4000cm3 x 0,001225g = ca 4,9 gr no ja siis palju keegi kokku pressib ... Ja 1x4,9g normaalrõhk jääb sisse nii või naa - seega kaaluvõit ca 5-10g ----- vast sai nüüd õigem