velo.clubbers.ee

Olen kohanud mehi kes ise omale talveks naelkumme väga edukalt valmistavad. ..räägitakse imeväiksestest poltidest, seibidest, augu puurimisest jne. On siin keegi, kes on omale ise teinud ja oskab peensusteni lahti seletada need tööetapid?

Lapsepõlves sai neid metallkonstruktori poltide ja mutritega rattakumme täiendatud , kui nüüd nii hädasti neid naelkumme vaja siis tasub ikkagi uued ja orginaal naelkummid osta, kaldun arvama et see ise sahmine on liigne peavalu

Kunagi st. lapsepõlves sai mitu talve neid asju ise treitud vanadest kummidest ja puidukruvidest

Viimane variant, mis hetkel alles on ja mida ei häbeneks praegugi alla panna sai tehtud Kenda kummide peale. Esi- ja tagakummis kummaski ca. 250 "okast".

Tehnoloogia siis järgmine:
Sai ostetud piisav kogus puidukruvisid (mõõt 2,5x13 vms.) ja välja mõeldud mingi skeem, kuidas neid võiks kummile paigutada. Siis väliskumm pahupidi ja mustri poole pealt naaskliga õigesse kohta auk ette, sealt kus naaskel välja tuli, keerasin kruvi sisse jne. Aega läeb selleks u. kaks õhtupoolikut (silma nurgast telekat vahtides). Seejärel pöörasin kummi õiget pidi ja "vooderdasin" seest poolt ehituspoes müüdava klaaskiud võrguga (iseliimuv ) ja selle peale kiht klaaskiudriiet (kapist leitud vana laborikittel) siis jälle võrku ja riiet - selline vooderdus on täiesti piisav, et õhukummi ei kahjustaks. Lõpuks panin kummi rattale, lõin õhu sisse ning lihvisin kruvid parajaks (ca. 1 mm). Ongi kõik

Kaal tuli viimasel tehtud kummil mingi 850 g.
Veeretakistus ei kannata muidugi kriitikat + asfaldil sõites on soovitav kõrvaklappe kanda
Kuid jääväljadel ja kõval lumel on rõõmu väääga palju.

kasutatakse ka varianti kus kasutatakse isepuurivaid plekikruvisid, väljastpoolt pannakse õige seib vastu ja keeratakse kummimustri nublu kruvi ja seibi vahele.
netis on piisavalt neid isetegemise õpetusi, mingeid linke on vist ajaloo jooksul ka foorumisse postitatud.

ati kirjutas:Kunagi st. lapsepõlves sai mitu talve neid asju ise treitud vanadest kummidest ja puidukruvidest.......

need kruvid kuluvad ju päris kiiresti.
kas keermeosa väljast kummi lõhkuma ei hakanud?

Rom kirjutas:need kruvid kuluvad ju päris kiiresti.
kas keermeosa väljast kummi lõhkuma ei hakanud?

kruvid kuluvad jah kiiresti. tõsisemalt sõites üle ühe talve ei kesta (eriti linnas). kuid hind - u. 50-60 eek kumm - ja võimalus vanad pastlad ära kasutada tasuvad kaalumist. ning ei maksa ka tegemise rõõmu ära unustada.

Keermeosa tundub olevat kummi päris hästi fikseeritud ja loksumise-lagunemise märke pole küll ilmnenud. erinevalt naeltest, mis ühel kaasvõitlejal koos mustriklotsiga välja lendasid .

haaa..... vaatan et nendest õpetustest ma vist mingi variandi kokku panengi, Igal juhul tuhat tänu teile, meeskond !

ati kirjutas: Keermeosa tundub olevat kummi päris hästi fikseeritud ja loksumise-lagunemise märke pole küll ilmnenud. erinevalt naeltest, mis ühel kaasvõitlejal koos mustriklotsiga välja lendasid .

jaa... päris vahva vaade oli

minu monstrum kummis oli metalli üle 350 tükikese ja kummist ulatus välja 1,5mm keskelt, 3mm äärtest. Kaal oli meeletu - üle 1,5 kg (1,95 kummi laius).
haakuvus oli vapustav, peegelsile jää ei pakkunud mittemingisugus lootustki pikalilendamiseks, selleks tuli pingutada lausa. Nõmme nõlvad mis kelgutajate poolt ära poleeriti oli naudinguks nii üles kui alla sõiduks.

Pusin ise kah juba vaikselt vana pastla kallal. Ma tänan samuti soovituste eest. Kui valmis saan, panen pildi kah ehk (kui meelde tuleb).

Jälle on saabunud ootamatu tali, seega on talvekummid vägagi aktuaalne teema. Plaan endalgi üks kasutuskõlblik kodune naelrehv valmistada. Kas panna naast esimese või tagumise ratta alla? Ühele neist jääb alla tavaline mingi tavalise kärnaga 26x1.95. Tundub, et tagumisel kui 'vedaval sillal' oleks naast efektiivsem. Aga samas olen ise vähe sõitnud libeda ja lumega, seega ootaks kogenumate arvamisi.

mmetalh kirjutas:Tundub, et tagumisel kui 'vedaval sillal' oleks naast efektiivsem. Aga samas olen ise vähe sõitnud libeda ja lumega, seega ootaks kogenumate arvamisi.

Mis sa teed hästi vedava sillaga, kui esiots läheb sinna, kuhu jumal juhatab?

Kui esiratas alt läheb on enamasti ka oluliselt valusam kui tagaratta altminek.

Lumes müttamine näitas, et esiratas lähebki sinna, kuhu jumal juhatab (juhatamiseks seda nimetada on väga väär tglt) ja külgsuunas kilometraaž oli tunduvalt suurem kui otse liikumisel

Niiet jah, karjuv praktika toetab esirattale naela versiooni vajalikumaks kui tagumisele.

Hakkasin ka kruve kummi sisse laskma ja umbes tund aega peale tegutsemist avastasin, kui loll ma olen. Nimelt lasin ma kruvid hoopis väljapoolt sisse

Vene ajal sai esirattale talveks ka kett ümber pandud. Ehk siis kogud vanad ketid kokku, teed õige pikkusega ringi, lased kummi tühjemaks, kett peale, täis ja sõitma! Toimib nagu kiil, pidurdada ei saa aga külglibisemist ei teki.

Mõned näited:

andre170 kirjutas:Mõned näited:

See teine variant tundub põnev. Mida seal kasutatud on?

Sai kah kunagi 1 rehv tehtud.Kohati pidas kuid enamus aega takistas veeremist.

See teine ja kolmas on (vist) tehase toodang.
http://www.icebike.org/Equipment/tirechains.htm
(Ise üritan homme oma edevale linna rattale Shwalbe Marathon winterid 700x40 alla saada. Eile õhtul ostsin. täna ei olnud aega, käisin jala ja homseks on lumi kindlasti juba ärasulanud...

andre170 kirjutas:Mõned näited:

Olen ka selline linnaratta sõitja, Schwalbe Marathonid (622x32) on all, neist tagumine slick'iks kulunud (piduriks ainult tagumine jalgpidur). Rahuliku sõidu juures täitsa sõidetav, rallitada muidugi ei saa, egas talvel paksus vammuses ei tahagi, hakkab hingamisteedele ja ajab naha märjaks.

Minu versioon.
http://seiklus.blogspot.com/2009/01/kui ... dasin.html
Kruviotsad lõikasin pildi pealt nähtavast pärast ikka tublisti lühemaks. Nii 1-2mm jäi turritama.
Sisse panin lõpuks ikkagi polsterduseks katki lõigatud vana sisekummi, sest muidu hakkasid kruvipead õigele sisekummile liiga tegema. Toimib hästi, aga täiesti kiilaka peal on ikka tunne, et võiks rohkem kruve sees olla.

Viljar kirjutas:Toimib hästi, aga täiesti kiilaka peal on ikka tunne, et võiks rohkem kruve sees olla.

Väike vihje: maastikumustriga naastrehvidel on ligi 300 naastu. Nt Nokianide mudelinimedes see number on naastude arv.

Nende kruvidega tekib veel ka see häda ,et kui nad sõidu ajal rehvi sees viltu vajuvad toimib kruvi keere nagu uisu tera ja pidamine kaob ära.Selle asemel,et terava otsaga külmunud pinnasesse tungida hakkab kruvi hoopis oma keerme peal liugu laskma.Aga muidu pole väga viga.Ise lähen ikka see talv üle korralikule naelrehvile!

Schwalbe Ice Spiker.

Naelte teemasse sekka vahelduseks küsimus, kas lamelltalirehve ka rattale on?

Otseselt sellise nimega mitte, pole vajadust. Kui tavaline vähe karmima mustriga rehv talvel piisavalt ei pea siis järgmine samm ongi naeltega rehv.

Ando kirjutas:Naelte teemasse sekka vahelduseks küsimus, kas lamelltalirehve ka rattale on?

Jää peal võivad äkki hoopis Hookwormid jms imepeene mustriga rehvid hästi pidada?

Üks varjant veel selline: http://www.best-grip.eu/ kuigi suht kallis vist.

Ise enesest on olemas Rollspeed W aastringsed rehvid, mis oma sõiduomadustelt on lamelli käitumisega.

Delfis oli üks põnev variant veel:
http://uudised.ekspressauto.ee/news/aut ... d=37441359

j4lgr477ur kirjutas:Delfis oli üks põnev variant veel:
http://uudised.ekspressauto.ee/news/aut ... d=37441359

Lollidele nende raha alles jätta on kuritegu. (Mark Twain)

Jalgratta rehvidele kette ümber ei tõmba,

Loll jutt. Tõmbab küll ja kuidas veel. Lapsepõlves sai Viljandi järvel käidud rattaga sõitmas - lasid õhukummi tühjaks, panid ümber jooksu parajaks tehtud vana rattaketi, lõid uuesti õhu sisse ja jääkõlbulik masin oligi valmis.

Väärt olid ka Bela (valgevene naistekas?) kummist läbilöödud klambrid (tavaline paberiklammerdaja). Nõudsid küll rehvi palistamist seestpoolt, kuid jääl olid päris asjalikud