velo.clubbers.ee

Kuna Tartu linna tänavad on suurelt osalt klaasikildudega sillutatud, pean enda Trek 7100-le uued 28?? kummid hankima. Kas kevlariga kummidest oleks reaalset kasu läbitorke vastu?
Milliseid üldse soovitaksite?

Kevlar iseenesest ei ole veel päästja. Vaata parem selliseid kumme, millel on mingi torkekindlust suurendav "kiht". Specil on selleks nt Flak Jacket tehnoloogia (üks võimalik kumm nt see, Tartus saaduavust ei oska kommida). Scwalbel peaks ka miskit sama põhimõttega olema vist (Tartus Alpriisist vaata).

Kevlar (ja aramiid nendel kes TM eest maksta ei taha) on ju ainult too nöör seal servas traadi asemel? Või puudusin ma sel ajal kui kevlarkaitsega rehvidest räägiti?

Ega ma veel kevlariga kummi käes hoidnud pole, lihtsalt on jäänud mulje kui millegist kuulikindlast
Lihtsalt kopp on ees, kuna ratas on mind juba kolm korda sel hooajal bussi peale saatnud
Tegelikult võib vanas kummis lihtsalt mingi kild sees olla, mis lohvi katki hõõrub aegamööda ...

Sa naq varukummile ja pumbale pole mõelnud või!Siis ei pea seda bussi varianti kasutama!

Kuna ma rattaga tööl käin, ja kumm oli öö jooksul salaja tühjaks jooksnud, ei olnud mul aega sellega tegelda. Varukummid said eelmise samasuguse juhtumiga otsa
Ja täna hommikul sai seeriaseadus uue tõestuse

Tuleb tuttav ette!Arvatavasti on sul väliskummis mingi klaasikild vms!
Endal igaljuhul oli taoline juhtum,otsisin hoolega ja avastasin väikese teraslaastu!

Kevlarist tehakse kuuliveste ja asju jah (ja purjelaudades on ta koos süsinikuga üks sändvitsi kiht), aga rehvidel on ta ainult traadi asemel rehvi kergemaks tegemas.

See 3-kordne purunemine lõhnab küll kas sodi järele rehvi sees, või on siis mantel nii õhukeseks kulunud et iga pisem vidin torkab läbi. Mul on korra üks üliarmsaks saanud pehme segu ja hõreda mudamustriga rehv kulunud nuppude vahelt pea läbipaistvaks... ja enne kui läbi hammustasin kus viga on, sai päris mitu sisekummi otsa.

Paar nõuannet ajakirjandusest:
Ära kasuta väiksematele rehvidele mõeldud sisekumme - siis ei ole need nii pingul ja nii altid torkeaukudele.
Pane mantel alati pöiale samasse asendisse (näiteks logo ventiili juurde vms), siis saad jälgida kas sisekummid augustuvad suvaliselt või mingist kindlast kohast.
Pihasta mantel seestpoolt hoolega sodist enne kui paigaldad.

mul on taga fast fred race guard (kevlariga) Scwalbe kodulehtväidab, et on suht kindlam kui tavalised. Äkki nende repertuaaris on midagi sellist ka 28"sele.
P.S. seni pole veel kordagi katki läinud aga sõidetud ka alles 140km sellega.

Andrus K kirjutas: race guard (kevlariga) Scwalbe kodulehtväidab, et on suht kindlam kui tavalised.

Siin on seletus kõigi Schwalbe kaitsekihtide kohta. Lisaks oli tal mõni aasta tagasi kasutusel nimetus DoubleDefense, mis vastab praegusele RaceGuard-ile.

Mina jälgin seda väliskummi asendit kummi lahtivõtmisel. Pumpan siis õhukummi täis, otsin augu üles, panen väliskummiga kõrvuti ja alati olen probleemi väliskummist üles leidnud. Reeglina oli probleemiks klaasikild, aga viimased kolm korda olen kummist sentimeetrise terasharja kida leidnud. Nagu teeks keegi kuskil sabotaa?i.

Bontrageri kodukal oli mitu varianti nn. "hardcase" kumme, mille kohta oli järgmist öeldud:

Hardcase triple puncture protection features Kevlar Belt, anti cut casing, and Anti pinch technology

Järelikult mingi kevlarist vöö seal olema peaks.
Huvitav, palju säärased maksta võiksid.
Muidu vaatasin, et Specialized Turbo Sport või Crossroads EX oleks päris sobivad, kui kuskilt Tartust leiaks ...

konakona kirjutas:Kevlarist tehakse kuuliveste ja asju jah (ja purjelaudades on ta koos süsinikuga üks sändvitsi kiht), aga rehvidel on ta ainult traadi asemel rehvi kergemaks tegemas.

Ei ole ainult. Lihtsalt enamasti. Tegelikult peaks sellise kevlar servaga kummi kohta ütlema "foldable" ja väljendi kevlar peakski reserveerima selliseks puhuks kui on kasutatud kevlarit torkekindluse suurendamiseks.

Siin on hea näide sellisest segadusse ajavast kummist. Kumm on traatservaga, aga kevlarit on kasutatud.


Üldiselt sellised õiged linnakummid on üsna rasked ja paksu nahaga, linnavahel vedelev praht ei tohiks küll probleemiks olla.
Tartus elavale sõbrale monteerisin 2a tagasi taolised kummid ratta külge ja selle aja jooksul pole olnud ühtegi kummimuret, kuigi igapäevaselt käiakse tööl jne.

Nojah, ega minulgi need kummid veel erilist kulumist üles näita, kuigi on läbinud ligi 5000 km. Mustrit peal veel küll ja küll
Ehk tuleks tõesti see kurja juur sealt üles otsida ja välja tõmmata ...

Kuna Tartu linna tänavad on suurelt osalt klaasikildudega sillutatud, pean enda Trek 7100-le uued 28?? kummid hankima. Kas kevlariga kummidest oleks reaalset kasu läbitorke vastu?
Milliseid üldse soovitaksite?

Proovi torkevastaselt eeltöödeldud sisekumme.

Rohkem infi:

www.abv.ee

Soobel kirjutas:Reeglina oli probleemiks klaasikild, aga viimased kolm korda olen kummist sentimeetrise terasharja kida leidnud. Nagu teeks keegi kuskil sabotaa?i.

Selle õuduse üheks tekitajaks on loetud tänavakoristusmasinaid, ma ei tea kui õige see jutt on.......

Kas tänavamasinad pole mitte plastharjadega? Mine sa tea, peaks neid teinekord tähelepanelikumalt kaema... Ja kui on ka terasharjastega, siis pole need harjased kindlasti sellised juuspeened, nagu need, mis ma oma kummidest leidnud olen.

Monteerisin oma hübriidile nädala eest SCHWALBE MARATHON PLUSid (37-622). On sellised paksu torkekindla kihiga. Kild pidavat selles kihis lihtsalt kinni jääma, jõudmata lohvini. Eks saame näha. Igal juhul on Helsingi tänavad vähemalt sama hästi "küllastatud" klaasiga, kui Tallinnas. Seal on, tõsi, ka teine oht - talviti tänavatele puistatav graniidipuru. See on väga teravate nurkadega ja kohati veel praeguseks koristamata. Rekordiks oli mul sel kevadel ühe nädalaga lõhkuda kolm korda kumm ja seda kõige tavalisemal jalgrattateel sõites! Süüdlasegi sain alati kätte - graniidikillu väliskummis. Tagumist lohvi vahetades leidsin selles 11(!) torkejälge, neist kaks läbivad. Ime, et jõudsin koju! Kummide vahetusega kaasnes veel üks meeldiv asi. Kuna nendesse võib lüüa suhteliselt kõrge rõhu (85 PSI), on selle puutepind asfaldiga küllaldki kitsas - ca 10mm. Seda on hea märgata niiskel asfaldil sõites. Aga veeremises näikse olevat vahe küll.

Niisiis, sai jälle üks uus sisekumm pandud. Otsisin äärmiselt hoolikalt kogu väliskummi läbi - augu leidsin üles - aga pahategijat mitte kuskil. Kui veel kord sama lugu juhtub, siis paigaldan enda rattale samuti midagi Schwalbe Marathon seeriast

Ega iga kord pruugigi seda pahategijat üles leida. Minu kogemus on selline, et umbes pooltel juhtudest jääb kild väliskummi sisse. Ja kui jääbki, on uus auk ca 2 km pärast garanteeritud.

Kui 28" vaja ja pidevalt killud ja muu jama...
Äkki CCCP päritolu kumm sobiks? Neid peaks veel saada olema, vähemalt külapoodides ikka.
Peaks kauem vastu pidama ka, kuna karkass terastraadist. Enda kogemuste järgi pean seda suht kuulikindlaks variandiks.

Aga lisaks kõigile nendele imelistele rehvidele ja lohvidele soovitan kaasas kanda vaid mõned grammid kaaluvat vidinat - isekleepuvaid paikasid. Minul on need mõne aasta jooksul end igati õigustanud: lihtsad kasutada, kiired ja kleepuvad isegi -14 C juures.

Täna ligi 50 km veeretud, kumm peab survet kenasti - muidugi on pidevalt mõte kolbanurgas, et äkki kuskil ikka midagi on. Ja eks näeb mis homme tuleb.
Kummiblog

Aaren kirjutas:Aga lisaks kõigile nendele imelistele rehvidele ja lohvidele soovitan kaasas kanda vaid mõned grammid kaaluvat vidinat - isekleepuvaid paikasid. Minul on need mõne aasta jooksul end igati õigustanud: lihtsad kasutada, kiired ja kleepuvad isegi -14 C juures.

mind hämmastab su võimekus välioludes, isegi pakases leida üles lohvis auk, et see kinni kleepida

linnaratta kummidest rääkides, siis olles pettunud Nokian rollerspeedides (igavesed juustud) ning et originaalid Author Tourid läbi hakkavad kuluma, ostsin tõelised linnaratta kummid- Kenda 700x32. Muuseas torkekindla kihiga. 200/tk. Ma ütlen, ratas veereb nagu märjas unenäos Real thing.

Augu ülesleidmine "välitingimustes" ei ole kuigi keeruline. Tuleb lohv lihtsalt õhku täis lüüa, kuid mõnevõrra rohkem, kui võiks pidada ohutuks. Ei pea kartma, et lohv lõhkeb - venimise varu on küllalt suur. Proportsionaalselt venib ju ka auk lohvis. Suuremad augud on näha-kuulda, väiksemate puhul tuleks lohvi keerutada põse lähedal. Põsk on nimelt väga tundlik õhu liikumisele. Tõsi, tuule korral peaks leidma mõne varjulisema koha. Seni pole ükski auk jäänud leidmata ja seda paaril korral ka öösel, ratta lambi valgel. Mu tööriista taskus (selline kerge, praktiline ja nunnu - kui näed, lähed kadedaks - kindla peale ) on ka tükk erksavärvilist rasvakriiti. Sellega märgin enne lohvi uuesti tühjakslaskmist augu koha, et hiljem teaksin. Rasvakriidil on ka teisi funktsioone. Näiteks rehvi asendi märkimine ventiili suhtes, et peale mahavõtmist leida sellest hõlpsamalt kild üles. Iseliimuvate paikade kasutamisel pakasega on muidugi üks väike nipp. Enamus liime muutuvad külmas vähem kleepuvateks. Pealepaneku järel tuleks seda paika ca 10 sek. pöidlaga suruda ja SOOJENDADA. Muide ajaliselt pole suurt vahet, kas vahetad lihtsalt lohvi või paned enne sinna ka "klepsu" peale. Ahjaa, unustasin mainida, et mu rattaparanduskomplektis on veel üks oluline tööriist - ca 30 aastane rattaparanduskogemus ja seda tõsi, harva, kuid ka talvistel rattamatkadel.

Veel Kendadest. Minu rattal olid algselt Kenda 40-622 rehvid. Veeresid laiade kummide kohta tõesti hästi, kuna keskel oli selline täiesti sile kõrgem hari. Ja metsas sõitis ka tänu laiusele ja suurtele nuppudele külgedel. Tõeliselt universaalsed. Aga torgetele olid minu meelest liiga tundlikud.

kenda 700x32, mis minu rattal nüüd, veerevad ikka sigahästi. torgete koha pealt õnneks ei tea veel, aga tootekirjeldus räägib punktsioonivastasest kihist. seilame, näeme
respect 30a ratturikogemustele
aga ikkagi on lihtsam uus lohv sisse torgata, kui kuskil nurgataga katkise lohviga põske silitada, see oleks nagu viimane abinõu

Jah, loomulikult on minulgi uus lohv alati kaasas, kuid pikematel matkadel ei pruugi alati sellest jätkuda. Matkal on kaasatassitava hulk paraku piiratud ja sellepärast veel lisaks need paigad.