velo.clubbers.ee

Sain hiljuti kõvakahvliga 27.5" mtb omanikuks(8.58kg)

Kõik on maru tore, aga jooksud rasked. Pöiad tervelt 480g. terve esijooks 1440g (kulunud Rocket Ron tubless 400g, õhukummid 140g, jooks ise 800, piduriketas 100g)
Terve tagajooks 1900g.

Ehk jooksud kokku 3.34kg.

Jama algas siis kui lasin tublessiks teha. Metsas tabas esimesel sõidul küljepealt juurikas, piima purskas ja rehv läks koheselt tühjaks. Lisaks laidan seda, et õhukumm on (IMO) palju lollikindlam, kuid Tublessi puhul piim on veeremisele halb ja lisaks ka kaalub.

Maanteel olen tubularidega siiamaani maru rahul, siis võiks proovida ka mtb peal. Sattusin lugema
http://forums.mtbr.com/weight-weenies/t ... 17746.html

Mulle tundub, et tubular on TRM rattamaratonil parema pidamisega ja vastupidavam kui tubless. Kas kellegil on kogemusi? Ja lisaks - miks niivõrd vähe tubularidega sõitjaid näha on?

eesmärk oleks jooksud 1.3kg, rehvid 1kg, kettad 200g+ sram 9s kassett. Kokku umbes 2.8kg

ratturmees kirjutas:Maanteel olen tubularidega siiamaani maru rahul, siis võiks proovida ka mtb peal. Sattusin lugema
http://forums.mtbr.com/weight-weenies/t ... 17746.html

Mulle tundub, et tubular on TRM rattamaratonil parema pidamisega ja vastupidavam kui tubless. Kas kellegil on kogemusi? Ja lisaks - miks niivõrd vähe tubularidega sõitjaid näha on?

eesmärk oleks jooksud 1.3kg, rehvid 1kg, kettad 200g+ sram 9s kassett. Kokku umbes 2.8kg

MTB tubular ongi väga tore asi. Ainult, et mis sa siis teed, kui seal TRMil sellise augu saad, mida Tufo Extreme Sealant parandada ei suuda? Kutsud hooldemeeskona helikopteriga kohale? Ühesõnaga, sul peab tagavara tubular ikkagi kaasas olema. MTB tubular kaalub ca 500-600 g, tipptasemel, üle 2000€ maksev 29" tubular jooksude komplekt kaalub 1100-1300 g. Tipptasemel clincherid (näit Roval Control SL 29, ~1500€ ) kaaluvad 1370 g, rehv samuti ~600 g+piim või latex siseskumm 120g=~720g. MTB tubularidega rattad koos tagavara tubulariga sadula all kaaluks seega ca 2900-3000g (ilma kassetti arvestamata), clincherid koos tagavara sisekummiga ~2930 g.

Seega sadula all tagavara MTB tubulari kaasatassimine võtaks praktiliselt tubular jooksude kaalueelise. 4-5 km pikkuse ringiga XC rajal aga õigustaks MTB tubular ennast küll -läheb totaalselt katki, siis jalutad lihtsalt starti tagasi ilma erilise draamata.

TRMil muidugi saaks selle probleemi nii lahendada, et sõber (isa, ema) sõidab teise rattaga sabas, seljakotis paar tagavara MTB tubulari. Sinna seljakotti võib talle ka siis juba mõned pirukad, limonaadi ja peldikupaberi sokutada, et maraton mõnusamalt kulgeks.

Kas see küljepealt kummi tabanud juurikas tegi sinna augu? Või jooksis kumm pöia pealt maha?

Miks üldse tuli MTB tubeless?
1. Võimalus sõita madalama rõhuga (parem veerevus ja kontaktpind)
2. Väiksem veeretakistus (puudub hõõrdumine sise- ja väliskummi vahel)
3. Väiksema augu korral kas piim lapib ära või on võimalik võistlusel näiteks hooldealani jõuda. Õhukumm on augu korral kohe tühi ja sõit läbi.
Tubelessi boonus on veel see, et kui väliskumm enam õhku ei pea, saab õhukummi sisse panna ja jõuda normaalselt koju või finisisse. Kusjuures kogu see show on võimalik vabalt 3 minutiga ära teha.

Õhukumm pole lollikindlam.
Piim ei ole veeremisel nimetamisväärne takistus.

Minu seisukohad tuginevad muidugi eesmärgile igast metsast igal juhul ratta seljas välja tulla. Enda kaalulangetus oleks paremale tulemusele märksa olulisem kui panna 29" tubelessi 1 kopsikutäis piima kahe asemel ja siis nutta kui ära ei lappinud.

Kindlasti on tubular kõige energiaefektiivsem lahendus, aga teatavad riskid on piisavalt kõrged.

erikr kirjutas:Miks üldse tuli MTB tubeless?

Põhiliselt ikka kaktuse, tribulus terrestris jm okaste pärast (Eestis õnneks selliseid taimi eriti ei ole, kibuvitsapõõsasse sissesõitmist vist ei pea arvestama).

erikr kirjutas:2. Väiksem veeretakistus (puudub hõõrdumine sise- ja väliskummi vahel)

Lateks sisekummiga on see veeretakistus praktiliselt sama, mis tubelessiga, ka kaal (piim vs sisekumm) on pea sama.

erikr kirjutas:3. Väiksema augu korral kas piim lapib ära või on võimalik võistlusel näiteks hooldealani jõuda. Õhukumm on augu korral kohe tühi ja sõit läbi.

Sisekummi saab ka piima (näit. Orange Seal või Tufo Sealant) sisse panna ja väikeste aukude korral, eriti lateks sisekummiga, täitsa töötab. Lisaks, rehvi külje peale saadud, isegi kergemaid rebendeid või auke piim enamasti ei taha lappida ja pigem on sisekummiga variant selliste juhtumite korral töökindlam, sest alati ei pruugi löök sisekummi lõhkuda.

erikr kirjutas:Tubelessi boonus on veel see, et kui väliskumm enam õhku ei pea, saab õhukummi sisse panna ja jõuda normaalselt koju või finisisse. Kusjuures kogu see show on võimalik vabalt 3 minutiga ära teha.

Mis "boonus" see siis veel on? Kui siserehv katki läheb, paned ka ju tagavarakummi sisse ja jõuad koju Ainuke "boonus" tubelessi korral on, et sisekummi sisse ajades mäkerdad käed (kui veab, siis ka riided) piimaga kokku ja kratsid seda pärast harja ja igasugu lahustitega maha.

Tubelessi "boonus" on ka see, et piim kipub kuu-kahega ära kuivama ja peab uut otsa valama ja sügiseks on rehv kuivand piimamöga täis ja hea mitu grammi raskem (kui just ei viitsi kogu aeg rehvi maha kiskuda ja puhastada).

erikr kirjutas:Õhukumm pole lollikindlam.

Seda ei oska kommenteerida, aga sisekummiga on igatahes vähem vaeva kohe kindlasti. Nagu eespool öeldi

erikr kirjutas:saab õhukummi sisse panna ja .... Kusjuures kogu see show on võimalik vabalt 3 minutiga ära teha.

. Tubelessiks ikka 3 minutiga naljalt ei tee, eriti, kui tutika velje ja uue rehvi ette võtad.

erikr kirjutas:Piim ei ole veeremisel nimetamisväärne takistus.

Tõsi, siin ka link sellekohasele katsele.

Vaatasin kalendrisse, ei ole täiskuu .
Aga las ta jääda...

erikr kirjutas:Vaatasin kalendrisse, ei ole täiskuu .
Aga las ta jääda...

Kas täiskuu oleks ka "boonus"?

Tr11, igaks juhuks infoks sulle, et teema on MTB tubular ja Eriku välja toodud tubelessi boonus on ikka võrreldes tubulariga, mitte võrreldes (lateks) sisekummiga (selle võrdluse tõid sa ise siia teemasse). Tundub, et see nüanss jäi sul esiti tabamata.

Lisaks, kolme minuti jutt käis selle kohta, et kui tõesti tubelessiga kumm katki läheb, saad 3 minutiga sisekummi sisse panna ja edasi sõita. See on oluliselt kiirem kui tubulari vahetamine, oled ju nõus? Lisaks, tänapäeva jooksud tulevad juba paigaldatud pöialindiga ja õppinud mehhaanikul pole ilmselt probleem ka 3 minutiga tutikas tubeless setup valmis saada.

siim_s kirjutas:Lisaks, kolme minuti jutt käis selle kohta, et kui tõesti tubelessiga kumm katki läheb, saad 3 minutiga sisekummi sisse panna ja edasi sõita. See on oluliselt kiirem kui tubulari vahetamine, oled ju nõus?

Ei ole. Tubulari vahetamine on kiirem.

Mul on mõte, et kui just teravate kividega rajal ei sõida, peaks ju tubular olema kindlasti torkekindlam ja parema pidamisega.

Näiteks see juurikas poleks samas olukorras tubulari pöia pealt maha lükanud (tublessi surus korraks pöia pealt sisse ja õhk läks välja). Käsipumbaga enam täis ei saanud pumbata ja tuju oli kurb.

Tubulari varuks metsas kaasas kindlasti ei hakka kandma. Loodetavasti piisaks vahust mille saab hädaolukorras sisse lasta.

Tubular MTB-l on üpris kallis lõbu. Eluiga tal pikk ei ole. Konstruktsioon ei armasta vett (riie annab järgi).
Peale saamine ja liimimine on samuti lõbus (kes proovinud see teab).
Kui sõidad kehvemini kui Martin Loo siis pole nendes küll mingit pointi...

MTB ja CX kummide küljed on pärast peale liimimist mõistlik katta Aquasealiga. See kaitseb vee ja pori eest.
Aga ilmselt jah ei kasuta üks lihtne harrajstaja tubulari potensiaali ära.

TUFO XC2 kummi olen unelmais näinud. 27.5 maksab saksamaal 67 eurot.

Siin natuke juttu ka.
http://twentynineinches.com/tufo-xc-plu ... al-review/

Kasutatud vulkaniseeritud kummi, mis äkki on parem kui puuvillased cotton rehvid.

Ei ei, vulkaniseeritud tubular on sitem kui asjalik tubeless. Cotton ikka.

ratturmees kirjutas: Näiteks see juurikas poleks samas olukorras tubulari pöia pealt maha lükanud (tublessi surus korraks pöia pealt sisse ja õhk läks välja). Käsipumbaga enam täis ei saanud pumbata ja tuju oli kurb.

Mis pöid see oli ja kuidas tubelessiks tehti? Palju rõhku oli? Selle probleemi vastu aitab üldiselt natuke parem pöid ja natuke kõrgem rõhk.

rainerhq kirjutas:MTB ja CX kummide küljed on pärast peale liimimist mõistlik katta Aquasealiga. See kaitseb vee ja pori eest.

Rääkides omast kogemusest võin öelda, et isegi see Aquaseal ei tee suurt imet.
Niiskus koguneb ka selle alla (isegi kui määrid ülikorralikult peale) ja tekitab mõne aja pärast äärtele pruunid plekid.
Eluiga jääb ikkagi lühikeseks.

Leidsin sellist materjali lugemiseks

http://www.velonews.com/2009/09/news/cy ... tufo_85785

Tubular tsüklo kummide võrdlus. DUGLAST on keeruline paigaldada, ilge peavalu, õrn külgedelt. Tufo seevastu robustne ja kauakestev. Tufole pole vaja määret ka enam peale määrida ega piima sisse panna.

MTB tubularide kohta sa Eesti foorumist ilmselt sisukaid kasutajakogemusi ei leia - kasutajaid võiks ilmselt ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja paljud neistki foorumis käivad.

Tr11 kirjutas: MTB tubular ongi väga tore asi. Ainult, et mis sa siis teed, kui seal TRMil sellise augu saad, mida Tufo Extreme Sealant parandada ei suuda? Kutsud hooldemeeskona helikopteriga kohale? Ühesõnaga, sul peab tagavara tubular ikkagi kaasas olema. MTB tubular kaalub ca 500-600 g, tipptasemel, üle 2000€ maksev 29" tubular jooksude komplekt kaalub 1100-1300 g. Tipptasemel clincherid (näit Roval Control SL 29, ~1500€ ) kaaluvad 1370 g, rehv samuti ~600 g+piim või latex siseskumm 120g=~720g. MTB tubularidega rattad koos tagavara tubulariga sadula all kaaluks seega ca 2900-3000g (ilma kassetti arvestamata), clincherid koos tagavara sisekummiga ~2930 g.

Seega sadula all tagavara MTB tubulari kaasatassimine võtaks praktiliselt tubular jooksude kaalueelise. 4-5 km pikkuse ringiga XC rajal aga õigustaks MTB tubular ennast küll -läheb totaalselt katki, siis jalutad lihtsalt starti tagasi ilma erilise draamata.

TRMil muidugi saaks selle probleemi nii lahendada, et sõber (isa, ema) sõidab teise rattaga sabas, seljakotis paar tagavara MTB tubulari. Sinna seljakotti võib talle ka siis juba mõned pirukad, limonaadi ja peldikupaberi sokutada, et maraton mõnusamalt kulgeks.

Samahästi võiks tuttav mulle siis juba enda ratta alt jooksu anda? Või see ilmselt pole lubatud?
Ma ei tahaks loota, et Tartu Rattamaratonil vaevalt et teravaid kive on, mis kasvõi teoreetiliselt suudaksid tubulari puruks rebida.

Avaldan teile saladuse, et 280g tubular pöiad maksavad aasias 150 eur tk.
dt 240 rummud ja kerged kodarad. tuleb 1200g. rehvid kilo, pool kilo piduriketaste ja kassetile. Kokku 2500g.

Ratta kaal ilma jooksudeta 5.1, sarved maha võttes ja midagi veel tuunides saaks alla 5kg. Ehk koos jooksudega 7.5kg.

ratturmees kirjutas:Ma ei tahaks loota, et Tartu Rattamaratonil vaevalt et teravaid kive on, mis kasvõi teoreetiliselt suudaksid tubulari puruks rebida

Usu, on ikka.