velo.clubbers.ee

Mul on selline küsimus, et kui palju sõitja kaal (100+ kg) võiks maanteratta rehvide purunemist mõjutada?
Rattal on all Mavic Yksion Pro PowerLink 25mm rehvid ja rõhku olen pannud 6.5bari või umbes nii.
Koku olen sõitnud ca 500km ja selle jooksul olen juba 3 korda saanud rehvi vahetada.
Esimene läks omast lollusest katki kui sõitsin mööda kruusa natukene, et äkki kannatab ära.
Teine ja kolmas kord läks katki täiesti korraliku asfaldi peal, viimati laupäeval peale Türisalu tõusu.
Sõites üritan teen valida ehk kui ikka tee ääre joone taga on väga palju väikeseid kive ja autot tagant ei tule, siis pigem väldin seal sõitmist.
Eelmine kevad sai Portugalis 750km rendirattaga sõidetud ja 0 probleemi.
Kas mind saadab lihtsalt ebaõnn või on probleem kuskil mujal?

Kuna sa suht raske sell siis 6,5 rõhk on sulle ilmselgelt vähe, see on tegelikult enamusele vähe. MNT rehvirõhk asfaldil normaaltingimustes tuleb ikka alati max-i lähedal hoida. Tootja ütleb et sellel rehvil sõltuvalt mudelist T või C klassil on max kas 8 või 10 bar-i. Alla 8 bari rõhku ära üldse mõtlegi enda all kasutada. Kestab oluliselt paremini, läbilöögi- ja torkekindlus palju parem.

Võiks muidugi täpsustusega, et kui palju seda "+"-i on ... Samas 6,5 bari on 25mm kummiga OK.
Alusta sellest, et vaata, kus auk/augud asuvad.

Auk küljel.
Minu esimene mõte läks kohe sinna, et õhukumm jääb vahetamisel kuskil mantli ja velje vahele. Juhtub sageli ja kerge parandada. Peale kummivahetust löö niipalju rõhku sisse, et väliskumm läheb kergelt pingesse, kuid annab külgedelt kõrvale painutada. Käi kogu jooks mõlemilt poolt "mudides" üle ja üldjuhul on siis lohv vallale päästetud.

Auk suunatud väljapoole.
Teine variant - kas on väliskummis mingi peenike traat/okas sees või on mantli ja õhukummi vahel peenikest liiva või kruusa.

Auk velje poolsel küljes/seesmisel pinnal.
Kolmandaks - Kui on odav põiapael (selline plastikust), siis viska see kohe prügikasti ja pane kas kummist või kleebitav teip. Selle plastikust paela kidade nahka on palju kumme läinud.

Rõhku ehk vähe jah, aga kui selle rehvi max on 7,5 siis justkui väga palju juurde panna ei saa ka. Olen ise ka 100+, sõidan 8+ bar'iga ning rehvid terved.

Ma oponeeriks sellele rõhuteemale. Julgen väita, madalam rõhk ei ole ise rehvi purunemises süüdi. Aga tasub jah mardi soovitusel uurida, kust on õhukumm katki ja siis saab vast ka põhjuse teada.

Eluskaal mul ka julgelt üle 100kg. Olen rehvidesse pumbanud alati mitte rohkem kui lubatud miinimum. Kui rehvil märgitud vahemik on 6-8, siis mitte üle 6 ja kui 7-9, siis mitte üle 7 jne.
Siin lõuna pool ei ole teed peegalsiledad ja väiksema rõhuga on oluliselt mugavam.
Läbi aastate olen eranditult kasutanud rehve laiusega 25mm, tootjad ja mudelid on varieerunud.
Siiamaani pole veel mitte ühtegi rehvi purunemist 10 aasta jooksul ette tulnud. Sõidetud on kohati olude sunnil lühemalt ka kruusa, lahtise killustiku, munakivide ja isegi juurikase metsatee peal.
Rehvid vahetan siis kui veerepinnalt juba riie paistab.

Jutt siis ikka sise-, mitte väliskummi (=rehv) purunemisest? Tallinna-Harjumaa teed on kahjuks sellised, et puhas-sile on ainult suurel maanteel - kus naljalt rattaga ei sõida. "Joone taga" on pea alati puru, tihti käib "pindamine" - selle mõttest ei saa hästi aru. Remonditavad kolmanda kategooria teed, näiteks Tuhala ja Hageri-Maidla-Ääsmäe - aga need oleksid rattasõidule väga sobivad - kaetakse suureteralise kattega. Nagu tankiteid ehitataks. Seal, kus teed remonditakse paikamise meetodil, nt Pahkla, Hageri-Kohila, on patch-id kohe algusest ebatasased, äravajumistega ja suureteralised. Kergliiklusteedel kohtab paiguti graniitpuru - mõnel pool, nt Kasemetsas seda suveks ära ei koristata. Lisaks veel linnatänavad - Nõmmel on samuti üle mindud suureteralisele odavkattele. Nendes tingimustes ei ole kvaliteetrehve hakanud vaatamagi, vaid võtnud odavad commuter rehvid, millel tugev torkevastane kaitse. Sportlasele oleks ehk rasked ja jäigad, aga purunemisi pole enam olnud.
Eile oli just huvitav juhtum. Kiisal keerab tee Vääna jõe sillalle, enne pööret oli pindamistööde märk. Seal on tihe liiklus. Keeran ja näen, et keegi vanamees sõidab otse mulle vastu! Sillal aga on piirded, joone taga on pindamiskruus. Tagant tulevad autod. Vastassuunas sõitev vanamees oli veel ohutusvestiga! Kusjuures vanamehest ei saa aru, kas ta mind üldse näeb või kummalt poolt siis ta minust mööduks..

Kas kummide tihe purunemise seesmisel küljel võib põhjustada, kui sõita kruusal, kus palju auke ja teravaid kive ning liiga madal rehvirõhk? Kumm ise 30-622. Tihti on kaks pikliku auku kõrvuti. Rehvirõhk 3-4bar.

Kummiks Schwalbe naelkumm. Pumpan auto 12v kompressoriga, millel ka manomeeter olemas. 18v akutrelli akuga saab päris kaua.

Maidor kirjutas:Kas kummide tihe purunemise seesmisel küljel võib põhjustada, kui sõita kruusal, kus palju auke ja teravaid kive ning liiga madal rehvirõhk? Kumm ise 30-622. Tihti on kaks pikliku auku kõrvuti. Rehvirõhk 3-4bar.

Puhas snakebite.
Rõhku vähe.

Lööb läbi, nii välis- kui sisekumm jäävad pöia ja kivi vahele, sisekumm nõrgemana annab järgi. Vanasti ainult käsipumba aegadel ja enne tubelessi sai mõnedki korrad sisekat vahetatud MTB-l sel põhjusel.

Nii suvalise MNT kui ka 30-622 kummiga (teadmata täpset marki ja mudelit) sõidaksin mina rõhuga max kuni max-1bar. Tõsisemates kohtades tõstaksin tagumiku sadulast lahti. MNT rattaga pole 14 aasta jooksul kordagi snakabite saanud, ainult keskmiselt kord aastas klaasikillu. Kuigi oma 90+ kiloga olen MNT-ga igasugust ekstreemi teinud.

Alustuseks tuleb soetada põrandapump, mis ka 10-11 bar vajadusel välja pigistab. Käsipump on hädatapp, bensukas pumpamine on "what you ask is what you get".