Vittoria Syerra 2,4 lühiarvustus

[Kirsa]

Kirjutan teile ühest uuest rehvist, mis endast väga hea mulje on jätnud.

Tegemist siis Vittora nö "downcountry" rehviga. Eesti mõistes on ta 120/120 xc rattale tegelikult liiga karm rehv - meie mõistes puhas trailikas.
Selle rehvi otsesed konkurendid on Schwalbe Wicked Will, Wolfpack Cross, Continental MountainKing.
Kaugemalt Kenda Regolith ja Karma 2, Pirelli Scorpion M ja Spessu Ground Control.

PS! Kogu järgnev arvamus baseerub rehvi kasutamisest ainult esijooksul.

Plussid:
* Veereb väga hästi - üllatavalt hästi arvestades mis rehviga on tegu. Ma ei tea kuidas nad selle saavutanud on, peale vaadates ei oskaks kuidagi arvata, et nii hästi veereb.
* Teiseks pidamine kuivaga on fantastiline ja väga ettearvatav. Ma ütleks et peab isegi paremini, kui kõvema seguga Maxxis minion DHR2 , dissectorist ja rekonist rääkimata. Pidamine on ka parem, kui kõigil otsestel konkurentidel.
Mujal maailmas see rehv nii kiita pole saanud, aga mulle tundub et tema peenike ja terav muster sobib just Eesti oludega. Meie juurikate ja mullaga. 50-ga bikepargi rehitsetud kruusal kihutades võib-olla polegi hea.
* Väike pluss - kaal vastab spetsifikatsioonidele - tootja andmed 850gr, reaalne kaal 849gr.
See on tänapäeval harv nähtus - isegi wolfpackid on alati täpselt 20gr üle - paar schwalbet ja spessut olid 160gr!! ülekaalus.

Miinused:
* Kaal - 850gr ei lähe üldse kokku selle rehvi iseloomu, positsiooni ega sõiduomadustega.
Kui konkurendid on kõik omajagu kergemad. Kiirendamisel annab rehvi suur kaal endast ikka märku. Kui see rehv oleks mingi 150gr kergem, ma tõenäoselt sõidaks pooled maratonid ja kõik xco rajad sellega.
* Alamõõduline - nagu Vittoria ikka. Kui wolfpack või maxxis 2,4" venitab 35-sel pöial 2,5" välja, siis Syerra on vaevu 2,4" - kitsamal 30-sel pöial veel kitsam.
* Kolmandaks, tuim ja paks karkass. Mis põhimõtteliselt on kahe eelneva probleemi summa. Alamõõduline ja liigselt raske.
Peab suhteliselt madala rõhuga sõitma , et hakkaks maastikul tööle. Hetkel kasutan rõhku 0,8 bar 35-sel jooksul - siis on suht okei.
Aga mul ei ole see rehv jooksul olnud veel väga pikalt - lasen nädalakese seista 2,7-se rõhuga - võibolla paisub suuremaks ja lähevad ka küljed pehmemaks.
* Neljandaks, rahvas netis väidab, et Syerra ei kannata märga ja niiskust, pidamine on kadunud. Ma kahjuks ei ole veel sattunud kordagi märjaga sõitma - ei oska ise kommenteerida.

Vaadates rehvi omadusi nagu väga hea veeremine, aga paksud küljed, siis tundub et ta võiks olla väga hea tagarehv. Ainuke mure, et Eestis ei ole nii tõsist kuiva ilma tagarehvi niisama sõitmiseks vaja. Meil on kas muda või siis munakale/kiviõlisse võid juba DH rehvid alla visata - kui lift üles veab.

Lisaks ma ei kujuta ette, mis võiks olla hea paariline ette sellega koos. 2,4" mõõdus Agarrot ei tehta ja esirehv ei saa ometi olla kehvema pidamisega, kui tagumine, aga võiks ikkagi veereda. Conti Trail king või Bontrager XR4 ehk?
Pakun, et tagarehviks sobib hästi Poola/Soome karmimatele radadele, aga mis pole bikepark, ehk ise peab üles väntama.

Üheõnaga, mulle selle rehvi pidamine ja pidamise iseloom, kuidagi väga väga meeldib. Neid rehve pole palju, mis kurvides mulle enesekindlust lisavad.

[Kirsa]

PS! Selle artikli point ei olnud Haanja100 rehvisoovitus. Lihtsalt kirjutasin.
Minu arust ei ole tegemist märja ilma võistlusrehviga, vaid pigem kuiva ilma trail rehviga, mis kannatab kive ja trennis lammutamist ja mujal mägedes kihutamist.

Märja ilma võistlusrehvid on ikka conti crossking/mountainking, wolfpack cross/race, vittoria barzo, spessu fast trak, maxxis forekaster, kenda karma2 jne.