Milline tuleb ajavõtu süsteem 2018 hooajal ??

[Vapper Mäger]

Tere.
Tekkis väike küsimus.

Loen 2018 Juhendit milles on kirjas et
....
Grupifinišiga etappidel - Kuusalu, Elva, Haapsalu, Pandivere, Tallinn - fikseeritakse lõpuprotokollis oma koha ja punktidega 12 absoluutarvestuse esimest võistlejat. Ülejäänud võistlejate puhul rakendatakse grupifiniši pritsiipi, lähtudes põhimõttest, et ühes grupis finišeerunud võistlejad jagavad omavahel selles grupis välja antud kohtasid ja punkte. Grupi liikmeks loetakse võistleja juhul, kui tema kaotus eessõitjale on väiksem kui 3 sekundit. Näiteks, kui toimub suur grupifiniš etapi võidu peale 50 mehelises grupis, siis 12 esimest saavad oma koha ja punktid. Ülejäänud jäävad aga jagama 13.-50. kohta, jagades omavahel võrdselt ära 13.-50. koha punktid. Saadav punktisaak ümardatakse täisarvuliseks lähtuvalt matemaatika reeglitest.
......
Iseenesest väga OK mõte,Toetan igati , aga kuidas tagatakse täpne ajavõtt??
Ma mõtlen, kuidas fikseeritakse täpselt just see 3 sek ?
Kas sarjas tulevad kasutusele individuaalsed "kiibid"?
Seni kasutuses olev finisi süsteem on ju nö. lõpetamise järjestuse fikseerimiseks - finisi täpne aeg on olnud üldse teisejärguline väärtus.
Sellest, et ajavõtmiseks kiipe kasutatakse ei ole aga juhendis sõnagi.
Ilma "kiibita" ei ole võimalik adekvaatselt saada teada kas oli 3 sek vahe või oli hoopis 3,1 sek.
Kujutage ette olukorda kus 12 venda on eest juba läinud - klaar, nood saavad kohapunktid , nii nagu ikka - finiseerimise järjekorras,
aga kirjeldatud 50-sest grupist paneb üks vend minema ja jõuabki enne gruppi 13.ndana napilt 3 sek üle finishi ...
.. või oli see ikka 3,1 sekki ?!?!

Võita VÕI kaotada (sellel 13 ndal) on ikka vägapalju kui 0,1 sek eksitakse ajavõtu fikseerimisel.

Siinkohal ongi paslik korraldajal lasta vastata, kuidas on 0,1 sek täpsusega ajavõtt planeeritud teostada?

Mihkli kommentaare ootama jäädes.
Parimat

[KaupoR]

Ma pole küll Mihkel aga finišikaamera on võimeline väga täpselt fikseerima, kas vahe oli 2,9 või 3,1 sekundit. Sellega seoses leidsin kaks fotot, mõlemal samad mehed ja ajavahe ca 1 aasta (st joonel oli meeste ajavahe üsna pisike):
TdF etapp 16 2016

Bergen MM 2017

[Vapper Mäger]

Kõik õige .
Aga kus sa aega näed siin ???
Finisi kaamera süsteem on ju koha väljaselgitamiseks - mitte ajavõtu fikseerimiseks.

[KaupoR]

Ega Mihkel peale 12. lõpetaja finišeerimist lõpukaamerat maha võta!? Kaamera fikseerib ikkagi kõik lõpetajad koos ajaga. Lihtsalt kohtunikel on vähem tööd kui ei pea kõiki grupis õigesse järjekorda panema. Piisab kui vaadata:
a) kas lõpetajate vahe oli > või < 3 sekundi.
b) kes olid grupis.

Eelmisel aastal oli veel c) mis järjekorras lõpetajad grupis olid.

[veloson]

Kogu asja mõte on selles, et poodiumist aplausikaugusele jäävad naabrimehed ei punnitaks songa ega rangluud selle pärast välja, et kas 3,0-või 3,1-koma-väiksem-võrdne, aga ikka hakkame piirialalt juuksekarva otsima

[KaupoR]

Rahuliku finiši tulemusel võib/võiks juhtuda nii, et ütleme 100 võistlejat tilguvad 12+ kohtadel finišisse <3 sekundiliste vahedega. Siis oleks nad kõik sama grupp, mis sest, et esimese ja viimase vahel on 100 x 2,9 sek = 290 sek = 4 minutit 50 sekundit

Huvitav, kas peagruppi hakatakse ka teavitama sellest, et mitu sõitjat atrõõvis on? Lõpusirgel on vahe, kas eest on ära kuni 11 meest või 12.

[Jaagu]

See, et rattasõit on tore ja et tehakse hea korraldusega võistlus millel iga pühapäevasõitja taskukohase raha eest osaleda saab on ilmselgelt liiga vähe. Kümnendiksekund on see, mis loeb …

[gliff]

Aga kas ei või hoopis tekkida olukorda, et just läheb julmaks finiši tegemiseks, kui suurem grupp koos püsib lõpuni?
Kui muidu ehk inimene ei võtaks riski ja lepiks umbes 15 kohaga, siis nüüd ju on kindlasti mitmeid kümneid inimesi, kes üritavad just sinna esimeste 12 hulka mahtuda.
Aga eks juba Kuusalus peaks näha olema, mis olukord reaalselt tekib.
Mulle endale tundub, et pigem on ohtlikud esimesed kümmekond kilomeetrit, kui on veel suuremad pundid koos ja toimuvad pidevad kiirendused ja aeglustused.

[SK]

Kogu asja mõte on selles, et poodiumist aplausikaugusele jäävad naabrimehed ei punnitaks songa ega rangluud selle pärast välja, et kas 3,0-või 3,1-koma-väiksem-võrdne, aga ikka hakkame piirialalt juuksekarva otsima

(rattasport on juba ammu Eesti tervisekindlustuse süsteemi ees nii au- kui rahalises võlas, sest kat. 3 võistlustel/rallidel eraldi kindlustust ei nõuta)

[mi.re]

Kiipe tõepoolest kasutusele võtta pole plaanis, ajavõtmine toimub fotofiniši abiga, mis on korades täpsem kui kiibiga ajavõtmine. Fotofiniš võimaldab fikseerida iga võistleja aja tuhandiksekundilise täpsusega. Seega tuvastamine, et kas vahe oli 3,0 või 3,1 sekundit ei tekita probleeme. Tegelikult jookseb finišikaamera pildi all ka ajajoon. Seega, kui määrata ratturi esijooksu järgi finišeerumise hetk, on pildi alt kohe näha ka aeg. Kui keegi õpetabks mulle, kuidas ma siis postituse vahele saan pilti lisada, võin lisada ka mõne ekraanitõmmise.

Muide, tegelikult kohtunike tööd see ei vähenda, sest kõigi võistlejate aeg ja koht määratakse sellegi poolest. Lihtsalt seda protokolli ei anta sellisel kujul välja. Kohad peame aga siiski määrama, sest etapi vanusegruppide medalid on vaja kellelegi välja anda. Seega, senikaua kui me ei loobu etappidel vanuseklasside autasutamisest, siis päris finiši tegemisest elimineerida ei saa. Küll aga on endiselt finišit teha põhjust vaid neid ratturitel, kes teavad, et nende pundis jagatakse välja nende vanusegrupi võit. Siiski mõjutab see vanusegrupi võit vaid konkreetse etapi medalit. Sarja kokkuvõtet ja punkte ei mõjuta see vähemalgi määral.

Tehtud muudatuse mõtteks on lühidalt öeldes sõidu aktiivsemaks muutmine. Selleks, et saavutada sarja kokkuvõttes edu, ei piisa uue süsteemi järgi pundis tiksumisest ja finiši tegemisest. Tuleb eest ära sõita. Grupisõidus on finisispurdiga keeruline saavutada 3s edu. Seega tahaksin loota, et üha suurem hulk rattureid üritab eest ära sõita juba sõidu varajases staadiumis. Aktiivsem sõit lammutab aga omakorda suure pundi laiali ning väikestes punktides reeglina ka ei kukuta.

Muide, kui vaadata kukkumise statistikat, siis enamasti ei juhtu kukkumised päris alguses. Pigem juhtuvad need distantsi 2/3 peal, kui rolli hakkab mängima juba väsimus ja tähelepanu võime on nõrgenenud. Tahaksin loota, et see uus tulemuste selgitamise kord on selleks ajaks juba grupid väiksemaks lammutanud.

[gliff]

Selles suhtes Mihklil muidugi ka õigus, et lõpu poole hakatakse väsimusest ehk eksima, aga ma olen ka seda tähele pannud, et muututakse rutiinist lihtsalt hooletuks ja hakatakse lollusi tegema. Õnneks ikka jagub inimesi, kes sellisel puhul kutsuvad kaasvõistlejaid korrale.

Aga sõit peaks muutuma huvitavamaks küll ja hea vaist, ning õige taktika võib olla palju punkte väärt.

[velonaut]

Olen eelkõnelejatega nõus, et sõidud peaks nüüd huvitavamad tulema

Minu tähelepanek on et kukkumised on küll väsimusest kuid juhtub neid 1/3 ja 2/3 peal. Esimene väsimuspiik on siis grupi lammutamistega seoses, teises laines üldine väss ja tähelepanu hajumine suures grupis sõites. Leidub ka lihtsalt närvilisi kaasteelisi : )

Üldiselt võib radadega rahul olla kuid Haapsalus on kindlasti üks üllatuskoht kus asfaldi vall või muhud..
sõites ehmatab see koht alati kuigi video pealt ei tundugi midagi hullu, https://youtu.be/4k3yEjmlw5M?t=21m26s
See koht üllatab ennastki iga aasta : ) (meenub veel kunagine Tabasalu kruusatee) - sellistel kohtadel võiks küll olla vilemees väljas.

Kuna nüüd muutub eespool olemine veelgi tähtsamaks siis prooviks ikkagi saada vastust, kuidas plaanitakse jälgida et auto tuules võistlejaid ette gruppi järgi ei tõmmata? ( aerodünaamiline doping? : )

[mi.re]

Kuna nüüd muutub eespool olemine veelgi tähtsamaks siis prooviks ikkagi saada vastust, kuidas plaanitakse jälgida et auto tuules võistlejaid ette gruppi järgi ei tõmmata? ( aerodünaamiline doping? : )

Püüan siis vastata. Esmalt, kuna algaval hooajal enam eraldi naiste starti pole, ent kohtunike arv jääb varasemaga võrreldes samaks, siis saab "üle jääv" kohtunikeekipaaž pöörata rohkem tähelepanu alles jäävatele startidele: pikk sõit, lühike sõit, noorte sõit. Seega kohtunike konsentratsioon kasvab.

Samas kindel on see, et totaalset kontrolli rakendada me ei suuda....ja kas peakski?! Tegu on ikkagi rahvaspordiüritustega, kus sõit ei käi mõisa peale. Kuna kohtunikud kõikjal olla ei suuda, siis on oluline ka võistlejate enda spordimehelik käitumine ning ausa mängu reeglite järgimine. Kindel on see, et meie kohtunikud suudavad tagada, et ebaausate võtetega sõitu võita pole võimalik. Kui aga tagapool otsas keegi sulitseb, siis paraku selle lõpuni välistamiseks meil resursse pole. Samas oleksin aga seda meelt, et nii nagu ka prügi loopimisega, nii ka tuules sõitmisega - palju on siin ka kaasvõistlejatel ära teha. Kui ikka patustaja selgelt teiste võitlejate poolt korrale kutsutakse, siis väheneb ka reeglite rikkumine. Lisaks, paljudele ratturitele on lenksu või kiivri külge ilmunud ka kaamerad. See on väga väärt tõestusmatejral hilisemates vaidlustes. Peale sõitu "protesti" esitamine pole pealekaebamine. See on investeering ausamasse sporti. : )

Muidugi tuules sõitmine ei ole alati päris must-valge tegevus. Just see nädalavahetus toimus iga-aastane EJL kohtuike ja treeerite seminar, kus kohtunike blokis käsitleti päris põhjalikult ka tuules sõitmise ja "pika pudeli" problemaatikat. M Lepajõe andis ka ülevaate, kuidas UCI profisõitudel seda teemat vaadeldaks. Nimelt arvestada tuleb ka konkreetse juhtumi eripäeva. Näiteks oletame, et koondarvestuse liidril, kelle võimeid kõik teavad ja tunnevad, läheb näiteks 10ndal kilomeetril kett pooleks. Kuna aga tiimi auto oli vahetult enne seda jäänud maha tiimikaaslase ratast putitama, siis saab liider varuratta alles 5 minutit hiljem. Seega on tekkinud selgelt tehnilise viperuse tõttu olukord, kus liidri sõit on rikutud. Kuna see vahejuhtum leidis aga aset sõidu alguses, st mittekriitilises faasis, siis paneksid kohtuikud peagruppi järgi vedamise osas silma kinni - on selge, et see tuules sõit ei muuda sõidu lõpptulemust vähimalgi määral ning asjaosaline ei saaks sellest ebaausat eelist. Samas, kui kirjeldatud olukord leiaks aga aset 10km enne finišit ning tuules vedamine tähendaks sisuliselt seda, et asjaosaline tuhiseks auto tuulest finišisprinti tegema, siis oleks see lubamatu. Sõidu kriitilises faasis peaksid teised tiimi liikmed jääma liidrit ootama ning aitama tal tagasi gruppi jõuda või vähemasti kaotust vähendada. Samuti, kui tegu poleks näiteks liidriga, vaid mõne sportlasega, kes juba sõidu alguses rippus pundi taga mahajäämise piiril, oleks olukord teine. Niisiis on tuules vedamine valdkond, kus ei ole päris must-valgeid reegleid - palju sõltub konkreetsest olukorrast ning kohtunike hinnangust antud olukorrale. Kui juba Tour de France'l ei võrdu tuules sõit igas olukorras diskvalifitseerimisega, siis vast ei peaks see nii olema ka Filter sarjas.

Tõsi, rahvaspordi sarjas on tuules sõitmisele sageli raskem hinnangut anda kui profisõitudel, sest sõitjate tasemed on väga erinevad ning kaassõitjatell on väga raske mõista, kui mõni rattur temast auto tuules mööda veetakse. Samas head ja läbipaistvat lahendust siin ei ole. Kui näiteks Taaramäed ei võetud analoogses olukorras France'l maha, siis oleks imelik, kui me seda Filtris teeksime. Samas kindel on see, kuskil sõidu tagumises pooles pundist punti auto tuules sõitmine on vastuvõetamatu. Kindlasti üheks võimalikuks lahenduseks oleks see, et enne tuules sõidu alustamist peaks esindaja raadio teel küsima selleks loa kohtunikult, kes siis olukorda arvestades saab anda hinnangu. Samas jälle, kohtunik otseselt ei tohi lubada reeglite vastast tegevust. Küll aga saab ta põhjendatud juhtudel seda "mitte märgata", kui on selge, et see ei muutnud kuidagi sõidu lõpptulemust ning tuules sõit polnud sooritatud jõuvarude säästmiseks.