Sõites üheskoos (mina, Grisha, Riho, Talukas) Rõuge Tuurile, olime mures Rauli - mehe,
kes oleks pidanud kui raudpolt TdR stardis olema, tervise pärast. Enne Jaanipäeva tabas teda,
täies elujõus ja parimais aastais meest ootamatu tõsine terviserike. Haiglas kosudes tegi ta
juba plaane Jaanipäevaks. Kuid siis juhtus haiglas sama asi uuesti ja raskemalt. Meie TdR
kangutamiste ajal polnud ta enam ühenduses siinse maailmaga.
TdR finiši järel saadud info Rauli olukorrast ei olnud rõõmustav. Raulil oli käsil tõsiseim
võimalik võitlus. Võitlus, mis kestis praktiliselt terve nädala. Võitlus, mis hoidis me südameid mures.
Kuid päev peale Jaanipäeva katkes Rauli jaks.
Raul, foorumi kasutajanimega Trauks ei olnud pühendunud netiinimene. Enamus tema
siinseid postitusi jäi foorumi algusaegadesse. Pigem eelistas ta midagi reaalselt korda saata.
Seetõttu polnud ehk Raul laiemale foorumi kasutajaskonnale eriti tuntud.
Raul oli suurepärane kaaslane. Tema huvi su üldise- või hetkekäekäigu kohta oli vahetu ja siiras.
Raul oli suurepärane trennikaaslane. Ta pakkus ise kuivavale trennipartnerile oma viimast
joogitilka, pakkus nõrgematele tuulevarju ja lükkas neid vajadusel mäkke.
Raul oli suurepärane võistluskaaslane. Alati valmis tehniliste või muude probleemide kätte sattunud
võistluskaaslasi aitama. Edasi liikus ta siis, kui oli veendunud abivajaja võimes võistlust jätkata.
Primaarne polnud tema jaoks mitte tulemus protokollis, vaid protsess ja sotsiaalselt toimivad tulemused.
Ise hätta sattununa säilitas alati soliidsuse ja sõbralikkuse. Rauli
lähenemine oli: "Kas Sul on võimalik mind aitdata?" Abi võttis vastu tänulikult ja ei pidanud
paljuks võistlusjärgselt abivahendeid tagastades siirast tänu avaldada.
Raulil oli nägemust ja tahtmist midagi suuremat ära teha. Sellest sündis kolm aastat tagasi projekt ja MTÜ
Saarte Terviserajad, millega saab tutvuda http://www.str.ee . Esilehel olev "Kuidas kõik sai alguse..."
lõik annab vahetult Rauli enda sõnadega edasi seda, mida enamus meist ei ole võimelised
tegema ega sõnadesse vormistama. Ta suutis ühendada isikliku ja ühiskondliku huvi selliselt,
et ühiskondlik huvi muutus esmaseks. Harukordne meie vägagi egotsentrilises ühiskonnas.
Nüüd on Raul teel sinna, kus kunagi pudelist spordijook ei lõppe, kus kunagi kumm ei lähe tühjaks,
kus kunagi kett ei katke. Kus saavutatut ei mõõdeta numbritega, vaid siiapoole jäänute
tänusõnadega.
Rauli ärasaatmine toimub laupäeval 2.07. kl. 12:00 Rinsi kirikus Muhus, Paenase külas.
Rauli jäävad leinama abikaasa ja 3 last, neist noorim vaid kaheaastane. Tänapäevases materiaalses
maailmas oli ka Raulil kohustusi, mis delegeeruvad pärijatele. Olgem meie Rauli spordikaaslastena
tema perele toeks.
Mälestus heatujulisest, toetavast ja tegusast Raulist jääb alatiseks meiega läbi koosveedetud aja ja tema poolt tehtud heade tegude.
Raul, puhka rahus!
Kel soovi Rauli peret aidata, palun võtta ühendust grishasport@hot.ee või erikr@clubbers.ee.