velo.clubbers.ee

Tere
Uurin et kas tänase seisuga on selle 2022 aasta maanteesarja juhend, mis on leitav
https://www.aerobike.ee/maanteekarikasari/info/juhend
,lukus ja seda ei muudeta enam või...?

Vastust ootama jäädes

parimat

Miks sa seda siit küsid, kirjuta otse korraldajale. Ma pole päris kindel, et Mihkel või ta abilised foorumit regulaarselt skännivad. Kui see juhend on ka EJL-i lehel üleval, siis tundub, et see on lõplik.

Tere

Eks ikka selle pärast et siis ei pea iga foorumi kaaslane Mihklit oma eraldi kirjaga tülitama.
Mihkel vastab - ja ongi kohe paljud foorumlased kohe kursis

sel juhul küsi ära ka oma konkreetne küsimus juhendi kohta või räägi ära oma mure. Kui Mihkel vastab su algsele küsimusele JAH või EI, siis mis suurt tarkust me sellest saame?

Tahaks ära registreerida - aga tahaks ka samas olla kindel et tingimused on sellised nagu kirjas ja
neid ei muudeta enam hooaja jooksul.

Selle kohta on ajalugu (kahjuks) näidanud, et midagi pole kindel kuni karikad on kätte jagatud.

22´ aasta teema võiks käima tõmmata küll.
Jõgeva jälle sama igava raja peal nagu eelmine aasta. Sellest on kahju.

rainerhq kirjutas: ↑

14. 04. 2022. 11:27

22´ aasta teema võiks käima tõmmata küll.

Tegemise vaev. Teed ära? 2022 iseenesest on ju avatud.

Maantekarikasarja lehel "Uuendused 2022" on kirjas:

Kui sportsõitu peaks eelregistreerimise lõppemisel olema end osalema märkinud vähem kui 50 sportlast, siis liidetakse sportsõidu start harrastussõiduga kokku. Sel juhul on mõlemal distantsiks kaks ringi, kuid tulemused jäävad eraldi distantsipõhiseks.

Lugesin juhendit ja mina ei leidnud sealt mingit sellist distantside lühendamise (puudutab Sportsõitu) ja startide kokku liitmise punkti. Elva Sportsõidule on end kirja pannud 7 nime aga juhendi järgi peaksid nad vaesekesed nagu seitsmekesi omaette 3 ringi kühveldama.

Vastava otsuse võib peakohtunik alati teha.

20.13. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu ning peakohtuniku, peakorraldaja ja peasekretäri konsensusliku otsuse korral on korraldajatel õigus sarja juhendit hooaja sees täiendada või muuta

Osalejate arv peaks küll rattaklubide näol veel kosuma aga üldiselt tundub et lööme siin hingekella vanakesele. Järgmine aasta tn polegi sõitu kus osaleda ja mille juhendi kallal nokkida.

Aga selle eest on meil 100 erinevat MTB võistlust kus iga küla teeb oma sarja

Omiar kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 16:42

Vastava otsuse võib peakohtunik alati teha.

20.13. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu ning peakohtuniku, peakorraldaja ja peasekretäri konsensusliku otsuse korral on korraldajatel õigus sarja juhendit hooaja sees täiendada või muuta

.... aga üldiselt tundub et lööme siin hingekella vanakesele.....

Paraku on korraldaja ise selle oma pidevalt muutuvate tingimustega ellu kutsunud ...

Omiar kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 16:42

Vastava otsuse võib peakohtunik alati teha.

20.13. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu ning peakohtuniku, peakorraldaja ja peasekretäri konsensusliku otsuse korral on korraldajatel õigus sarja juhendit hooaja sees täiendada või muuta

Kui distantside liitmise kavatsus on ette teada (see on kodulehel kirjas), siis oleks suisa küüniline pugeda viidatud juhendi punkti taha kui distantse hakatakse kokku panema. Selline oluline asi peaks ikka mustvalgelt kirjas olema.

Küsi ja sulle antakse. Küsisin korraldajalt otse, et kas ma ei näe juhendis õiget kohta või milles asi. Selgus, et ideed polnud peast juhendisse jõudnud, nüüd jõudsid.

P.Kalju kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 20:55

Omiar kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 16:42

.... aga üldiselt tundub et lööme siin hingekella vanakesele.....

Paraku on korraldaja ise selle oma pidevalt muutuvate tingimustega ellu kutsunud ...

Hei,
tekkis küsimus, et milliste pidevalt muutuvate tingimustega?

Mis puutub võimaliku hingekella löömisesse, siis ma siiski täna, kus Filter Maanteekarikasari 2022 pole veel alanudki, nii mustades toonides asja ei näeks. Loodame siiski veel parimat ja mis peamine, me kõik, kes me maantee grupisõitusid enda jaoks oluliseks peame, saame nende säilumise nimel ka midagi ära teha. Kasvõi näiteks osalema tulla! Täna mulle natuke tundub, et paljud kõhklevad, sest rahvast on nii vähe ja ootavad, et kui nimekiri pikeneb, siis panen kirja, kui mitte, siis ei tule. Paraku aga vastastikku teineteise järgi oodates tulebki lõpuks välja kõikse hullem, sest kõik jäävadki ootama.

Suures plaanis tuleb siiski aga nõustuda, et on tõsine probleem rahvaspordiürituste tuleviku osas. Kusjuures see ei puuduta ainult maanteerattavõistluseid. Näiteks Estonian Cup-i esimesel etapil sain mina kolme distantsi peale kokku protokollist 435 lõpetajat. See on sari, mis enne pooldumist oli 2000 osalejaga ning peale pooldumist pikalt 1000 osalejaga. Ma ütleks, et tunda on selgelt katastroofi hõngu.

Boschi sarja avaetapil oli 825 lõpetajat, kusjuures tegu oli Viljandi etapiga, kus on alati olnud väga suur kohaliku kogukonna kaasatus, mistõttu on tegu olnud läbi aastate oma sarja ühe populaarseima etapiga. Samal ajal on tegu aga sarjaga, mis oma ootustes ikkagi räägib 1000+ osalejaskonnast. Seega Viljandi polnud veel vast läbikukkumine, kuid kindlasti mitte ka suur edu korraldajatele.

Škoda MTB kolmapäevakute viimase etapi tulemustest sain 191 lõpetajat. Kusjuures kui lastesõidud välja jätta, siis 151 lõpetajat. Taaskord on tegu sarjaga, mis veel mitte ammu oli 300+ osalejaskonnaga.

Muide osalejate huvi vähesus ei puuduta ainult rattasporti ja väikeseid korraldajaid. Klubi Tartu Maraton lõpetas aastaid kogu regiooni olulisima rulluisuvõistluse, Tartu Rulluisumaratoni, sest osalejate arv oli kuivanud korraldamise jätkamiseks liiga väikeseks. Hiljaegu lugesin just ühte artiklit Tartu Postimehest, kus Kelk tõi välja, et kui 2019 oli Tartu linnamaratoni osalejate arv 4000 inimest, siis tänavu 2000 inimest. Drastiliselt on koomale tõmmanud ka hiiglased nagu Tallinna Maratonion ja Rahvere Ööjooks. Pea kõigil Eesti rahvaspordiüritustel on osalejate arvud vähenenud vahemikus -25%....-50%. Vast triatlon on ainus, kes on suutnud positsiooni säilitada. Tõusunud on aga näiteks discgolf ja matkasektor.

Seega seis on hapu kogu spordiürituste korraldamise sektoris, sest läbi osalejate arvu -50% langemise, on teisest küljest toimumas inflatsiooni tõttu tohutu hinnatõus. Kulud tõusevad taevasse, ent korraldaja tulud kukuvad. Järele jäänud osalejate ootus on aga saada endises kvaliteedis üritust....

Kui vaadata pessimistlikult, siis minu negatiivne prognoos on, et 2023 kustutavad tuled maanteerattarallid, sest nende korraldus on väga palju kallim kui MTB maratonidel. MNT Tempot esialgu kadumine ei ohusta ning ilmselt jäävad ka mõned suletud ringidel peetavad kriteeriumid. Teises ringis, ilmselt veel mitte 2023, ent võimalik, et 2024 kaovad ka paljud MTB maratonid. XCO ja MTB päevakute formaadis üritused jäävad, sest neid saab õhinapõhiselt ja väga odavalt korraldada.

Positiivse prognoosi järgi võiks jällegi loota, et tänavuga on põhi käes ja nüüd, kus koroona hädad on läbi, hakkab 2023 taastumine. Selleks oleks aga oluline 2022 üle elada, mille nimel peaksid need, kes maantee grupisõitu endale armsaks peavad, endapoolse missiooniprojektina/sarja toetamiseks ikkagi nüüd mobiliseeruma ja vähemasti neil napil kolmel alles jäänud tänavusel etapil osalema.

Toon ka eraldi segelt välja sportsõidu ja harrastussõidu teema.

Kui sportsõitu peaks eelregistreerimise lõppemisel olema end osalema märkinud vähem kui 50 sportlast, siis liidetakse sportsõidu start harrastussõiduga kokku. Sel juhul on mõlemal distantsiks kaks ringi, kuid tulemused jäävad eraldi distantsipõhiseks.

Hetkeseisuga on Elvasse sportsõidule ennast kirja pannud 45 ratturit ning eelregistreerimine kestab veel neljapäeva südaööni. Seega olen lootusrikas, et vähemasti Elvas distantse ei liideta.

Tõsi, eraldi arutelu koht on, et kas tänaste osalejate arvude juures ei peaks üldse naasemagi ainult ühe distantsi juurde. Üks rattaralli, üks distants. Aga see on tuleviku muusika, see aasta toimetame tänaste distantsivalikutega.

Ja saigi Elva Filter peetud. Mul on hea meel nentida, et polnudki ju lõppseis nii hull, kui siin juba ennustati. Kõik kolm plaanitud starti toimusid ning olid täitsa võidusõidu nägu. Seega ei see Eesti maanteerattasport nüüd päris ära ei sure. Kuigi jah, sarnaselt teiste spordialade rahvaspordiüritustega, on osalejate arv 2019 aastaga võrreldes ikkagi vähenenud -40..-50%, mistõttu oleks minu sõnum ikkagi endine: "Need, kes peavad oluliseks Eesti maanteerattarallide jätkumist peaksid ala toetamiseks nüüd tänavu ikkagi neil paaril korral joonele tulema." Aga õnneks maanteesari siiski nüüd päris hospiitsis veel ei ole - nii hull see asi nüüd ka ju veel polnud.

mi.re kirjutas: ↑

16. 05. 2022. 12:14

Tõsi, eraldi arutelu koht on, et kas tänaste osalejate arvude juures ei peaks üldse naasemagi ainult ühe distantsi juurde. Üks rattaralli, üks distants. Aga see on tuleviku muusika, see aasta toimetame tänaste distantsivalikutega.

Jah, üks start, sõit ja distants harrastajatele. See oleks üks variant.

Eraldi distantse tulebki praegu sellepärast teha, et eliit ei saa sõita koos harrastajaga kes sõpradega kaks korda nädalas väntamas käib. Paned nii erinevate võimetega sõitjad kokku ja tulemus on kukkumised ja muud jamad. Lõpuks need harrastajad enam starti ei tule ning ongi maksejõuline osalejaskond kadunud.
Ma olen aastate jooksul kokku sattunud kümnete harrastajatega Eesti erinevates paikades ja enamik on mingitel võistlusel käinud aga enam ei käi ja kukkumised on üks põhjus.
Üks suur põhjus on muidugi ka see, et nad ei tahagi võidu sõita vaid neile sobiks mingi muu eesmärgiga sõita. Rahvasõit võiks vabalt olla näiteks keskmisel kiirusel põhinev. Selliseid harrastjaid üleüldiselt on Eestis vähemalt neljakohaline arv.

Ma ise ootaks varianti kus loobutakse sellest nõukogude aegsest vanuseklasside süsteemist ja minnakse üle tulemuspõhisele punktisüsteemile, kus hooaajal kogutud punktide arv määrab millises sõidus stardid. Sellise põhimõttega süsteemid on mõnes arenenud rattariikides nagu Prantsusmaa, UK, USA.

Iga asja juures on muidugi peenemaid nüansse aga kõike ei viitsi siia kirja panna. Kui teha turunduslikke samme, peaks enne selged olema persoonad kellele ja mida tahetakse pakkuda.

Mina isiklikult loobusin Filter MNT sarjast siis, kui tekkisid eri distantsid ja startijate hulk läks igas stardis väiksemaks. Pole just väga meeldiv jääda grupist kuskil maha ja siis üksi vändata lõpuni. Ennevanasti olid grupid suuremad ja kui ikaldusid, siis kukkusid taganttulevasse gruppi ja sai ikka lõpuni mõnuleda - nüüd aga on piin. Milleks? MTB sarjades sama lugu. Esialgne formaat (Ralli/Matkasõit ja Rattamaraton/Poolmaraton) töötas hästi ja rahvast oli - miks seda "täiendati" - ei tea. Tapeti ja tapetakse võistluseid.

powerman kirjutas: ↑

27. 05. 2022. 07:51

Mina isiklikult loobusin Filter MNT sarjast siis, kui tekkisid eri distantsid ja startijate hulk läks igas stardis väiksemaks. Pole just väga meeldiv jääda grupist kuskil maha ja siis üksi vändata lõpuni. Ennevanasti olid grupid suuremad ja kui ikaldusid, siis kukkusid taganttulevasse gruppi ja sai ikka lõpuni mõnuleda - nüüd aga on piin. Milleks? MTB sarjades sama lugu. Esialgne formaat (Ralli/Matkasõit ja Rattamaraton/Poolmaraton) töötas hästi ja rahvast oli - miks seda "täiendati" - ei tea. Tapeti ja tapetakse võistluseid.

Maantee kontekstis oli eesmärke kaks:
1) Vähendada kukkumisi. Suured grupid, kus on väga erineva tasemega ratturid koos, toovad endaga kaasa kukkumisi. Väiksemates gruppides seevastu tavaliselt ei kukuta. Seega kui kohe stardist jagada ratturid väiksemateks distantsideks/gruppideks, siis võida sellest tervikuna ohutus.
2) Pakkuda rohkematele võimalust võistelda sõidu võidu nimel. Muidu paljud tõstatasid küsimuse, et mis ma enam üldse tuleb, kui profid tõmbavad kohe joonelt kiiruse 60 peale.

MTB kontekstis kukumiste küsimust ei ole. Pigem oli eesmärgiks pakkuda rohkematele niiöelda oma masinaklassis sõidu kogemust ilmselt.

Paraku on see tõesti aga kahe teraga mõõk. Ühest küljest tõstame ohutust, teisalt grupist maha jääjate jaoks ei teki tagumisi gruppe. Filter MNT sarja kontektsis tekkis lootus, et kuna tänavu on stardid üsna jutti, siis need kes jäävad Sportsõidust maha, saavad lõpuni sõita Harrastussõidu grupis ja sealt maha jääjad Rahvasõidu grupis. Aga praktikas see ei ole võib-olla tõesti nii välja kukkunud.

Jah, praegu on küll täpselt nii, nagu powerman kirjeldas - tagaotsas sõites on tegemist üksinda uhamisega. Startijaid on lihtsalt liiga vähe, et aeglasematel mingeid arvestatavaid gruppe tekiks. Võibolla sileda maa radadel, nagu Tallinn ja Kuusalu, pole see nii hull ning tiksud pelotoni saba peal lõpuni ära aga kahekordse Elva kogemuse pealt ütleks, et künklikumal rajal on nõrgemal grupisõidu kontekstis täiesti mõtetu osaleda.

Huvitav tahelepanek.
Kui koroona välja jätta siis võimalik, et distantside muudatus on põhiline osalejate vähenemise põhjus?

powerman kirjutas: ↑

27. 05. 2022. 07:51

Mina isiklikult loobusin Filter MNT sarjast siis, kui tekkisid eri distantsid ja startijate hulk läks igas stardis väiksemaks. Pole just väga meeldiv jääda grupist kuskil maha ja siis üksi vändata lõpuni. Ennevanasti olid grupid suuremad ja kui ikaldusid, siis kukkusid taganttulevasse gruppi ja sai ikka lõpuni mõnuleda - nüüd aga on piin. Milleks? MTB sarjades sama lugu. Esialgne formaat (Ralli/Matkasõit ja Rattamaraton/Poolmaraton) töötas hästi ja rahvast oli - miks seda "täiendati" - ei tea. Tapeti ja tapetakse võistluseid.

erko kirjutas: ↑

03. 06. 2022. 18:15

Jah, praegu on küll täpselt nii, nagu powerman kirjeldas - tagaotsas sõites on tegemist üksinda uhamisega. Startijaid on lihtsalt liiga vähe, et aeglasematel mingeid arvestatavaid gruppe tekiks. Võibolla sileda maa radadel, nagu Tallinn ja Kuusalu, pole see nii hull ning tiksud pelotoni saba peal lõpuni ära aga kahekordse Elva kogemuse pealt ütleks, et künklikumal rajal on nõrgemal grupisõidu kontekstis täiesti mõtetu osaleda.

Siin oleks kasulik välja tuua millise stardi puhul maha jäid ja üksinda pidid sõitma.
Tänane rahvasõit võiks olla jõukohane, et üldse ei peaks maha jääma.

Ma ei usu, et selline statistika tegemine midagi annab.. Mõlema stardi puhul jääb mõni nagunii maha.

Tere!

Osalen sarjas eelkõige seetõttu, et oleks võimalus sõita erinevatel radadel, põhjust külastada uusi kohti ning ennast proovile panna. Saabun enamasti päev varem, nii on kõigeks piisavalt aega.

Osalen rahvasõitudel ja minu eesmärgiks on finišijoon ületada. Boonuseks see, kui ei tee seda päris viimasena Igaljuhul tean oma võimeid ja olen arvestanud, et pean enamasti sõitma üksinda. Mind see ei häiri, kuigi oleks tore, kui vähem võimekatega grupi lõpus keegi rattaga kaasa sõidaks, viimas(t)ega koos.

Pigem häirib mõnel etapil kohati rajamärgistus. Kui gruppi ees pole, on mõnes kohas vaja ise väga hoolega jälgida, kas ehk ära ei pea pöörama. Eelmisel aastal tegin korra selle vea, ning enda arvates õppisin olema hoolsam. Tänases Tallinna rahvasõidus läksin paraku taas valesti ning 72 kilomeetrist sai 82 km. Lihtsalt kohas, kust jäi 30 km lõpuni ja oleks pidanud paremale pöörama, jäi märkamata nool, mis paremale suunas. Ristmikul polnud ka kedagi seismas, kes oleks tähelepanu pöördele juhtinud. Jäi pööramata ning alles 5 km hiljem tundus kahtlane, et mingit pöördekohta ei tule. Tuli teha peatus, leida telefon, kaarti uurida ning sama pikk maa ka tagasi sõita. Neid pöördele tähelepanu juhtivaid nooli võiks olla mitu, väikese vahemaa tagant. Kui näiteks esimene joomise vmt kõrvalt märkamata peaks jääma.

mannatera kirjutas: ↑

12. 06. 2022. 17:07

Pigem häirib mõnel etapil kohati rajamärgistus. Kui gruppi ees pole, on mõnes kohas vaja ise väga hoolega jälgida, kas ehk ära ei pea pöörama.

Ära muretse - täna juhatas eliitgrupi juhtmootorratas grupi valesti. Ei aidanud ei nooled ega GPX failid.

Keegi koondtulemusi on vaadanud? Pikk ja lühike sõit on koos

Jah, vastavalt jooksvalt muudetud juhendile. Hooaja eel oli aerbike.ee lehel muutuste all kirjas, et koondarvestus ja hooaja vanuseklasside arvestus tulevad distantsideülesed.

Kuidas sealt on võimalik aru saada, mis kohal keegi on?

Mis mõttes? Oled sel kohal, mis oled. Eraldi arvestust harrastussõidule (või rahvasõidule) ei peeta.

No täpselt, miks eraldi ei peeta kui need on erinevad distantsid. Minu silmis väga mage porr.

Distantsid on erinevad, punktiarvestuse ühine. Ise valid, kas püüad sõidu võitu harrastajatega koos või lähed suuri punkte püüdma eliidiga koos. See muudatus oli enne hooaja algust välja hõigatud. Eesmärk oli hooaja arvestuses kõrgemaid kohti (sh nt vanuseklassides) püüdvad ratturid saada sportsõitu, sest seal saad ka 50. koha eest rohkem punkte kui harrastussõidu võidu eest.

Tere!

Mina leian, et see on päris jama seis, et distantside arvestuses ei ole vanuseklasside väljavõtet.

Olen rahvasõidu sõitja. Üldjuhul lõpetan peagrupis, aga kuna ma ei soovi väga lõpus "rüseleda", siis ma ei pressi esi 12 hulka. Samas, aga on hea võistelda endavanustega ja nendega mõõtu võtta. Tõsi, mõõtu saab ikka nendega võtta, aga poodiumile enam asja ei ole, kuna sellel aastal lähevad kõik medalid sportsõidu meestele.
Ehk päris nüri on see aasta, et ainuke asi, mis pihku jääb hooaja lõpus, on kullapaja medal.

Mulle meeldib maanteerattaga sõita, aga temposõit ei ole päris minule, aga kuna plaan oli läbida kõik 4 etappi, siis sai ka Viimsis sõidetud. Aga jah tegelikult on päris nukker, et ainult 3 reaalset etappi on.

Ja oleme nüüd täitsa ausad ja mainime seda ära, et noorte lisamine rahvasõidule, siis see ei ole enam rahvasõit, kuna need "hullud" ei sõida rahulikult

Mihkel, nagu ma aru olen saanud, siis liikluse kinnipanek on kulukas ja sellega on tekkinud mõte/küsimus, et kas ei võiks korraldada võistlusi kuskil väga väikestes kohtades, kus seda liiklust ei pea niipalju kinni panema nagu Jõgeval, Elvas ja Tallinnas?
Või teha oma "laagriplats" kuskile väiksema tee äärde ja seal oma üritus ära pidada.

Usun, et väiksemad külakesed oleks väga rõõmsad, kui nende külla tuleks suur üritus. Oleks neil mida vaadata ja ka tooksime neile raha sisse(külastame nt nende poodi jms kohti).


Väikse kohaga tuleb kohe meelde Tartu RR, kui sai sõidetud mööda Peipsi äärt ja rahvas oli tulnud kohapeale vaatama ja ühes külas isegi mingi simman püsti pandud mõlemale poole rada.

jonathan kirjutas: ↑

15. 08. 2022. 08:43

Tere!

Mina leian, et see on päris jama seis, et distantside arvestuses ei ole vanuseklasside väljavõtet.

Olen rahvasõidu sõitja. Üldjuhul lõpetan peagrupis, aga kuna ma ei soovi väga lõpus "rüseleda", siis ma ei pressi esi 12 hulka. Samas, aga on hea võistelda endavanustega ja nendega mõõtu võtta. Tõsi, mõõtu saab ikka nendega võtta, aga poodiumile enam asja ei ole, kuna sellel aastal lähevad kõik medalid sportsõidu meestele.
Ehk päris nüri on see aasta, et ainuke asi, mis pihku jääb hooaja lõpus, on kullapaja medal.

Mulle meeldib maanteerattaga sõita, aga temposõit ei ole päris minule, aga kuna plaan oli läbida kõik 4 etappi, siis sai ka Viimsis sõidetud. Aga jah tegelikult on päris nukker, et ainult 3 reaalset etappi on.

Ja oleme nüüd täitsa ausad ja mainime seda ära, et noorte lisamine rahvasõidule, siis see ei ole enam rahvasõit, kuna need "hullud" ei sõida rahulikult

Mihkel, nagu ma aru olen saanud, siis liikluse kinnipanek on kulukas ja sellega on tekkinud mõte/küsimus, et kas ei võiks korraldada võistlusi kuskil väga väikestes kohtades, kus seda liiklust ei pea niipalju kinni panema nagu Jõgeval, Elvas ja Tallinnas?
Või teha oma "laagriplats" kuskile väiksema tee äärde ja seal oma üritus ära pidada.

Usun, et väiksemad külakesed oleks väga rõõmsad, kui nende külla tuleks suur üritus. Oleks neil mida vaadata ja ka tooksime neile raha sisse(külastame nt nende poodi jms kohti).


Väikse kohaga tuleb kohe meelde Tartu RR, kui sai sõidetud mööda Peipsi äärt ja rahvas oli tulnud kohapeale vaatama ja ühes külas isegi mingi simman püsti pandud mõlemale poole rada.

Tegelikult oleks mõistlik siinkohal algatadagi 2023 teema. Kas tänase võistlustel osalemise populaarsuse juures on üldse mõtet punnida 3 sõiduga. Äkki minna tagasi kahe stardi peale nagu aastaid oli. Või isegi ühe stardi peale? Jah, kui oleks eraldi noortesõit, rahvasõit, harrastussõit ja sportsõit nagu eelmisel aastal, siis saaksid rohkemad inimesed tunda, et nad sõidavad sõidu võidu peale. Samas kui hooaja alguses leidub veel entusiasmi, siis vaadates näiteks Jõgeva tulemusi: sportsõit 46, Harrastussõit 88 ja Rahvasõit 75 lõpetajat, siis on kõik need üsna piiri pealsed. Kui on vähem starte, siis oleks lootus, et tekiks ka mahajääjate grupid. Jah, kaoks justkui motivatsioon, sest paljud ei saa võidu peale sõita, kuid ometigi neil aastatel kui oligi ainult pikk ja lühike sõit, oli sari palju populaarsem.

Mis liikluskorraldusse puutub, siis kindlasti annaks linnaku mõnda kaugesse külasse paigutamine säästu. Samas rattaspordis on jälle oluline ka traditsioon. Kui Elva Rattapäev on toimunud 37 korda, siis kuidas me ütleme, et 38. korda ei tule, tuleb hoopis näiteks Emmaste Rattaralli maanteel. Teoreetiliselt kõige soodsam oleks kinnistel ringidel korraldamine. Näiteks Otepää rolluring.

Ma poolt, et minna vana formaadi juurde (2020 a versioon näiteks).
Noorte sõit võiks ainult eraldi olla.. need panevad kamikazet pundis

Põhisõit > Rahvasõit vms > Noortesõit
Vanasti toimis väga hästi

Mina leian, et tuleks turundus teha "rahvasportlasele", mitte jahtida eliiti ja tippsportlasi. Need tulevad nagunii sõitma ja sõidavad nagunii eest ära. Selle vastu pole midagi.
Noortesõitu võiks motiveerida ehk sportsõiduga kokku panema ja kes veel nii kõva noor ei ole, siis sõidab rahvasõitu. Leian, et kui oled juba 17 ja ei suuda kõrgel tasemel sõita, siis vb pole see sulle. Mis motivatsioon neil noortel on sõita koos rahvasõiduga, kui poodiumil on 12-st 7-9 noorte päralt? Ja siis, mis motivatsioon on rahvasõitjal, kui poodiumil ainult noored?
Noortel siis ka parem areneda ja saada tugevamate sõitude karastust.

Kui on meelitatud rahvasõidule need, kes soovivad tulla lihtsalt sõitma ja nautima natuke seda võistluse melu, siis on ka nemad need, kes saavad grupist mahajääjatega lõpuni tulla. Seda muidugi siis kui nad ei ole päris sellised "pühapäeva kulgejad". Aga samas ei saa panna ju kätt ette kellegile ja öelda, et sa ei saa tulla kuna sõidad liiga aeglaselt.

Ma ei ole kursis rahade liikumisega, aga kas Elva nt maksab mingid kulud kinni, et tuleks sinna võistlema?
Tegelt ju paneb osalejale ka kallis osavõtutasu asja paika ja ta jätab tulemata. Mind osalejana ei kõiguta see, et kas on 38. Elva Rattapäev või siis on nt Filter Maanteekarikasarja Emmaste Rattaralli/etapp.
Kui Mihkel räägid traditsioonist, siis see on tore, aga kui osalejaid ei ole, siis ei ole sellel traditsioonil ka pikka pidu.

Küll see Emmaste sind kottima hakkab, kui sa kokku lööd, kui palju aega ja raha kulub Emmastesse võistlema minemiseks

Vaevalt, et Emmastesse ka see rattavõistlus jõuab. Usun, et Mihkel tõi selle lihtsalt ühe kauge koha näitena välja. Kui võistlused jäävad mandri-Eesti piiresse, siis ei ole ju vahet tegelt.

Võiks proovida veel jah 2020a oma. 6 etappi kaasarvatud Viljandi, ja Munamägi ja kui siis ka välja ei tule siis tuleb ära lõpetada

Ma ikkagi peamiselt valiks raja järgi. Ei ole kunagi olnud probleem Tallinnast Haanjasse või Võrru sealsetele rallidele sõita. Nt Munamäe mäefinišiga võistus ammustest aegadest toob siiani naeratuse näole, samal ajal mingid ümber Tallinna uhamised on sellised, et ei viitsiks praegusel ajal enam isegi siis starti minna, kui Mihkel peale maksaks. Märksõnadeks profiil ja vaheldus, mitte niiväga kas noortega koos või ilma, või et kas saab mingis arvestuses neljakümne seitsmendaks või seitsmeteistkümnendaks.

mi.re kirjutas: ↑

16. 08. 2022. 15:54

Tegelikult oleks mõistlik siinkohal algatadagi 2023 teema. Kas tänase võistlustel osalemise populaarsuse juures on üldse mõtet punnida 3 sõiduga. Äkki minna tagasi kahe stardi peale nagu aastaid oli. Või isegi ühe stardi peale? Jah, kui oleks eraldi noortesõit, rahvasõit, harrastussõit ja sportsõit nagu eelmisel aastal, siis saaksid rohkemad inimesed tunda, et nad sõidavad sõidu võidu peale. Samas kui hooaja alguses leidub veel entusiasmi, siis vaadates näiteks Jõgeva tulemusi: sportsõit 46, Harrastussõit 88 ja Rahvasõit 75 lõpetajat, siis on kõik need üsna piiri pealsed. Kui on vähem starte, siis oleks lootus, et tekiks ka mahajääjate grupid. Jah, kaoks justkui motivatsioon, sest paljud ei saa võidu peale sõita, kuid ometigi neil aastatel kui oligi ainult pikk ja lühike sõit, oli sari palju populaarsem.

Mis liikluskorraldusse puutub, siis kindlasti annaks linnaku mõnda kaugesse külasse paigutamine säästu. Samas rattaspordis on jälle oluline ka traditsioon. Kui Elva Rattapäev on toimunud 37 korda, siis kuidas me ütleme, et 38. korda ei tule, tuleb hoopis näiteks Emmaste Rattaralli maanteel. Teoreetiliselt kõige soodsam oleks kinnistel ringidel korraldamine. Näiteks Otepää rolluring.

Ilmselt peate enne selgeks mõtlema, mis sorti üritust soovite teha. Kas tahate teha lihtsalt 'rattarallit' või sellist 'Eesti esivõistlus maanteesõidus'.
Ilmselgelt on ME/NE, MJ /NJ need kõige väiksema arvuga sihtgrupid ja sealt ei pigista mitte rohkem kuidagi rohkem osalejaid välja. Need mis rattaklubidest tulevad on juba ette teada ja mingeid järske muutusi kuskilt ei tule.
Tõsiseid harrastajaid on üksjagu ja veel rohkem on selliseid pühapäeva harrastajaid.

Seega 2 starti - tõsised harrastajad (ja MJ) ning päris pühapäeva harrastajad. Viimaste puhul võiks lisaks võidu peale sõitmisele kaaluda mingit täpsuse peale sõitmist (ja mitte teha vanusepõhiseid klasse). Kui pühapäevasõitjatel võtta natuke riske maha (kukkumised peamiselt), siis võiks see osalemise julgust tõsta.

Aga kui on soov teha 'Eesti esivõistlust maanteesõidus', siis 3 stardi jaoks pole piisavalt osalejaid ja 1-2 stardi puhul laguneb ja langeb see harastajate osalus ära. Olen rääkinud mitme harrastussõidu osalejaga ja kedagi see punaste numbrite omavaheline paugutamine ei huvita.

Ma saan aru et korraldamine on kulukas ja aina kulukamaks läheb, lisaks miljon pisiasja. Aga tasuks korra mõelda ka harrastajate vaatevinklist.
Väga suur hulk tõsiseid ja vähem tõsiseid harrastajaid kulutab suure hulga raha ja aega et olla hooajaks mingis vormis.
Need kulud on aasta peale tuhandetest eurodes, rääkimata korraliku ratta ostmisest mis ei maksa enam 2500 eurot vaid pigem 5000-6000 eurot.
Nüüd on ka võistlustel käimine lühikese ajaga pea 1,5x kallim ja kõik jooksvad tasud ainult tõusevad.
Kui nüüd kogu selle kulutatud ressurssi puhul saab aastast aastasse sõida samasid radasid mingile viiekümnendale kohale, siis kaob see osaleja 2-3 hooaja pärast ära.

clx kirjutas: ↑

18. 08. 2022. 12:13

Ma ikkagi peamiselt valiks raja järgi. Ei ole kunagi olnud probleem Tallinnast Haanjasse või Võrru sealsetele rallidele sõita. Nt Munamäe mäefinišiga võistus ammustest aegadest toob siiani naeratuse näole, samal ajal mingid ümber Tallinna uhamised on sellised, et ei viitsiks praegusel ajal enam isegi siis starti minna, kui Mihkel peale maksaks. Märksõnadeks profiil ja vaheldus, mitte niiväga kas noortega koos või ilma, või et kas saab mingis arvestuses neljakümne seitsmendaks või seitsmeteistkümnendaks.

100% nõus.

Paljud osalejad sõidavad selleks, et saada kullapaja medal? Isiklikul hinnangul täiesti ebavajalik korraldaja kulu. Ma saan aru, et sellega sarja ei päästa aga abiks ikka.

KaupoR kirjutas: ↑

19. 08. 2022. 10:56

Paljud osalejad sõidavad selleks, et saada kullapaja medal? Isiklikul hinnangul täiesti ebavajalik korraldaja kulu. Ma saan aru, et sellega sarja ei päästa aga abiks ikka.

Nõus.
Mul neist plastmasskarikatest ja medalitest üsna savi. Terve hunnik neid, nooruses saadud kaasa arvatud, võtavad ruumi ja koguvad tolmu.
Selle kulu ja auru võiks panna mingisse moodsasse jäädvustusse. Näiteks korralik videopilt esimese 12 finišhist siis - kestaks igavesti ja saaks alati uuesti vaadata.

Mis puudutab koondarvestust, siis kuskil sügisõhtul poolpimedas ruumis saadud käepigistus, järjekordne diplom ja mingi ese - ei tekita mingit emotsiooni.

Mul on hea meel näha, et üle jupi aja on siin tõsine arutelu käima läinud : )

Tõsi, mulle natuke tundub, et igal variandil on oma miinused olemas:
a) 4 distantsi: noortesõit, rahvasõit, harratsussõit ja sportsõit - ei ole motiveeriv, sest osalejate arv jääb stardi kohta nii väikeseks, et ei ole tõsine võidusõit.
b) 3 distantsi: Rahvasõit(sh noored), harrastussõit, sportsõit (2022 versioon) - ei ole motiveeriv, sest noored tõmbavad rahvasõidus kiiruse ülesse ja päris rahvasõitu polegi.
c) 3 distantsi: Noortesõit, Rahvasõit ja harrastus/sport sõit - ei ole motiveeriv, sest ässad tõmbavad kohe grupi ribadeks ja harrastajal ei ole midagi seal sõidus teha.
d) 2 distantsi: pikk sõit ja lühike sõit (endiste aegade versioon) - ei ole motiveeriv, sest noored rikuvad rahvasõidu ja ässad harrastajate sõidu.
e) 1 distants: ainult üks distants kõigile - ei ole mitte kellelegi motiveeriv, sest kõik eelnevad vead akumuleeruvad ja raske on leida kõigile sobilikku raja pikkust.

Võistlusraja järgi võttes (2/3 osalejatest elab meil Tallinnas või Harjumaal):
a) Rajad Põhja-Eestis - ei ole motiveeriv, sest igavad siledad rajad.
b) Rajad Lõuna-Eestis - ei ole motiveeriv, sest üritusele sõit on pikk ja kallis.

Kokkuvõtteks - ükski variant ei ole justkui motiveeriv.

Tegelikult mulle tundub, et siin on tõesti kaks võimalikku lähenemisteed - kas pakkuda klassikalist maantee grupisõitu võidusõitjatele või pakkuda emotsioonivõistlust rattasõidu nautlemiseks. Vanasti õnnestus need kaks sihtgruppi mingil määral kokku mobiliseerida, kuid enam mitte. Täna on Filter Maanteekarikasarjast saanud selgelt võistusspordi rattasari, mitte igamehe rattasari. Osalema on jäänud noored, kes püüdlevad profisporti, ässad ja professionaalsed harrastajad. Enam ei osale pühapäevasõitjad ja korra-paar nädalas treenivad niiöelda pärisharrastajad. Probleem on aga selles, et poolprofessionaalset ratturkonda ongi meil Eestis need 250 inimest, kes täna sõidavad. Mass peitub aga just pühapäevasõitjate kaasamises.

Nüüd päris harrastusratturite kontekstis on oluline luua emotsiooni. Sportratturite kontektsi on oluline luua sportliku konkurentsi. Kui meil on aastas näiteks 6 etappi, siis sportlik pool selles mõttes toimub, et võidusõit on võidusõit ja tulemuse peale sõitev inimene on valmis kõik need 6 etappi läbi sõitma. Kui aga üritame luua emotsiooni, siis on raske ette kujutada, et inimene suudab seda emotsiooni samaväärselt nautida 6 korda suve jooksul aastast aastasse. Ikkagi see asi hakkab tema jaoks ennast ammendama. Täna on selgelt emotsiooni pakkuv üritus näiteks IronMan. Samas jättes füüsilise soorituse ekstreemsuse hetkeks valemist välja, siis kas me usume, et harrastussportlane oleks valmis tegema 4 kuu jooksul 6 IronMan võistlust ja iga kord seda emostiooni samaväärselt nautima, ilma et sellest tüdineks ja see ennast talle ammendaks? Emotsioonivõistluse puhul mulle tundub, et pidevalt on vaja midagi uut ja uut. Samas pidevalt seda uut on üsna keeruline välja mõelda. Seda saabki pakkuda vast maksimaalselt korra aastas.

Mulle tundub, et Filter Maanteekarikasari ongi kujunenud niiöelda poolprofi võistluseks selle pärast, et see sihtgrupp sõidab sarja pidevalt. Pühapäevasõitjad ei sõida ega hakka ilmselt kunagi sõitma tervet hooaega, vaid pigem valiksid ühe või kaks etappi, mida suve jooksul sõita. Teevad seda aasta-kaks ja siis liiguvad uute väljakutsete juurde. Seega ma pole kindel, kas pühapäevasõitja keskseks sarja muutmine ikka on päästerõngas, kuivõrd sarja seisukohast ei ole tegu lojaalse püsiosalejaskonnaga. Viimast sari aga stabiilsuse huvides hädasti vajab.

Eesti rattaspordi huvides on maantee grupisõidu sarja ennekõike vaja selleks, et kasvatada peale uut põlvkonda sportlaseid. Kui võtame tänased Eesti tippratturid, siis Taaramäe ja Kangerti põlvkonnast järgmised tipud on kõik rattasportlasteks kasvanud mingil määral ka läbi Filter Maanteekarikasarja. Kui seda sarja ei oleks, oleks ka tulevaste rattasportlaste peale kasvatamine keerulisem. Jah, me võime ju kiruda, et stardimaksud on rattasporti suretavalt kallid, eriti noorte jaoks, kuid kui seda sarja ei oleks, peaksid noored hakkama võistluskogemuse saamiseks käima pidevalt väljamaal. Kas me usume, et väljamaal võistlemas käimine tuleks lapsevanemale odavam? Isegi kui näiteks Belgias on noortele võistlus tasuta, siis reisikulud tulevad ikka üüratud. Seeläbi on tegelikult harrastusratturi selles sarjas osalemine mingil määral vaadeldav ka kui panustamine Eesti rattaspordi tulevikku, sest isegi kui ta ise ei saa alati sellest tohutut dopamiini laksu, siis igal juhul panustab ta sarja töös hoidmisesse.

Kullapaja osas ka mulle tundub, et Filter Maanteekarikasarjas see ei töötanud. Samas Filter Temposarjas on see justkui omal kohal olnud. Äkki on asi veidi ka selles, et kui sari on ainult 3..4 etappi, siis see kõigil etappidel lõpetamine ei ole eriline väljakutse. Kui sari oleks 6 või 8 etappi, siis oleks sellel ehk rohkem jumet. Samuti on ilmselt siin taaskord see vastuolu, et hooaja meenemedal oleks väärtus just pühapäevasõitjatele, mitte professionaalsetele harrastajatele. Samas neid pühapäevasõitjaid meil enam väga pole.

Lõpetuseks viskan arutelulauale ka ühe idee. Täna lömastume järjest kasvavate liikluskorralduse ja turvakulude all. Üheks lahenduseks neid madalamaks saada on liikuda ääremaale väikestesse kohtadesse. Teine võimalus on aga ringe lühemaks teha ja jätta need ikkagi ka sponsoritele atraktivsetesse asupaikadesse. Pakun välja järgmiseks hooajaks uue formaadi, kus rajad kolivad ca 10 km pikkustele ringidele. See võimaldab ühtlasi otsida välja ka põnevamaid teelõike ja näiteks ka tõuse ning neid siis sama võistluse raames korduvalt sõita. Senimaani oleme seda versiooni vältinud, sest lühikesel ringil hakatakse saama aeglasemaid kätte ning eri kiirusel gruppide möödumine on ohtlik. Nüüd aga idee tuuma juurde. Pakun välja lahenduse, et kui võistleja saab ringiga sisse, siis tema jaoks võistlus lõppeb, ent ta saab tulemuse lõpuprotokolli arvestades miinusringide hulka. Kas selline lahendus võiks justkui tuua tagasi olukorra, kus lõpuni sõitmine on motivatsioon omaette. Kõik stardivad koos, kuid tekib sportlik intriig, et mitu ringi keegi suudab distantsist ära sõita, enne kui ässad ringiga kätte saavad? Kui kogu sõit on näiteks 10x10km, siis kui kevadel sain miinuringi 6. ringil, siis äkki see on lisa motivatsioon treenida ja areneda, et edaspidi ikka kogu distants lõpuni sõita. Samuti see looks ka kullapaja medalile sportliku väärtuse - selle saavad need, kes on kõigil etappidel sõitnud lõpuni kogu distantsi.

Seega küsimus, kas selline formaat tooks sarja värskust ja uut sportlikku motivatsiooni? Üle käte kasvavad turvakulud tooks see igal juhul alla. Või oleks tulemus pigem selline, et kui mul isegi lõpuni ei lasta sõita, siis mis ma sinna üldse tulen?

Kui mitme ringiga kaasnevad ka ägedad rajad siis see oleks kindlasti tervitatav, mina näiteks ei viitsi sellepärast juba sōita praegu, et rajad on liiga igavad. Nt Viimsis juba saaks päris laheda ringi kui Lubja mägi sees oleks

Mina sain ühel aastal, kui ma olin veel algaja harrastaja, Lauri Ausi sõidul Kose-Kloostrimetsa ringil suht kiirelt liidritelt ringi sisse. See võttis mitmeks aastaks isu ära sinna üritusele tagasi minna. Aastaid hiljem läksin tagasi (ja sõitsin rahvasõidus poodiumile).

Lühikeste ringide peale minekul on kriteeriumisarnaseks muutumise oht. Ega Eesti kritisari ka osalejate rohkusega hiilga.

Mina usun, et see rikub ära nende osalemise, kes teavad juba algul, et saab sõita ainult 3-5 ringi. Võib ju olla motivatsioon ennast hooaja vältel treenida, aga harrastajal ei ole ikka see eluküsimus ja muud tegevused on ka, mitte nagu eliidil, kes treenivad, et saada profilepingut.

Mis see mulle hooaja lõpus annab, kui ma saan võrreldes hooaja algusega ühe ringi rohkem sõita?

Mina isiklikult loobuksin kindlasti. See ei oleks enam spordi nautimine, vaid hirmuga kihutamine ja koguaeg seljataha vaatamine.

Enda, kui harrastaja seisukohalt 5 või 10 korda ühte ja sama ringi sõita küll mingit positiivset emotsiooni ei tekita, olgu see ring, kui äge tahes. Need tänased vähesed tagumise või nn. keskmise otsa harrastajad kaoavad siis stardist praktiliselt üldse ära.
See oleks umbes sama, kui sõita 60 km MTB maratoni 10 km ringil või Haanja100 10 km ringil.

Samas, kui kaalul on sarja ellujäämine, tuleb seda võimalust proovida, suunatagi see tugevatele harrastajatele, nn. poolproffidele ja noorsportlastele.

Arvamusi on mitmeid, kuid kuna olen aastaid osalenud sarjas, siis siinkohal avaldan ka oma arvamuse sarjale. Esiteks on see väga hea, et sellist asja üldse tehakse. Kuigi minu osalemine on jäänud viimastel aastatel puudulikuks. Seda siis koroona pärast ja viimasel aastal ka kulude tõttu. Olles rääkinud mitme järjepideva osalejaga, kes enam sarjas ei osale, siis kõige suuremaks puuduseks on turvalisus. Üle mitme aasta(koroona) osalesin TR-l ja silma paistsid ikka ja jälle "vanad tuttavad". Tekitavad ohtlikke olukordi ja ei arvesta teistega.Ei kao nad kusagile. Kas esmalt oleks võimalik võistlused turvalisemaks muuta, et rahvasportlased ka tervena finišisse jõuaksid? Täielikult kukkumisi muidugi vältida ei saa, kuid kui 60km/h laskumisel mõni laseb diagonaali, siis järgmistel võistlustel ta osaleda ei tohiks. Minule tundub, et see on põhiline argument, miks võistlustel mitte osaleda 40+ sõitjate jaoks. Kulud on muidugi omaette teema, kuid olen kindel et organiseerijad neid silmas peavad niikuinii ja selles osas saaks kokkuleppele. Mina reastaksin vähese osaluse põhjused nii: 1.turvalisus 2. asukoht 3. maksumus.