politsei suhtumine rattavargustesse

[citybike]

Olen kahjuks sel suvel pidanud kolmel korral Politseiga suhtlema, teemaks varastatud rattad.

Esimesel korral varastati kahelt kliendilt kuskilt hoovist rattad ja nad püüdsid tulutult politseid kohale kutsuda. Ei tulnud, kuigi oli lõhutud aed ja lohistamisjäljed maas. Sakslased oli ka nii hämmingus, et politsei ei püüdnudki midagi lahedada. Isegi jaoskonnas oldi väga umbusksed ja suhtumine oli ,et "no me võime ju selle avalduse vastu võtta".

Teine kord nüüd hiljuti, kaks norrakat jätsid raekoja platsis sööma minnes 2 ratast seina äärde, tulid tagasi ja üllatus-üllatus, rattad olid läinud!!!
Tegin siis ise avalduse, digitaalselt, lisasin kõik detailid, ja pildid. Sain nüüd politseilt e-kirja ,et digitaalselt allkirjastatud avaldus on põhimõtteliselt mitte midagi. Peab ikkagi kohale minema, sama avaldsue uuesti koostama ja siis selle käsitsi allkirjastama, siis läheb asi menetlusse. Kuigi mul uut infot lisada pole.

Ega ma sealt midagi looda aga huvitav oleks teada, et kas Politsei suhtumine on kõikjal ja kõigiga selline leige ja nad selle teemaga ja üksikute varastatud ratastega tegemist teha ei taha, viib veel "statistika" metsa.

[Mati]

Kui sul on dokumentaalselt need juhtumid olemas, siis ma pöörduks selle asjaga juba Siseminni. See pole normaalne suhtumine korrakaitseorganite poolt. Statistikas küll hea hoobelda kui kuritegusid on vähemaks jäänud ... mis vahenditega!

[Masterpuppet]

Kindlasti ei ole see normaalne suhtumine. Politsei ei saa ise otsustada, millal ta menetlust alustab või mitte, kui kuriteo/väärteo tunnused ilmnevad (kannatanu avaldus), siis peab ta menetlust alustama. Erandlikel juhtudel, kui kuriteo/väärteo tunnuseid ei esine, aga kannatanu on avaldus teinud, peab politsei tegema menetluse mittealustamise määruse.

Sellise suhtumise ja Laiskus peale pöörduda kõrgemal seisva politseiametniku poole kirjaliku! kaebusega.

PS! Mul alustati kunagi digitaalse avalduse peale väärteomenetlus ka praktiliselt väärtust mitteomavate auto ilukilpide varguse osas. Muidugi esitasin ma avalduse puhtalt professionaalsest huvist.

[Tupsu]

Interneti teel saab politseisse avaldust teha. Kuigi keegi politseiametnik kirjalikult väidab, et see avaldus ei maksa midagi, tuleb ta peale esitada kaebus, kuna ta on ebapädev oma kohal töötama.

Link avalduse vormile politsei lehel
http://www.politsei.ee/dotAsset/56377.doc

[veloson]

Nüüd siis võtame a priori, et miilitsast öeldi sõna-sõnalt "no me võime ju selle avalduse vastu võtta" ja "avaldus ei maksa midagi".

Cütibike - kas need on mõne konkreetse konstaabli lausungid või mis moodi ja kelle poolt täpselt väljenduti?

Jalgrattad on registreerimata, kerge kaaluga ning väiksed; eelnevast tulenevalt väga kergesti liigutatavad ning raskesti jälgitavad. Samuti on jalgrataste väärtus võrdlemisi väikese hinnaga vallasvara. Kui võtta võrdluseks kasvõi see, kui raske on ärandatud autode jälitamine, siis ei ole ju midagi imestada, et ülekoormatud ametnikud rattaid ei leia või sündmuspaigale operatiivüksust ei saada. Vähemasti tõsise näoga avalduse protsessimine peaks muidugi eeldatav olema.

[Mati]

Et siis politsei peaks tegelema ainult siis kui verd lendab või mõnelt elitaarilt teemantsõrmus röövitud?

EDIT: Postimehe värske artikli alusel soovin küll veekord asjaga edasi tegeleda. Väike tsiteering ka politsei peadirektor Raivo Küüt öeldust:
Politseijuht rõhutas, et juhtumitesse, kus politsei ei võta väidetavalt vastu avaldusi, suhtutakse väga tõsiselt ning on juhtumeid, kus politseinikke on selle eest ka karistatud.
«Need väited on minu jaoks väga tõsised ja siin me võtame väga selge seisukoha kontrollida üle kõik need väited, kus politsei ei võta väidetavalt kelleltki avaldusi vastu, sellist olukorda ei saa me mitte kuidagi lubada,» lausus ta.

[tripp]

Nüüd siis võtame a priori, et miilitsast öeldi sõna-sõnalt "no me võime ju selle avalduse vastu võtta" ja "avaldus ei maksa midagi".

Minult võeti neti teel avaldus vastu. Digi-allkirjastasin ja puha.
Siis kutsuti mind jaoskonda.
Tädi trükkis mu avalduse välja,
KIRJUTAS ISE KÄSITSI ÜMBER,
lasi mul pastakaga allkirja anda ja võttis menetlusse.

Ma olin täiesti tummaks löödud.

[kahwel]

Leidsin midagi huvitavat juutuubist - kuidas London on hädas rattavargustega ning kui lihtsalt kõik käib ning kuidas rattad edasi müüki lähevad.
Huvitav vaadata:

http://www.youtube.com/watch?v=6AdugFzCi24
http://www.youtube.com/watch?v=rhPzF-hyC7Q

samuti:

http://www.tocatchabikethief.com/

[citybike]

Nüüd siis võtame a priori, et miilitsast öeldi sõna-sõnalt "no me võime ju selle avalduse vastu võtta" ja "avaldus ei maksa midagi".

Minult võeti neti teel avaldus vastu. Digi-allkirjastasin ja puha.
Siis kutsuti mind jaoskonda.
Tädi trükkis mu avalduse välja,
KIRJUTAS ISE KÄSITSI ÜMBER,
lasi mul pastakaga allkirja anda ja võttis menetlusse.

Ma olin täiesti tummaks löödud.

Lähen ka homme siis avaldust allkirjastama, vaatan ,kuidas kulgeb ja saan siis kommida!

[citybike]

Täna käisin siis uurija Julia Kokurina juures.
Leidis pärast 5 minutilist otsimist ülesse minu elektroonilise avalduse.

Jutt käis siis sellest, et kuhu rattad olid pargitud. Minu kommentaar, et avalduses on ju kirjas. Selle pubi juures. Siis küsimus, et mismoodi olid pargitud. Ütlesin ,et seina äärde. Siis jälle, et mismoodi seina äärde. Ja siis ma ei saanud nagu aru ,et kuhu see võib edasi viia.
Vaidlesin, asja mõttekuse üle, et kuhu see info võiks edasi viia aga mingit selgust ei saanud.

Siis tuli küsimus ,et mis värvi olid rattad. Saadetud avalduses olid lisatud pildid. Vaatasime siis koos ja avastasime, et üks oli hall ja teine tumehall.
No ja sellega see mõttetu lisaandmete esitamine ka lõppes. Andsin füüsilise allkirja. Ja kirjutasin protokollile juurde, oma küsimuse, et miks raisatakse aega sisutühja info hankimisele.
Küsisin seda ka suuliselt, et mis oli kodaniku kutsumise eesmärk ja kas tõesti on nüüd asi kohe tulemuslikum. Aga vastust kahjuks ei saanud.
Igatahes sain lubaduse, et võetakse ühendust, kui leitakse

[Tarts11]

Rahu, Citybike, võid rahulik olla - ei helista nad sulle mitte kunagi

[citybike]

noh kümne aasta jooksul pole kahjuks küll ühtegi sellist kõnet saaud. Aga lootus sureb viimasena.
Siiski 2 aastat tagasi päästis üks Abus 2 ratast, mida kaak üritas Kristiine keskuse juurest seljas ära vedada aga valvsad kodanikud pidasid kinni ja toimetasid politseile.

[andero-]

Tere!
Tähelepanelik kodanik juhtis meie (politsei) tähelepanu sellele teemale siin. Pean vajalikuks lisaks kodanikule ka siia foorumisse vastata ning selgitada politsei käitumise tagamaid.

Alustame teisest juhtumist. Kirjalikku avaldust võiks käsitleda kui politsei väljakutset, selle alusel saab politsei teada, et aset on leidnud mingi eluline sündmus millise puhul kodanik tunneb, et tema õigusi on rikutud. Lisaks saab avaldusest ka esmase info millise sündmusega on tegemist, kes on kannatanud, millist liiki ja millises ulatuses kahju tekitati. Peale sellise info saamist peab politsei otsustama, kas tegemist on süüteoga, millise osas tuleb alustada menetlust või mitte. Teie juhtumi puhul leiti, et tegemist on varguse teo objektiivsetele tunnustele vastava elulise sündmusega. Lihtsalt öeldes saadi aru, et kelleltki võeti ära jalgrattad ja sellega tekitati neile kahju. Seega tuli politseil nüüd alustada kriminaalmenetlust teo toimepanijate tabamiseks ja ka nende poolt toime pandud teo tõendamiseks.

Tõendamine on vajalik, et isikud hiljem vastutusele võtta. Kriminaalmenetlust toimetatakse üsna jäigalt paika pandud reeglite järgi, need reeglid on leitavad kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS). KrMS § 63 lg 1 toob loetelu tõenditest: Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sama § lg 2 ütleb küll, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid. Aga lõikest 1 leiame, et tõend on kannatanu ütlus. Kannatanu ütlusi on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks, täpsemalt kui seda on kirjas avalduses, lisaks hoiatatakse kannatanut ka teadvalt valeütluste andmise eest, mistõttu saab kannatanu ülekuulamise protokolli käsitleda usaldusväärsema tõendina kui seda on avaldus.

Lisaks ütleb KrMS § 193 lg 1 järgmist: Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Varguste puhul on enamasti esmaseks menetlustoiminguks kannatanu ülekuulamine. Avalduse võtmist ei käsitleta menetlustoiminguna, kuna tegemist ei ole politsei poolse aktviise tegevusega kuriteo tõendamise suunas.
Seega käituti õigesti, kui Teid kutsuti ülekuulamisel.

Mis puutub nüüd Teie poolt välja toodud esimest juhtumit siis selle juhtumi osas sooviksime kindlasti täpsustavat informatsiooni. Kus see toimus, kunas see toimus jne. Siinkohal hetkel tundub, et politsei poolt ei ole käitutud õigesti. Kõnealuse info võite edastada mulle: andero.sepp@politsei.ee. Juhul kui me ise suutsime tuvastada õige juhtumi siis selle juhtumi info on, hoolimata väga valesti sõnastatud vastusest Teile, korrektselt andmebaasides registreeritud.

Lugupidamisega
Andero Sepp
Politsei- ja Piirivalveamet

[citybike]

Vastan avalikult kui teema algataja, ehk saavad teised ka lugeda ja arvamusi avaldada.

Seaduse järgi tundub kõik õige aga ütluste andmine ja info tegelik vajadus on selle juhtumi puhul küll kaks eri asja.

See info ,mis ma suutsin politesid edastada (rattad olid seina ääres ja tuvastasime koos pildilt rattavärvi) ei vii minu meelest seda uurimist kuigivõrd edasi. Raiskab vaid paberit ja aega.

Kui seadused on maha jäänud, siis tuleb neid kaasajastada ja kui on vaja lisainfot, siis saab seda ka küsida elektroonselt! See valeütluste andmise info on ka avalduses kirjas ning seda olen juba digiallkirjaga kinnitanud, selle jaoks avaldust koostada ja uuesti allkirja anda pole vast ikkagi vaja.

Esimene juhtum on tagasiside klientidelt minu arvamus ja muud mul sinna lisada polegi. Eks see on politsei ja ka meie enda teha, oma maine kujundada ja sellega peame elama.

Meil on imelikud seadused, mis on tekitanud raamid, mida igaüks kasutab oma mugavuse ja äranägemise järgi.
Täna varastatakse sult ratas, homme võib see olla müügis Pandimajas ja kui sina oled oma info jõudnud politseile esitada ja käia ütlusi andmas on see ratas juba müüdud "heausksele omanikule". Väike ringkäik pandimajades ja pilt on üpris õõvastav. Seal pakutakse rattaid, mis oleks kasutatuna paarsada eurot naeruväärse 60-80 EUR-ga müügis. Kuidas nad sinna sattusid või kes on nende tegelik omanik? KUi ise ei leia ja politseiga kohale ei lähe (kui see peaks õnnestuma välja kutsuda) siis seda ringkaitset ei murra ja järjekordselt peame lugema uudist, t augustikuus on suurenenud jalgrattavarguste arv ja iga teine inimene peab investeerima 60+ eurot kallisse rattalukku.

Toomas
56 608090

[citybike]

Nüüd ka paberil see teema kokku võetud, et saabus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.

Ja määruses on ka kirjas, et "kannatanul on õigus vastavalt KrMS par 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga" ja seda 10 päeva jooksul.

Või peab lootma, et ehk pandimajade puistamisest midagi pudeneb!