Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Vaadates siinset varastatud rataste teemade nimekirja, tekib küsimus, kas enamus neist juhtumitest on jäänud lahenduseta või pole teemaalgataja peale ratta tagasisaamist teemasse ka ka vastavat märget teinud? Oleks hea toon teema ka lõpetada.
Mida üldse statistika räägib - kui suur osa varastatud rattaid üldse tagasi saadakse?
Mida üldse statistika räägib - kui suur osa varastatud rattaid üldse tagasi saadakse?
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Pakun, et üsna marginaalne osa. Eriti sellistest tavakasutaja omadest.
1) Kes suudab vaadata vastutulevat/möödasõitvat jalgratturit, mis rattaga ta sõidab? Heal juhul fikseerid raami värvi ja tootja nime.
Mingid "gripid vahetatud, kriimud paremal pool, jalg ja/või pakiraam nii ja naasugune" jms detaile ei näe keegi kunagi. Ainult juhul kui lähed ise kuskile politsei lattu tuvastama ja uurida saad.
2) Kes mäletab, millised rattad on varastatud ja sellest teada antud kasvõi siinsamas foorumis? Et üleüldse midagi tänaval/pandimajas vaadata?
Varastatud ratas viiakse pandimajasse doosi saamiseks või kokkuostjale doosi saamiseks, viimane saadab Tallinna partii kuskile no näiteks Kärdlasse või Valka või Kohtla-Järvele ja müüakse seal kohalikele odavalt maha. Kohaliku lehe kuulutuste abil näiteks. Igasugu müügiportaalid kah muidugi abiks.
Alles hiljuti hakkas kuskilt kõrva, et Harjumaal on 90% vargustest sooritatud narkomaanide ja nendest rõhuvas enamuses süstivate (loe-suure rahavajadusega) narkomaanide poolt.
Seega (ratta)vargused ei lõpe enne, kui see biomass kuidagi ühiskonnast isoleerida, minu pärast kas või koolipapa Sultsi loodavale kasiinosaarele. Ja mingit "narkar on ka inimene ja vaja on rehabiliteerida" sonida pole vaja, 99% süstla otsas istujate eluiga on 3-5 aastat peale esimest laksu. Karm, aga tõsi.
1) Kes suudab vaadata vastutulevat/möödasõitvat jalgratturit, mis rattaga ta sõidab? Heal juhul fikseerid raami värvi ja tootja nime.
Mingid "gripid vahetatud, kriimud paremal pool, jalg ja/või pakiraam nii ja naasugune" jms detaile ei näe keegi kunagi. Ainult juhul kui lähed ise kuskile politsei lattu tuvastama ja uurida saad.
2) Kes mäletab, millised rattad on varastatud ja sellest teada antud kasvõi siinsamas foorumis? Et üleüldse midagi tänaval/pandimajas vaadata?
Varastatud ratas viiakse pandimajasse doosi saamiseks või kokkuostjale doosi saamiseks, viimane saadab Tallinna partii kuskile no näiteks Kärdlasse või Valka või Kohtla-Järvele ja müüakse seal kohalikele odavalt maha. Kohaliku lehe kuulutuste abil näiteks. Igasugu müügiportaalid kah muidugi abiks.
Alles hiljuti hakkas kuskilt kõrva, et Harjumaal on 90% vargustest sooritatud narkomaanide ja nendest rõhuvas enamuses süstivate (loe-suure rahavajadusega) narkomaanide poolt.
Seega (ratta)vargused ei lõpe enne, kui see biomass kuidagi ühiskonnast isoleerida, minu pärast kas või koolipapa Sultsi loodavale kasiinosaarele. Ja mingit "narkar on ka inimene ja vaja on rehabiliteerida" sonida pole vaja, 99% süstla otsas istujate eluiga on 3-5 aastat peale esimest laksu. Karm, aga tõsi.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Narkarid viivad tavaliselt jalgrattad kokkuostjale, tema aga ise vaatab kuhu, millal ja kuidas ta selle maha müüb. Selline süsteem töötab ka muude esemetega.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Kirjutan pisikese lõigu oma suhteliselt halvast kogemusest ja ei saa kuidagi märkimata jätta Politsei imelikku käitumist.
Helistasin Juulis Politseisse, et näe leidsin jalgratta, pandimajast. Kästi kohale tulla ja avaldus teha. Krjutasin 17. Juulil avalduse, sõber käis ka pandimajas klienti mängimas, veendus, et olid ikka kõik osad, mis me peale keerame ka sellel rattal olemas.
Politseisse siis avaldus, et näe leidsin Pandimajast jalgratta, varastatud ja kas saaks koos vaatama minna.
Avaldus võeti vastu ja siis ootasin, ise ei tohtivat midagi teha, kriminalistid lähevad ja toovad ära, lubati veel samal päeval.
Suvi kiire ja asjaga polnud aega tegeleda.
Mingil hetkel kirjutasin siis netist avalduse, et pole isegi kriminaalasja suhtes ühendust võetud ja äkki saaks ratta tagasi.
Siis paari päeva pärast helistati ja öeldi ,et näe ratas tegelikult müüdi enne ära kui kriminalistid kohale jõudsid (samal päeval siis). Pandipidaja väitis küll sõbrale, et pole seda keegi tahtnud ja tema levat esimene, kes vaatams käib...
Tundub väga kahtlane. Lubati samal päeval minna kui avalduse tegin. Vägisi kahtlus, et kuskil lekib!
Aga nüüd otsib politsei seda isikut, kes ratta pandimajja viis, kelle tabamine on tõenäoliselt vähetulutoov.
Sama pandimajaga kordus ka nädal hiljem sama lugu ehk jälle oli sinna toodud üks City Bike Oü-lt varastatud ratas.
Käisin siis ise kohal ja mängisin klienti.
Helistasin siis pandimaja eest politseisse ja passisin tervelt 2 tundi Pandimaja ees, kuni lõpuks kohale tuldi.
Helistasin iga poole tunni tagant.
Siis tehti imelik nägu, et oldi aru saanud nagu helistaks pandimaja omanik, et talle toodi varastatud ratas ja seda pole enne kunagi juhtunud (tuldi vist uudistama, et mis sellel pandimaja pidajal viga on või mõni uus töötaja ).
Saadi siiski siis minust ka kohapeal aru ja läksime koos pandimajja.
Võeti sealt paberid ratta kohta. Vaadati, öeldi ,et kriminalistid tulevad järgi ja ratast ei tohi müüa.
Selle ratta sain siiski kätte ja kohe samal päeval. Pandimaja tegi ettepaneku, et maksa vaid see 30 EUR, mis klient sai, kui ratta tõi ja siis nemad annavad kohe ratta kätte ja mulle isiklikult.
Politsei ütles, et nii ikka ei saa aga helistas ja siis ikka tohtis nii ka. Ma tegin kiired arvutused, et selle ratta kättesaamiseks, koos kõikide toimingutega läheb paar nädalat ja mul on ta parem kohe endaga kaasa võtta ja maksta see 30 EUR, las siis otsivad seda müüjat ja tegelevad temaga.
Aga kokkuvõtvalt on tunne, et pandimajad on varastatud rattaid täis ja enamasti on pildi kvaliteet nii kehva, et sealt midagi tuvastada väga raske ja kesse ikka viitsib neis kohapeal käia.
On mingi tsentraalne ladu, kus hoitakse varastatud rattaid ja siis tilgutatakse neid paari kaupa müüki.
Helistasin Juulis Politseisse, et näe leidsin jalgratta, pandimajast. Kästi kohale tulla ja avaldus teha. Krjutasin 17. Juulil avalduse, sõber käis ka pandimajas klienti mängimas, veendus, et olid ikka kõik osad, mis me peale keerame ka sellel rattal olemas.
Politseisse siis avaldus, et näe leidsin Pandimajast jalgratta, varastatud ja kas saaks koos vaatama minna.
Avaldus võeti vastu ja siis ootasin, ise ei tohtivat midagi teha, kriminalistid lähevad ja toovad ära, lubati veel samal päeval.
Suvi kiire ja asjaga polnud aega tegeleda.
Mingil hetkel kirjutasin siis netist avalduse, et pole isegi kriminaalasja suhtes ühendust võetud ja äkki saaks ratta tagasi.
Siis paari päeva pärast helistati ja öeldi ,et näe ratas tegelikult müüdi enne ära kui kriminalistid kohale jõudsid (samal päeval siis). Pandipidaja väitis küll sõbrale, et pole seda keegi tahtnud ja tema levat esimene, kes vaatams käib...
Tundub väga kahtlane. Lubati samal päeval minna kui avalduse tegin. Vägisi kahtlus, et kuskil lekib!
Aga nüüd otsib politsei seda isikut, kes ratta pandimajja viis, kelle tabamine on tõenäoliselt vähetulutoov.
Sama pandimajaga kordus ka nädal hiljem sama lugu ehk jälle oli sinna toodud üks City Bike Oü-lt varastatud ratas.
Käisin siis ise kohal ja mängisin klienti.
Helistasin siis pandimaja eest politseisse ja passisin tervelt 2 tundi Pandimaja ees, kuni lõpuks kohale tuldi.
Helistasin iga poole tunni tagant.
Siis tehti imelik nägu, et oldi aru saanud nagu helistaks pandimaja omanik, et talle toodi varastatud ratas ja seda pole enne kunagi juhtunud (tuldi vist uudistama, et mis sellel pandimaja pidajal viga on või mõni uus töötaja ).
Saadi siiski siis minust ka kohapeal aru ja läksime koos pandimajja.
Võeti sealt paberid ratta kohta. Vaadati, öeldi ,et kriminalistid tulevad järgi ja ratast ei tohi müüa.
Selle ratta sain siiski kätte ja kohe samal päeval. Pandimaja tegi ettepaneku, et maksa vaid see 30 EUR, mis klient sai, kui ratta tõi ja siis nemad annavad kohe ratta kätte ja mulle isiklikult.
Politsei ütles, et nii ikka ei saa aga helistas ja siis ikka tohtis nii ka. Ma tegin kiired arvutused, et selle ratta kättesaamiseks, koos kõikide toimingutega läheb paar nädalat ja mul on ta parem kohe endaga kaasa võtta ja maksta see 30 EUR, las siis otsivad seda müüjat ja tegelevad temaga.
Aga kokkuvõtvalt on tunne, et pandimajad on varastatud rattaid täis ja enamasti on pildi kvaliteet nii kehva, et sealt midagi tuvastada väga raske ja kesse ikka viitsib neis kohapeal käia.
On mingi tsentraalne ladu, kus hoitakse varastatud rattaid ja siis tilgutatakse neid paari kaupa müüki.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Masendavalt võib kokkuvõtta, et pandimaja ilmselgelt järgmisel korral jätkab sama rada, sest kaotada pole võimalik. Tegu 100%liselt kasumliku äriga. Krt vihale ajavad need pandimajad.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Igasugune vargus ja varastatud esemete mahamüümine on 100% käive=kasum. Sisseostuhind on 0+minut hirmu. Pandimajad on ainult üks realiseerimiskanal teiste hulgas. Nõudlus tingib pakkumise.Cresent kirjutas:Masendavalt võib kokkuvõtta, et pandimaja ilmselgelt järgmisel korral jätkab sama rada, sest kaotada pole võimalik. Tegu 100%liselt kasumliku äriga. Krt vihale ajavad need pandimajad.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Kas pandimajadel pole mitte kohustust fiseerida müüja id-kaart skännergia, meil Raplas küll tehti nii, et tehakse kaardist koopia ja siis kui mingi jama majas siis on kohe teada kes ja millal käis.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Paraku on see tõsi. Samas see nõudluse teema on ka selline küsimärgiga küsimus. Sest näiteks osta.ees müüakse ka nii, et pannakse asju 1 euriga oksjonile, sest lihtsalt tahetakse lahti saada. Nii pole ka võimalik teada saada kas ratas on varastatud. Omaette ooper, et ostja peaks ikkagi võtma müüja andmed (dokumendist andmed, et siis kirjutada leping, mis oleks põhimõtteliselt ka enda kaitsmiseks vajalik), aga pakun, et seda tehakse ca 1% juhtudest. Seega palju kirjutan lihtsalt mitte nõudluse vaid hoolimatuse ja lohakuse valdkonda. See kui keegi väriseva käega ja paistes näoga härrasmees või siis läikivate silmadega kapuutsiga nolk tuleb 30 euri eest pakkuma vinget mnt ratast, peaks kah juba häirekellad tõstma. Samas krt küll 90% pandimajapidajaid tõstavad mul juba vererõhku, sest on ilmselged sullerid, kellel südametunnistust pole.phoenix kirjutas:Igasugune vargus ja varastatud esemete mahamüümine on 100% käive=kasum. Sisseostuhind on 0+minut hirmu. Pandimajad on ainult üks realiseerimiskanal teiste hulgas. Nõudlus tingib pakkumise.Cresent kirjutas:Masendavalt võib kokkuvõtta, et pandimaja ilmselgelt järgmisel korral jätkab sama rada, sest kaotada pole võimalik. Tegu 100%liselt kasumliku äriga. Krt vihale ajavad need pandimajad.
Seega probleem, mida lastele edasi õpetada, on see, et ära osta varastatud asju ja tuleb südametunnistust kasvatada. Näiteks kui poes antakse rohkem raha tagasi ja näiteks autos avastad, et said 10 euri rohkem, siis pole mõtet abikaasale uhkustada, et oh vahi lolli andis mulle 10 euri rohkem, vaid pigem võtta laps kaasa ja raha tagasi viia jne. jne.
Re: Varastatud jalgrataste tagasisaamise tõenäosus
Cresent kirjutas:Paraku on see tõsi. Samas see nõudluse teema on ka selline küsimärgiga küsimus. Sest näiteks osta.ees müüakse ka nii, et pannakse asju 1 euriga oksjonile, sest lihtsalt tahetakse lahti saada. Nii pole ka võimalik teada saada kas ratas on varastatud. Omaette ooper, et ostja peaks ikkagi võtma müüja andmed (dokumendist andmed, et siis kirjutada leping, mis oleks põhimõtteliselt ka enda kaitsmiseks vajalik), aga pakun, et seda tehakse ca 1% juhtudest. Seega palju kirjutan lihtsalt mitte nõudluse vaid hoolimatuse ja lohakuse valdkonda. See kui keegi väriseva käega ja paistes näoga härrasmees või siis läikivate silmadega kapuutsiga nolk tuleb 30 euri eest pakkuma vinget mnt ratast, peaks kah juba häirekellad tõstma. Samas krt küll 90% pandimajapidajaid tõstavad mul juba vererõhku, sest on ilmselged sullerid, kellel südametunnistust pole.phoenix kirjutas:Igasugune vargus ja varastatud esemete mahamüümine on 100% käive=kasum. Sisseostuhind on 0+minut hirmu. Pandimajad on ainult üks realiseerimiskanal teiste hulgas. Nõudlus tingib pakkumise.Cresent kirjutas:Masendavalt võib kokkuvõtta, et pandimaja ilmselgelt järgmisel korral jätkab sama rada, sest kaotada pole võimalik. Tegu 100%liselt kasumliku äriga. Krt vihale ajavad need pandimajad.
Seega probleem, mida lastele edasi õpetada, on see, et ära osta varastatud asju ja tuleb südametunnistust kasvatada. Näiteks kui poes antakse rohkem raha tagasi ja näiteks autos avastad, et said 10 euri rohkem, siis pole mõtet abikaasale uhkustada, et oh vahi lolli andis mulle 10 euri rohkem, vaid pigem võtta laps kaasa ja raha tagasi viia jne. jne.
Samas ühes teises foorumis rahvas hädaldab, et jäävad eeldatava trükiveakuradi tõttu ilma soodsatest lennupiletitest Jäi mulje, et isegi osad juuraharidusega kasutajad peavad seda täiesti normaalseks, et kui toote hind 1000 euro asemel kogemata 100, siis ongi ostjal õigus (nii moraalne kui ka juriidiline) see endale saada.
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.