velo.clubbers.ee

Ok, mehed. Olete piisavalt minus huvi äratanud, et selline asi nagu "kepikõnd" ära proovida. Paljud teist siis ise seda harrastavad? Käin Trummis jooksmas, aga peale Valdo Jahilo ei ole kedagi seal kõndimas näinud. Kas seda tavaliste suusakeppidega kah proovida saab? Kui saab, siis teeks ettepaneku, et näiteks laupäeval ajaks pundi kokku ja keegi kogenum juhendab pisut ning kõnniks pisut! Või mis?

opa kirjutas:Ok, mehed. Olete piisavalt minus huvi äratanud, et selline asi nagu "kepikõnd" ära proovida. Paljud teist siis ise seda harrastavad? Käin Trummis jooksmas, aga peale Valdo Jahilo ei ole kedagi seal kõndimas näinud. Kas seda tavaliste suusakeppidega kah proovida saab? Kui saab, siis teeks ettepaneku, et näiteks laupäeval ajaks pundi kokku ja keegi kogenum juhendab pisut ning kõnniks pisut! Või mis?

laupäevaks on treeningplaani selline asi ette nahtud küll, täpset aega veel ei oska öelda, tahaks 10-11 paiku liikuma saada ning ca 2t käia

Suusakeppidest peaksid käimiskepid lühemad olema. Kui juba suusaimika jaoks soovitatakse ~10cm klassikakepist lühemaid, siis käimise jaoks peaksid need veel lühemad olema.
Keda asi huvitab, võib vaadata http://www.nordicwalking.com/ kus on ka kepipikkuse kalkulaator.
Muidu ise ilmselt ka laupäev/pühapäev Nõmmel trenni tegemas, aga ilmselt rohkem jooks/imikas kui lund pole.

P.S. Jäi mõni aeg tagasi silma, et lõpumüüki tegevas Gaciomellis oli miskeid Exeli käimiskeppe ka tugeva alega.

Üsnagi hea jutt kepikönnist.

Kepi pikkused:
150 cm - 110 cm
160 cm - 115 cm
170 cm - 120 cm
175 cm - 125 cm
180 cm - 130 cm

Seega päris tavalised muidu kasutatavad suuskepid ei kölba. Ses möttes, et vöib vötta küll lapsepölvest pärinevad vöi siis noorema venna/õe vöi poja/tütre omad aga enda suusakeppidega ei maksaks metsa tormata.

Müügil olen näinud näiteks Sportlandis - umbes 300 krooni kliendikaardiga. Ja ka Dünamos olid mingid 300'sed umbes

Jöudu

Uurisin Giacomellis pakutavat. Exeli omad on täitsa olemas aga 415 on ikka pisut krõbe hind.

Püüan mitte reklaami teha ja piirduda kuiva infoga.
Olen ise Matkaspordi kaudu (töötan seal) kepikõndijatega aktiivselt seotud, olen käinud nii ala, kui keppe siin- seal promomas ja isegi Puuetega Inimeste Koda ostis meilt suure koguse neid spetsiaalsed kepikõnni keppe.
Räägin Masters'i spetsiaalsetest teleskoopkeppidest kepikõnniks. Õigete otsikutega jne. Reguleerid kepi just nii pikaks, kui vaja. Kui peres tegeleb asjaga mitu inimest ja nad ei käi samal ajal kõndimas, piisab pere peale 1 paari muretsemisest. Tugevust - küll ja jääb ülegi (kui kasutada sihipäraselt).
Masters on spetsialiseerunud kepitootja ja toodab keppe ka teiste tuntud brändide ja kaubamärkide jaoks.
Olen kepikõnni kohta ka põhjaliku ja ülevaatliku loo Matkaspordi kodukale Nõuannete rubriiki teinud. Kes ei ole kursis kõigega, et mis, milleks, kas ja kuidas, soovitan vaadata, seal pole reklaamimula, vaid asjalik jutt oluliste viidetega.
Kepid, millest eespool juttu oli, on Nordic Tourer 2 ja maksavad 549.- paar.
Hind on paljudele suhtkoht krõbe võib olla, aga asja on selle papi eest ikka küll- ei ole pikad toikad jalus, kokkupandud keppe autosse toppides, ei ole ohtu miskitära kriimustada või käristada, ei pea igale pereliikmele omi ostma. Mõelda, mis pisikesedki rattajupid maksavad, tehnoloogiat sisaldavad mõlemad. Aga igaüks kulutab raha muidugi võimaluste piires ja oma väärtushinnangute järgi. Tugevust ka, ise kasutan ja suur enamus mu tuttavaist alpinistidest, matkajaist (ja neid on väääga palju) kasutab sama firma teleskoopmatkakeppe. Kui toetan ikka, raske seljakott seljas (isegi 20 kg), puhkehetkel täie rinnaga keppidele peale, siis ega ikka ei vaju kokku küll, ega nõtku ka mitte.

Kepid, millest eespool juttu oli, on Nordic Tourer 2 ja maksavad 549.- paar.


ostsin ühe paari neid
millal ja kasutatakse seda kummijublakat, mis kepi otsa käib ja milleks
asfaldil on sellega liikuda ebamugav, maastikul pole ka suurem asi kipub samuti kätetõukel tagasi andma topin need jullad otsa kui vanalinnast läbi lähen piritale munakivide peal õigustavad ennast. Samas kuluvad kepi alumiinium otsad katastroofilise kiirusega

www kirjutas:Kepid, millest eespool juttu oli, on Nordic Tourer 2 ja maksavad 549.- paar.


ostsin ühe paari neid
millal ja kasutatakse seda kummijublakat, mis kepi otsa käib ja milleks
asfaldil on sellega liikuda ebamugav, maastikul pole ka suurem asi kipub samuti kätetõukel tagasi andma topin need jullad otsa kui vanalinnast läbi lähen piritale munakivide peal õigustavad ennast. Samas kuluvad kepi alumiinium otsad katastroofilise kiirusega

kaasaegsetel suusakeppidel (ka suht odavamatel) on kõvasulamist terad - kas alpinistide keppidel siis neid polegi vaja või on tegemist "one-way-walkinguga"?

www kirjutas:millal ja kasutatakse seda kummijublakat, mis kepi otsa käib ja milleks
asfaldil on sellega liikuda ebamugav, maastikul pole ka suurem asi kipub samuti kätetõukel tagasi andma topin need jullad otsa kui vanalinnast läbi lähen piritale munakivide peal õigustavad ennast. Samas kuluvad kepi alumiinium otsad katastroofilise kiirusega

Tere
See ekstsentriku kujuline kummiklots on ikkagi kasutamiseks just asfaldil, kõva kattega teel ja kõval pinnasel. Olen ise proovinud, libiseb ära siis, kui kepi kalle jääb alla (umbes) 45 kraadi maa suhtes, siis kipub küll ära sõitma, kui tugevalt vajutad. Nii et, kui tahad suusaimikat täiega teha suusatamisel reaalselt kasutatava kepipikkusega, siis jääb see tõukenurk viimases faasis tõesti alla 45 kraadi ja kepp libiseb ära.
Käimispikkusega (lühemad) ei olnud häda. Proovisin ise asfaldil.

Mastersi matka- ja käimise teleskoopkepidel (teisi me tavaliselt ei müü) on kahte sorti otsikud - kõvasulam (carbid tip) ja tavaline teras (steel tip). Alumiiniumi pole.
Tootja tungival soovitusel ei ole tavalisest terasest otsik mõeldud käimiseks kõval pinnasel. Terasotsiku kaitseks on meil olemas pisikesed kummiotsikud - rubber tip
Kividel, mägedes, asfaldil soovitab Masters kasutada vaid kõvasulamotsikuga keppe (need otsikud on peenemad ja tumedad).

detailid,detailid järgmine kord püüan targem olla, kahju et müüja mind ei hoiatanud. ilmselt uus ala

katsetasin ka selle ala siis ära
esimene kord oli väga huvitav algul ei käinud käed ja jalad õieti aga juba peale 15min oli väga hea tunne käed ja jalad ei saanud enam valesti käia ja kepp oli ka käes mugav
ainult ühe varba hõõrusin ära selle suure kõnniga
aega läks siis 1:15 ja läbisin u 8km esimese korra kohta käib ka vist
muidugi veider oli kodu väravast välja minna, naaber oli väljas ja küsis mis suusakeppidega teen ise ei viitsinud seletada ja läksin edasi

Uhh, kepimehed!

Nimetage seda ala aga julgelt kepikõnniks ja ärge punastege
Küll on proovitud igasuguseid muid nimesid välja mõelda, aga eesti keeles on asi loogiline: kui on kepid ja nendega kõnnitakse, siis on kepikõnd M.O.T.T

Soovitan kõigil järgi proovida, eriti aga neil, kes talvel suusamaratone läbida soovivad. Point on selles, et ka sileda maa peal saab õige käimistehnika korral kätele piiramatult koormust anda (triceps!), aktiivselt töötavad veel õlad, puusavöö ja loomulikult jalad. Kutsuge naine ka kaasa...

See KEPP on üks naljakas sõna - nii inimlik ja ometi ikka veel võõras

Klge, selline küsimus taaskord üles kerkinud. Kuna nüüd irmus isu ise see kepikõnd ära proovida, sooviksin seda alguses kellegi kogenenumaga koos proovida. Nö. õppida targematelt...Ons siin keegi kes viitsiks ühe korra algajaga tegeleda??

Omast kogemusest võin vaid niipalju lisada, et on nüüd talvel saanud päris omajagu mööda lumiseid Soomaa metsi ja põldusid matkamas käidud ning enam ei kujutaks ilma keppideta käimist ettegi. Kui pinnas ei ole just kõige silmadem ja alati ka mitte kõige parema haakuvusega (jäised külavaheteed, kraaviperved jne), siis keppidest on ka päris palju abi tasakaalu hoidmisel. Võibolla ma kujutan seda ette, aga keppidega käies ei väsi jalad niipalju ära kui niisama kõndides. Teoreetilielt peaks vist muidu jalgadele lasuv raskus osaliselt kepitõugetesse minema. Kasutan kõige tavalisemaid 130cm pikkuseid slaalomsuusa keppe, kuna sellise pikkusega tavasuusakepid kipuvad ebamugavalt pehmed olema. Kõvemini tõugates hakkavad läbipainduma, mis on päris ebamugav.

ausalt mehed, ei kujuta seda kepikõndimise värki eriti ette, vanaemale tegin küll jõulukingiks need aga...... ise , minu seisukoht on selline niikaua kuni naised mind huvitavad ja lauavõi suus veel sulab püüan ikka tegeleda sellega mis rohkem pingutust nõuab. mingite keppidega mööda ilma ringi rallida on minu jaoks nõme.

Ärge ajage segi kepikõndi, imitatsioontreeningut ning matkamist (keppidega). Täiesti erinevad tegevused!

Kepikõndi võib minu nägemusel pidada lihtsalt üheks uudseks alternatiiviks tugitoolisportlasele lihtsa jalutamise ja jooksmise kõrvale. Iseenesest on see vist ka päris efektiivne tegevus kaalulangetamisel. Igatahes raudselt parem niisama lösutamisele igas eas.

Imitatsioontreening on üks suusatajate põhitreeninguid lumeta ajal (kevad-sügis). See on tõsine treening, mis toimub mägisel maastikul või mõnel tõusul. Karm värk kui pikemalt ja korralikult teha.

Matkamisel on mingid kaikad lihtsalt heaks abiks, millele toetuda. Pigem siis abivahend kui sihipärane osa treeningvarustusest.

Samas peaks spordilembeline inimene saama aru kõikidest aladest ja suhtuma neisse ka vastavalt. Mina suhtun igasse sportlikusse inimesse hästi. Inimene hoolib endast

Mati kirjutas:Ärge ajage segi kepikõndi, imitatsioontreeningut ning matkamist (keppidega). Täiesti erinevad tegevused!
/.../
Samas peaks spordilembeline inimene saama aru kõikidest aladest ja suhtuma neisse ka vastavalt. Mina suhtun igasse sportlikusse inimesse hästi. Inimene hoolib endast

Õige! Samas võib ka aru saada, miks ratturite huulilt tulevad sellised repliigid nagu "mingite keppidega mööda ilma ringi rallida on minu jaoks nõme." Asi nimelt selles, et kepikõndi harrastatakse sageli hulgakesi (tegemist on aeroobse liigutusega, mistõttu jääb võhma üle maa ja ilma üle arutlemiseks) ja liigutakse suhteliselt aeglaselt (ratturi või isegi jooksja jaoks). See aga tähendab, et rattasõidu (või jooksu) rajal on suur hulk aeglaselt liikuvaid tervisesportlasi, kelle tähelepanu on mõnevõrra hajunud kolleegi mõtteavalduse jälgimisele ja vastuargumenteerimisele Siit ka konflikt - kiiresti liikuv rattur (või punt rattureid) versus aeglaselt liikuv kepikõnniseltskond. Üle jääb soovitada vaid rohkem respetki ja tähelepanu kaas(tervise)sportlaste vastu.

Ise ma kepikõnniga ei tegele, küll aga tegeleb sellega ema. Minu meelest on tegemist ideaalilähedase nishitegevusega küpses keskeas naisterahvastele (palun ei ühtegi kommentaari seksuaalsest võrdõiguslikkusest!!) - saab kodust välja liikuma, olemas on ka seltskondlik aspekt, mis ühendab meeldiva kasulikuga

minule rääkis üks igasuguseid kõvemaid sportlasi mudiv massöör, et kepikõnd pidi olema tugi- ja liikumisaparaadi seisukohalt üks äärmiselt tobe tegevus. nimelt lõppeb igati kena ja sujuv käe allaliikumine äkilise seiskumisega. samas suusatamise ( ja imika) puhul jõuab käsi sujuvalt liikuda taha ja mingit reaalset lööki ei toimu.

kuigi jah, tavalise pekikasvataja seisukohalt otstarbekam kui jooksmine (samal tasemel lihasgruppide töö kuid ei lõhu põlvi ega selga).

mina olen siis see vanemas eas pekikasvu vastu sõdiv provva, kelle üks osa talvisest kergest treeningust on juba 3-ndat aastat kepikõnd
... kindlasti on olemas paremaid treeningtegevusi, kuid kuna murdmaasuusatamine ja jooksmine võrduvad minu jaoks enesepiinamisega, st pulss on räigelt üleval, tavalise kõndimisega jälle ei saa pulssi üle 90-ne, siis kepid käes ringi lastes on pulss täpselt paras.
see, et aegajalt mingid vastu tulevad tulevad tegelased mu peale naerma turtsatavad v uurivad, kuhu suusad kadusid, näitab minu jaoks ennekõike nende vaimset piiratust.
... miskipärast tundub, et need seltsimehed, kes siin seda ala maha teevda, pole seda ise eriti proovinudki...

Ereliukas kirjutas:mina olen siis see vanemas eas pekikasvu vastu sõdiv provva, kelle üks osa talvisest kergest treeningust on juba 3-ndat aastat kepikõnd
... kindlasti on olemas paremaid treeningtegevusi, kuid kuna murdmaasuusatamine ja jooksmine võrduvad minu jaoks enesepiinamisega, st pulss on räigelt üleval, tavalise kõndimisega jälle ei saa pulssi üle 90-ne, siis kepid käes ringi lastes on pulss täpselt paras.
see, et aegajalt mingid vastu tulevad tulevad tegelased mu peale naerma turtsatavad v uurivad, kuhu suusad kadusid, näitab minu jaoks ennekõike nende vaimset piiratust.
... miskipärast tundub, et need seltsimehed, kes siin seda ala maha teevda, pole seda ise eriti proovinudki...

Braavo! Õige suhtumine. Alustasin ise eelmisel sügisel tõsisema treeninguga ning kuna suure kaalu tõttu ei tulnud puhas jooks kõne alla, siis alustasin nö "kepisörgist" - veidi sörki (peamiselt laskumised), pika sammuga (erikr - ka kepikõnnil saab käe välja sirutada) tõusude võtmine. keskmine pulss nii parajalt 130 kanti - hea põhja ladumine. Sel sügisel läksin juba tõsisemalt imitatsiooni kallale.
Las teadmatud naeravad, karavan läheb tugevamana edasi

Mulle soovitas treener tagantjärgi, et novembris oleks olnud paras aeg vaikselt kepikõndi teha, mitte jooksu. Mingi funktsioon võiks sellel siis talvises treeningus olla.

Samas, ei kujuta küll ette, et viitsiks tõsisemalt mahtu (2-4h korraga) teha nendega, sest suusk ja jooks on lihtsalt rohkem fun.

Samas on kepikõnd ka päris hea taastusravi seisukohalt...kui mina umb 2a tagasi põlve vigastasin siis minu füso keelas jooksmise kui selline täiesti ära ja ainuke asi mida teha tohtisin oli just nimelt kepikõnd...noore poisina ma loomulikult mõtlesin algul, et see nii tobe, aga ära said käidud kõik korrad mis vaja oli ja ei kahetse, päris mõnus oli...
Loomulikult tippsporti sellega ei tee aga taastus vahendina ja tavainimesele see on üks parimaid asju mis välja mõeldud...nii et ära tehke kohe maha, mine tea millal ise oled sunnitud kepikõndi proovima

higipull kirjutas:Samas, ei kujuta küll ette, et viitsiks tõsisemalt mahtu (2-4h korraga) teha nendega, sest suusk ja jooks on lihtsalt rohkem fun.

Jooks on fun siis, kui jooksja on kerge kondiga ning ei oma toitumisharjumusest või vähesest liigutamiset tulenevat ülekaalu. Rasvapõletus ülekaalust lahtisaamiseks algab alles peale 40-minutist treeningut. Olles ise eelmisel aastal märgatavas ülekaalus ei kannatanud kunagi üle poole tunni joosta (pulss üle 160-ne). Samas kannatas keppide abil kohe mitu tundi madala pulsiga liigutada. Lisaks saab 2-4 tunni jooksul trennikaaslasega kõik maailma asjad sirgeks rääkida, ehk siis ühendada kasulik (kepikõnd) meeldivaga (suhtlemine).
Ma ei taha väita, et kepikõnd on kasulik kõigile - see on pigem kasulik algajale või taasalustajale ning südamega kimpus olevale harrastajale.

erikr kirjutas:minule rääkis üks igasuguseid kõvemaid sportlasi mudiv massöör, et kepikõnd pidi olema tugi- ja liikumisaparaadi seisukohalt üks äärmiselt tobe tegevus. nimelt lõppeb igati kena ja sujuv käe allaliikumine äkilise seiskumisega. samas suusatamise ( ja imika) puhul jõuab käsi sujuvalt liikuda taha ja mingit reaalset lööki ei toimu...

Ses osas on Erikr'l õigus, et nii võib haiget teha küll, aga ... küsimus on tehnikas Kui eesmärgiks on asfalti lõhkuda, siis on löök kõva ja kuhu see energia ikka läheb kui kätte edasi. Kepikõnnil on käte liikumine pigem nagu vibutuse moodi, kuna käest tulenevat tõukejõudu pole liikumiseks vaja. Oma sarnase taustaga kogemus suusarulliga alustades. Alguses hakkas küünarliiges kohati päris kõvasti tunda andma. Siis hakkasin jälgima, mida teen ja väikse sättimise (sh ka tõuketugevuse regulli) tulemusel liikumiskiirus säilis, kuid kontakt oli pehmem. See on nagu rattas raske rauaga kangutamine ja siis põlvevalu kurtmine

Seega tasuks kepikõndi harrastada pigem metsas või otsida nats juhendamist enne.

"vähem juttu, rohkem kõndi" selline mõttetera ehk oleks sobivaim ala fännidele http://www.poleabout.com/index.php?SID= ... 60ac&n=211 njahh, muidugi kepikõnd oleks siia foorumisse veidi sobivam oma tehnilisuse tõttu, kasvõi kasutatavate materjalide ja tehnoloogiate osas, kui seda on näiteks hularõnga keerutamine...

higipull kirjutas: Samas, ei kujuta küll ette, et viitsiks tõsisemalt mahtu (2-4h korraga) teha nendega, sest suusk ja jooks on lihtsalt rohkem fun.

a kas jooksed siis iga päev 4 h mahuotsi?
et suusatamine on fun seda usun küll, kuid jooks....see pigem ju sunnitöö, kuid maitse üle ei vaielda....vaid kakeldakse
a tuleb valida erinevad marsruudid, mis vahelduvad ja käia "looduskaunites kohtades:)))"
Ise olen käinud ntx pelgurannas-kopli pargis, paljassaares, tabasalust panga serva mööda piirivalvekoolini ja tagasi , russalka juurest mereääres meriväljani ja tagasi, harku metsas, trummis jne.
4 h muidugi ei suudaks, a 2.5 h pole haruldane.
kusjuures mina ei tee seda selle pärast, et oleksin ülekaalus, arvan, et kaalun oluliselt vähem, kui keskmine clubberslane

erikr kirjutas:minule rääkis üks igasuguseid kõvemaid sportlasi mudiv massöör, et kepikõnd pidi olema tugi- ja liikumisaparaadi seisukohalt üks äärmiselt tobe tegevus. nimelt lõppeb igati kena ja sujuv käe allaliikumine äkilise seiskumisega. .

ma arvan, et see koormus mis avaldub kepikõnni puhul käte liikumise lõppfaasis on vaid köömes võrreldes näiteks selle koormusega mis avaldub küünarliigesele tennises, põlvedele korv- ja võrkpallis jne...teistes vähem tobedatel aladel

Ma ei tea, kas teistel ka, kuid minul on praegusel sita ja pimeda suusailma perioodil alati (juba mitmendat aastat) sama küsimus - kuidas mahtu teha. Jooks väga ei meeldi ja puls liigub üles, suusatada ei ole paraku siin laiuskraadil võimalik. Olen kasutanud koeraga metsas (mitte metsarajal vaid lausmetsas) matkamist, kuid seda õhtul pimedas pärast tööaega ei tee. Ainult nädalavahetustest on jällegi vähe. Seega tundub (loodan tegelt ka üsna pea järgi proovida) et kepikõnd võiks olla üks tore lisavõimalus 120-se pulsiga rahulikult kulgeda. Samas, mis seal salata - nõme ta tundub ka

Ma pean nüüd häbiga tunnistama, et mulle küll meeldis Nõmmel imitatsiooni teha ...

Suusatamisest ei tule siin põhjapool ju midagi välja aga kuidagi tuleb maratonideks valmistuda.

erkki kirjutas:...Suusatamisest ei tule siin põhjapool ju midagi välja aga kuidagi tuleb maratonideks valmistuda.

Nõmmel lumi olemas, Pirtal lumi olemas. Mis värk, saab ju suusatada. Mina igatahes olen juba pea vamis maratonideks.

SL kirjutas:Ma ei tea, kas teistel ka, kuid minul on praegusel sita ja pimeda suusailma perioodil alati (juba mitmendat aastat) sama küsimus - kuidas mahtu teha. Jooks väga ei meeldi ja puls liigub üles, suusatada ei ole paraku siin laiuskraadil võimalik. Olen kasutanud koeraga metsas (mitte metsarajal vaid lausmetsas) matkamist, kuid seda õhtul pimedas pärast tööaega ei tee. Ainult nädalavahetustest on jällegi vähe. Seega tundub (loodan tegelt ka üsna pea järgi proovida) et kepikõnd võiks olla üks tore lisavõimalus 120-se pulsiga rahulikult kulgeda. Samas, mis seal salata - nõme ta tundub ka :D

Sellesse teemasse offtopic aga sama siin. Seoses heade rattasõiduilmadega olen ka oma jooksuaja lõppenuks kuulutanud ning paar korda ka nädala sees ennast ratta selga vedanud ja valgustatud teedel mõne tiiru teinud. OT lõpp.

SL kirjutas:Ma ei tea, kas teistel ka, kuid minul on praegusel sita ja pimeda suusailma perioodil alati (juba mitmendat aastat) sama küsimus - kuidas mahtu teha.

talvel mahtu ei teegi, talvel teen ÜKET. hetkel on E-L kavas suusk(kui tingimusi pole siis jooks), jõusaal, rullikud. P sõidan ratast 3 - 5 tundi. seda viimast võib vist mahuks nimetada, aga spets mahutrenn hakkab märtsi algses vastavalt ilmale.
kepikõndi pole teinud, aga pooldan seda väga. kui teeks, siis otsiks mingi vahelduva maastiku a la harku, nõmme mets ja peale kõndi teeks kindlasti pukki peale.

Olen mõned korrad üritanud (kui ikka kole liikumise kihu peale tuleb) sellist kiirkõndi ja kerget sörki harrastada, aga kõndimisega pulss üle 110 ei lähe ja joostes alla 150 alla ei kuku. Paras oleks nii 130-140 hoida s.t. ca 70% max pulsist (minul 198) seega oleks vaja lisaks kiirkõnnile veel lihasgruppe kaasata, et 20...30 pauku lisaks tuleks. Kepikõnd tundub igatepidi mõistlik lahendus olevat.
Ratast püüan täpselt niipalju sõita, et suveks jälle tülpimus peale ei tuleks, aga samas päris ära ka ei unustaks.

Vaatasin oma trennipäevikust, et suvel Harkus 15 km distantsil 6 min/km puhul pulss keskmiselt 150. Jube raske oli seda korras tervise puhul veel madalamaks saada. Jooksin nendel kruusateedel. Korra käis mõte sealsetes mägedes mingit imika moodi asja teha, aga motivatsioonist jäi puudu. Praegu lõõgastun esialgu sõudeergomeetril 20 tõmmet minutis 30 minuti jooksul. Tasapisi üritan tunnini välja minna ja siis tempoga mängima hakata. Nädalavahetustel üritan MTB-d jääl ja lumel piinata.