velo.clubbers.ee

Hei jõusaali teema on mujal muude teemade all läbi hekseldatud. Teeks nüüd nii, et kirjutame ka teemaks Jõusaal ja tõmbame kogu info siia kokku.
Siis saab häbeliku selli rollis suurtelt meistritelt mõtteterasid ammutada kui midagi jäi varem vastamata. Olgu toodud mõned kuldsed tähelepanekud suurtelt meistritelt:

Märt: kirjutas:Arvan, et siin on vahe, kas sõidad mnt-d või mtb-d. Usun, et mtb puhul annavad pikad seeriad juurde. Tegelikult peaks tegema mõlemat. Loetud kirjanduse põhjal tuleb alguses teha 10-15 seeriaid lihase kasvatamiseks, siis lühemaid (6-10) jõu arendamiseks ning siis kõige raskem osa - pikad seeriad (15 - kustumiseni) jõuvastupidavuse jaoks. Seda tsüklit (7 nädalat) korrata ettevalmistusperioodi jooksul.

priidik: kirjutas:Eelmine hooaeg ladusin kangiga kõvasti kükke ja ikka panin natuke kettaid ka, noh nii 120-130 kg 6-8-sed seeriaid. Sel talvel tegin põhiliselt masinatega ja suure korduste arvuga 20-30 seerias. Kusjuures sel aastal oli jalg kogu hooaja jooksul oluliselt nõrgem kui siis kui tegin vabade raskustega ja suure koormusega. Erinevus jõus oli tunda, niikui oli halvem päev olid jalad nagu makaronid. Eelmine aasta jäi asi pigem võhma kui jõu taha. Need pikad seeriad minuarust küll midagi juurde ei anna, vbla sügisel teen paar nädalat aga edaspidi üle 10 korra seerias ei kavatse teha ja rohkem vaba raskusi kasutada.
...
Idee on järgmine: lihaskontraktsioonil ei tõmbu kokku mitte kõik lihaskiud, vaid ainult mingi osa sellest. Suurte raskuste kasutamise idee on lihas-närvisüsteemi "õpetada" haarama ühte kokkutõmbesse rohkem lihaskiude. Suure korduste arvu ja kerge raskuse puhul seda ei teki. Paistab et minu ja nagu ma aru sain ka Ruve kogemused seda ideed toetavad.

Gunnar: kirjutas:Tõstevöö aitab sul stabiliseerida keha, seega aitab tõsta rohkem raskust, seega puhtalt jalgade treeninguks võid kasutada. Aga kuna kükid on just väga head üldfüüsiliseks treeninguks (the king of all exercises), siis seal on vöö üleliigne , kuna väheneb keha pingutus kangi stabiliseerimiseks ja töötavad peamiselt jalad. Aga jalgu võid ju ka jalapressil teha, siis pole vaja üldse stabiilsuse pärast muretseda.

Klotsid aitavad siis, kui sa pole piisavalt plastne, st painduv/liikuv, et kükke tehes tõusevad kannad ülesse. Kui siis paned klotsi kandade alla, siis suurendad sel juhul oma tasakaalu. Kui ilma ennast ebamugavalt ei tunne, siis pole kotsi vaja.

Põlvesidemeks võib olla tavaline elastikside mis on ümber põlve "kaheksasse" seotud. Põlvesidemed samuti stabiliseerivad põlvi ja aitavad rohkem raskust tõsta. Kui põlved terved ja suurendad raskust vähehaaval pole sidemeid vaja. Vaikselt raskustasset tõstes suudavad põlved kaasa areneda, aga põlvesidemetega see jama, et jalad arenevad ette ära ja siis põlved jäävadki nõrgaks kohaks.

Link Gunnarilt: Weight Training for Cyclists by Roger Marquis

Ei tahaks, et vcee jõuteemalised "spordilaused" otsa saaksid. Andke julgelt tuld!

Küsimused:

• 1. Soojendus jõusaalis, nt. kas x min ergoga piisab või tuleb alguses teha kerge raskusega kõik läbi.

• 2. Harjutused ratturitele, kas on mõtekas 75% ulatuses spetsialiseeruda jalatrennidele?

• 3. Millised võiksid olla indikatiivsed jõunäitajad, kuhu pürgida (nt. 85kg juures)? Kui suuri masse pean üles rebima, et oma kehakaalu juures suvistel velotuuridel plusspunkte koguda?

• 4. Sõudeergoga ning ka õlaletõmbekangiga probleem - küünraliigesed liig valusad, mida teha?

• 5. Venitamised - pole seni nagu teinud, aga raskemate raskuste tulles tundub, et asi muutub olulisemaks (raskemad raskused - iga korraga kasvavad mahud lähevad väiksemaks, sooritusel tulevad appi ka teised lihasgrupid), on's nii?

• 6. Milliseid harjutusi peab tegema, et harjutada jala ülestõmmet (pedaalil)?

Vastatud küsimused:

• 1. Misjaoks tõstevöö on vajalik, ise ei ole vajadust nagu tuvastanud?
  Mati ja tarmo vastus: Tõstevöö toestab selga! Kui raskused suured, siis soojalt (isegi tungivalt soovitan) Vigastuse oht reaalne.

• 2. Kui kaugele teha jalapressi ja kükikangi?
  Mati&Co vastus: poole peale, muidu võib rikkuda põlvi

• 3. Kui palju teha ergomeetreid, kui palju jõudu?
  UrmasL: Tegin ka eelmisel (2002) talvel päris palju sõudmise ergomeetrit. Tänase päeva (2003 aug) seisuga tunnen, et oleks pidanud rohkem hoopis jõudu tegema.

Omaenese tarkuse senised kogemused (2004-2006):

Harjutused, mida eelistan läbi teha (eri jõusaalides eri varustused):
JALG - täiskükk, press (lõpuni), istes tõuge, kõhuli tõmme üles, varvuletõus, istes tõmme alla
MUU - kõhu-, seljapainutus, rinnaltsurumine, õlaletõmme, küljekeerutus, kompleks (nn. kummardamine)
Jõusaal algab 3 min soojendusega velo-, sõudeergol (165W) ja lõpeb 5 min pressiga (250+ W) ergo peal.

Intensiivsus: 2-3 korda nädalas, Iga kord üritan 7 jõumasinat teha 3x15 kordustega (Kui 3x15 on eelmisest korrast käes, toimub üleminek järgmisele raskusele kordustega 3x11 ja sealt iga järgmise jõusaali korraga rohkem).
Ühe jõusaali korra kestus on c? 1:15 ja joogiks kulub rattapudeli jagu vett.

Kohad kus olen käinud: Tln Spordihall (TSH, 40kr), Tabasalu (55kr), Laagri Jõujaam (90kr), Audentes (70kr), Tehnikakõrgkool (omadele). Eelistatum on TSH. Ka Laagri oma on tasemel.
Jõusaale külastan reeglina hilisõhtul (20:30+).

kalle_100% kirjutas:...Küsimused: ...
4. Sõudeergoga ning ka õlaletõmbekangiga probleem - küünraliigesed liig valusad, mida teha?
5. Venitamised - pole seni nagu teinud, aga raskemate raskuste tulles tundub, et asi muutub olulisemaks ..., on's nii?...

4. küsimuse probleem lähtub osaliselt (või täielikult) 5. küsimuses tunnistatud laiskusest. Olgu see siis jõusaal või muidu trenn, soojendus ja VENITUSED on A&O. Lugege nt SEDA. Venituste teema võib eraldi teha.

Mati kirjutas:VENITUSED on A&O.

Tänud Mati, võtsin kätte ja uurisin kirjandust. Laenutasin omale R.Jalaku ja I.Neissaare raamatu "Jõu- ja venitusharjutusi igaühele". Tegin põhitõed omale selgeks ning valisin raamatus toodud 166-st venitusharjutuse pildist omale ja hetke jõuharjutusega sobivaimad.

Kogemused:
Raamatus nimetatakse tõhusaimaks PLV-d (Pingutus-Lõdvestus-Venitus). Jõusaali kontekstis võib seda tõlgendada, kui pingutust jõuharjutuse ajal, sellele järgnevat puhkust ja siis pingutatud lihasgruppide läbivenitamist enne uut seeriat. Üsna tõhus ja jõusaalis kindlust andev meetod.
Probleemseks võivad osutuda vaid närviga seotud kohad ja kunagi kõvasti (isegi pöördumatult) haiget saanud kohad (mul küünraliigesed). Aga venitustega saab ka seda asja pisut "lõdvendada". Ja kindlasti tasub jõusaali alustada min 5min soojenduse ning lihaste läbivenitamisega. Jõusaali kestus suureneb 30min võrra (7-8 masina kasutamisel).

Huvtav asi on raamatus veel kummilint, mille kasutamiseks on pakutud 109 pildiga jõuharjutust. Raamatus on väidetud, et kummilint on hea alternatiiv jõusaalile. On's kellelgi kogemusi sellega? Saab kasutada kodus-tööl-hotellis ilma pukke-kange omamata. Korvpallurid pidada seda kasutama...

1) soojendus enne jõusaaliharjutusi peaks olema vähemalt 15', soovitavalt 30'
2) peale jõutreeningu lõppu samasugune "mahasõitmine/sõudmine/sörkimine"

Kummilinti olen kasutanud ja sellega on võimalik teha paljusid harjutusi, ise kasutasin peamiselt ülakeha treenimiseks.

teadmamees kirjutas:Probleem: Kuidas harjutada jala ülestõste faasi jõusaalis?

Kuigi jõusaali hooaeg hakkab vaikselt lõpuni jõudma, uuriks teadjamatelt probleemi lahendust. Kas kõigil on nii, et jõusaalist tulles jalg muudkui vajutab, aga tõsta ei jõua?

kalle_100% kirjutas: Kas kõigil on nii, et jõusaalist tulles jalg muudkui vajutab, aga tõsta ei jõua?

ei ole nii. ja et nii ei oleks, selleks treenitakse reie tagalihaseid. kõhuli pingi peal tõstetakse sääri. üks ebameeldivamaid harjutusi jõusaalis minu jaoks, aga kuna on vajalik, siis teen erilise innuga väga raskega ei soovita teha, silm läheb liiga punni muidu

kalle_100% kirjutas:Kas kõigil on nii, et jõusaalist tulles jalg muudkui vajutab, aga tõsta ei jõua?

Kui Sa talvel ei ole sõitnud siis võivad jalad olla "ära unustanud" sujuva kerimisliigutuse. Sõida hooajaalguses kerge käiguga ja pööra rohkem tähelepanu pedaleerimistehnikale. Ehk on abi.

Eks esimesed 500km, kui mitte rohkemgi tuleb kevadel ikka tasa ja targu koguda. Ei maksa kohe "perutama" minna.

Ehk on kellegil mõni hea jõusaali kava välja pakkuda mida ise kasutab?Muidu olen teinud nende atleetvõimlejate kavade järgi kuid sooviks mõnda kava mis nagu oleks rohkem jalgratturitele kohasem.

MiCC kirjutas:Ehk on kellegil mõni hea jõusaali kava välja pakkuda mida ise kasutab?Muidu olen teinud nende atleetvõimlejate kavade järgi kuid sooviks mõnda kava mis nagu oleks rohkem jalgratturitele kohasem.

osta treeningpiibel omale ja seal on kõik üksipulki lahti seletatud.

Pole just teab mis proff sõitja, aga koostöös treeneri, piibli (treeningpiiblis kahjuks kõike must-valgel kirjas pole) ja muu materjaliga on võimalik soovitada sellist kava:

Talihooaeg jaga kolmeks, võib isegi võrdseks, osaks:
1. Intensiivne periood (3-ste seeriatega, igas seerias 15x harjutusi)
2. Jõutreening (3-ste seeriatega, Igas seerias 5-7x)
3. "Tasalülitus" rattasõidule - jõusaali koormuste-sageduse vähendamine

Programmis, kui käid 2-3 korda nädalas võiks olla vaheldumisi eri harjutusi kätele ja jalgadele nii 6-7 tükki ühel korral:

Näidiskava (jaga päevade vahele ära):
1. 15-30 min rattasõitu <130 pulsiga
2. Venitused, iga venitusasend > 35 sekundit
3.-5. Jõuharjutused
6. Ergomeetriga pingutus 5-10 min
7. Venitused (PS! Ära venita verd täis lihast!)

Jõusaalis
3. Käteharjutused
3a. Kang ülevalt alla turjale
3b. Käed külje pealt ette
3c. Rinnalt surumine
4. Kõht-selg
4a. Selili lamades painutused ette (kõht) - nii palju kui suudad
4b. Kõhuli pukil painutused üles-alla (selg)
5. Jalad
5a. Jalapress (selili jalgade surumine üles)
5b. Istudes säärte painutamine üles
5c. Lamades säärte painutamine üles
5d. Varvule tõus (+5x rohkem seerias)
5e. Kükikang

Kui tahad midagi inidividuaalselt juurde arendada, siis lisa vastavalt harjutusi. Kuula ka treeneri soovitusi, aga mitte alati, sest treenerid on tavaliselt keskendunud body-likule väljanägemisele.

Harjutused vali vastavalt sellele, mida rattasõidus kasutad (peamiselt jalad, selja alaosa ja käed). Kui harjutusi valid, siis vaata, et kaetud oleks nii lihas, kui ka seda hoidvad sidemed, mida rohkem liigeseid kasutuses, seda parem. Pane kogu jõud selliselt mängu, et suudad kõik seeriad ära teha ja seejärel enam suurt ei suuda. Suurenda ühtlases tempos koormusi.

Teine asi on soorituse efektiivsus. Ära kunagi "pumpa". Sooritus tee aktiivsemalt, tagasikäik algasendisse vähemaktiivsemalt. Aga mõlemad peavad olema sujuvad ja mitte liiga kiired. Kui teed näiteks varvuletõusu, tee seda madalate raskustega (30kg), aeglaselt ja 20x seerias. Siis tunned, kuidas võtab meeletult lihase läbi.
Lisaks veel asjaolu, et harjutused, ei tohiks muutuda monotoonseks, st. üks-ja seesama kogu aeg, kuna organism harjub ära ja arenguefekt vaibub. Siis pead aeg-ajalt organismile pakkuma midagi uutmoodi, kus näiteks harjutuste kooslus muutub.

kalle_100% kirjutas:
3. Käteharjutused
3a. Kang ülevalt alla turjale
3b. Käed külje pealt ette
3c. Rinnalt surumine

kui saan su kirjeldustele õigesti phta, siis need pole käteharjutused:
3a ja 3b mõjuvad õlale, 3c rinnale

Ereliukas kirjutas:

kalle_100% kirjutas:
3. Käteharjutused
3a. Kang ülevalt alla turjale
3b. Käed külje pealt ette
3c. Rinnalt surumine

kui saan su kirjeldustele õigesti phta, siis need pole käteharjutused:
3a ja 3b mõjuvad õlale, 3c rinnale

kui 3a on ülevalt alla tõmbed turjale, siis ikka selja lailihasele. õlgadele tehakse alt üles harjutustega.
aga kätele otseselt ei ole ükski nendest harjutustest.

Noh, kui täpseks minna, ja ühe silma kinni pigistada, siis rinnaltsutumine treenib kätt ka ikka. Kõik oleneb, kuidas teha. Mida laiemalt teha, seda rohkem teeb rinnalihas tööd. Kui teha kitsa haardega teeb triitseps ka päris palju tööd. Samas päris suur koormus langeb sellilisurumisel ka ülaesiosale. Kui nüüd mõelda, rattasõidule, siis rinnaltsurumine peaks täitsa asjakohane harjutus olema, sest lenksupeal vääneldes läheb kõiki neid lihaseid vaja. Ainult käelihasega on seal vähe midagi teha.

tarmo kirjutas:

Ereliukas kirjutas:

kalle_100% kirjutas:
3. Käteharjutused
3a. Kang ülevalt alla turjale
3b. Käed külje pealt ette
3c. Rinnalt surumine

kui saan su kirjeldustele õigesti phta, siis need pole käteharjutused:
3a ja 3b mõjuvad õlale, 3c rinnale

kui 3a on ülevalt alla tõmbed turjale, siis ikka selja lailihasele. õlgadele tehakse alt üles harjutustega.
aga kätele otseselt ei ole ükski nendest harjutustest.

Kui 3c kitsalt teha on suht hea koormus ka triitsepsile e õlavarre kolmpealihasele - nii et midagi ikka kätele ka. Kuigi jah need "käteharjutused" on kätega üsna lõdvalt seotud.
See muidugi ei lähe piinlikult jõusaali teemasse aga motokross on ülihea jõutreening - küpsetab nii suuri kui stabiliseerivaid lihaseid, lisaks laiendab tunnetusspektrit, avardab silmaringi jne.

Lauri kirjutas:lenksupeal vääneldes läheb kõiki lihaseid vaja.

absoluutselt õige

konakona kirjutas: motokross on ülihea jõutreening - küpsetab nii suuri kui stabiliseerivaid lihaseid, lisaks laiendab tunnetusspektrit, avardab silmaringi jne.

lotovõitja muidugi võib kuid kross on treeninguks nats kallis ala, kui just mingit iga tunni järel laiali lendavat cz-ei kasuta....loomulikult kross arendab lihaseid, kuid ca 30 min anaeroobset pingutust järjest (minu arusaam krossist) pole eriti tänapäevase ausaamaga jõutrennist kooskõlas...ja miskipärast ka krossimehed ikka saalis jõudu treenimas käivad:)

konakona kirjutas: motokross on ülihea jõutreening - küpsetab nii suuri kui stabiliseerivaid lihaseid, lisaks laiendab tunnetusspektrit, avardab silmaringi jne.

Ereliukas kirjutas:lotovõitja muidugi võib kuid kross on treeninguks nats kallis ala,

Loen praegu sellist raamatut

http://www.humankinetics.com/products/s ... 0736056246
kus Brian Lopez mainib samuti motokrossi kasulikkust rattavalitsemise parendamisel.

PS. tundub, et ka konakona-l on too raamat käeulatuses

Seda raamatut pole aga tean et näiteks ka (tipp)purjelaudurid teevad motokrossi põhialale toeks - on ka nagu rataski "käsipidi toruküljes väänlemise" ala.

Nagu keegi lauljanäitsik kunagi ütles: "mul on omal mõtted peas mul pole vaja raamatuid lugeda..."

Lugupidamine kõigile kes suudavad jõusaalis käia - minu organism nii nürimeelse tegevusega ei nõustu, kuigi aju saab aru et vaja oleks. Isiklik alternatiiv on 7" amordikäiguga 20 kg fullsusser, millega on päris lõbus tõuse ronida, arvestades et ees on ainult 38T hammakas.. siis ikka jalg vajutab, selg sirutab ja käed tõmbavad täiega.

mart kirjutas: kus Brian Lopez mainib samuti motokrossi kasulikkust rattavalitsemise parendamisel.

konakona kirjutas: purjelaudurid teevad motokrossi põhialale toeks - on ka nagu rataski "käsipidi toruküljes väänlemise" ala.

just rattavalitsemise!
...omaltpoolt lisaks siia veel kiiruse tunnetamise ja sõidujulguse arendamise - downhillis ja 4krossis see kindlasti väga abiks ja ega xc-ski mööda külge maha jookse.

Ereliukas kirjutas:

Lauri kirjutas:lenksupeal vääneldes läheb kõiki lihaseid vaja.

absoluutselt õige

"käteharjutused" - käega sooritatavad harjutused, vabandan eksitamise pärast, mõjuala on tõesti kätest kaugemal.

Nüüd võib võrrelda tulemusi eelmisel aastal ja sel korral.
3a) Rinnalt surumine: -5kg viletsam kui mullu (jõusaalis vähem harjutanud)
3c) Tõmbed ülalt turjale: +10kg - näitajad väga head

5a) Jalapress: +50kg - taas hea võimsusnäitaja, mägirattahooaja tulemuslikkuse peegeldus.
5b) Istes jalad ette: -20kg (sel hooajal väiksem intensiivsus jõusaalis)
5c) Kõhuli sääretõsted üles: -5kg (ilmselt ei kasutanud neid hooajal aktiivselt)
5d) Varvuletõus: -80kg hea tulemus, kuna mullu kiikusin kiirelt üles-alla, sel korral aga aeglaselt ja suurema amplituudiga.
5e) Kükikang: +15kg - taas hea tulemus

Kokkuvõttes on huvitav jälgida eri lihasgruppide arengut. Kui enamus asju peab pidevalt "update"-ma, siis kükitamise asjad naljalt "ei unune". Kas teistel ka nii?

Mis motikaga trennimisse puutub, siis see on huvitav tähelepanek. Kas siia võrdlusse võib lisada ka skuuterdamise ning veesuusatamise?

Jalaosa max raskus ainult 30kg st. tundub täiesti kasutu olema või siis muutub kasutuks kiiresti.

Lisaks on vaja vähemalt 100kg kangi, et korralikult kükkida (samas see vajab juba ka turvapuuri) ... eh parem käi jõusaalis, sest universaalset, odavat ja toimivat seadet ei ole

Absoluutselt ei taha siin endaga seotud jõusaalile reklaami teha, kuid kuna täna tweetis LA, et käis just jõutreeningut tegemas (lancearmstrong Got the kids off to school. In the gym now doing a @platinumfitness strength workout), siis tekkis tahtmine teha üks üleskutse kutsuda rattainimesi talvel ka jõusaali kasutama. Et see reklaamina välja üldse mõeldud pole, siis kutsun üles ikka ükskõik, mis saali kasutama. Uskuge, sellest on tolku hooajal!

Kuna mulle eelmise posti peale tuli kolm emaili ning üks mess privasse, et võiksin siiski natuke reklaami teha, siis seda teen. Kuna "teised" klubid pidid salatsema pikalt enne hinna / teenuse osas, kuni diil peaaegu tehtud pole.

Seega lühidalt ja püüdes rattainimese järgi seada:
- klubi: www.statusclub.ee
- ratturile sobilik periood 3 kuud (dec, jan, feb näiteks, rohkem pole vaja)
- treeneri poolt tehtud kava, kohaldatud jalaratturile
- jõusaal, bassein, squash, box
- spinn, joogad, muud rühmatreeningud
- lasteteemad nädalavahetustel
- piiramatu külastuskordade arv

Hind: 1290 kr / kuu. Mingit lisaliitumis või muud tasu pole.

Jah, on mõnisada kallim kuus kui mõni teine klubi. Jah, teenust on rohkem ja kvaliteetsemat, kui see mõnisada väärt on.

Kui keegi arvab, et 3 kuud on palju või vähe, siis see oli minu versioon - võtke ühendust ning lepime eraldi kokku.

Kuna see on soodsam hind, kui tavaliselt, siis olen sunnitud panema ka viimase kuupäeva, milleks on 30.11.09, mil see hind kehtib.

Küsimused ja muud: sulev.lipp@statusclub.ee

SL kirjutas: Jah, on mõnisada kallim kuus kui mõni teine klubi. Jah, teenust on rohkem ja kvaliteetsemat, kui see mõnisada väärt on.

Millele tuginedes seda räägid?

Ereliukas kirjutas:

SL kirjutas: Jah, on mõnisada kallim kuus kui mõni teine klubi. Jah, teenust on rohkem ja kvaliteetsemat, kui see mõnisada väärt on.

Millele tuginedes seda räägid?

Tuginedes kümnekonna kliendi tunnistusele, kes üleüldise masu kampaaniaga mõtlematult kaasa minnes hooga klubi vahetasid ning siis meile tagasi tulid ja kirjeldasid nähtut.

Aga kindlasti on erinevate hindade ja tasemetega kohti ja need kõik on kindlasti täiesti aktsepteeritavad - küsimus on ju tegelikult lihtne - mida inimene enda jaoks väärtustab. Ma ise näiteks käin paar korda nädalas vahelduse mõttes talvel ühes teises konkreetses trennis, mis asub ühes keldris keset kõige sügavamat getot. Ja mulle meeldib ka seal, kuna seal on teised väärtused, mida "tarbin".

Alati on ka selline variant. Ilma igasuguse irooniata. Kükke saab teha sõber kukil jne.

Villem T kirjutas:Alati on ka selline variant. Ilma igasuguse irooniata. Kükke saab teha sõber kukil jne.

Täiesti nõus, et on selline variant. Selles treeningus, milles mina käin teeme selliseid jõuharjutusi "ilma millegita", et oi-oi-oi. Tihti paaris etc. Kuid üks aga on nende selliste tegemistega - tegija peab teadma siiski mida ta teeb ning milleks. Paraku enamus inimesi ei tea ning selleks on vajalik treener. Ma räägin muidugi eriti vanade inimeste nimel (nagu ma ise), noored võivad ka valesti teha ning midagi hullu ei juhtu, noorus parandab enamvähem kõik vead...

SL kirjutas: noored võivad ka valesti teha ning midagi hullu ei juhtu, noorus parandab enamvähem kõik vead...

Kisub küll offtopicuks, kuid noortel vastupidi, suur oht end lapseeas ära rikkuda (lasta rikkuda) ja siis edasi niiviisii terve elu elada- noortetreeneri amet on kõige raskem, tänamatum ja vastutusrikkam.

SL kirjutas: Tuginedes kümnekonna kliendi tunnistusele, kes üleüldise masu kampaaniaga mõtlematult kaasa minnes hooga klubi vahetasid ning siis meile tagasi tulid ja kirjeldasid nähtut.

päris huvitav oleks kuulda kirjeldusi, kui viitsid pm kribada:)

Ise olen käinud talviti jõusaalis juba 13 aastat ja korraga 4-6 kuud järjest 3-5x nädalas. Paralleelselt teen jooksu või suuska ka.
Mingeid spets ratta harjutusi ma seal ei tee, piiblist ridu ei aja.
Kevadeks on kaal +5 kg, kükke teen 150 kg, rinnalt surun 120 kg ja jõutõmmet teen 140 kg - ega ma kevaditi mingi erilise kardiomehena välja just ei näe, aga mulle see meeldib ja olen kindel, et sellest on ka rattasõidule midagi kasu.
Ühest asjast olen ma jõusaaliga jagu saanud - alaselja valud, mis mind võistlustel kimbutaisd. Selle vastu aitas iga saali külastuse ajal alaseljale tehtud harjutus keskmise koormusega 1 x 100. See võib olla personaalne, aga kellel selline probleem - võite ju proovida.

AndreK kirjutas:Ikükke teen 150 kg, rinnalt surun 120 kg ja jõutõmmet teen 140 kg

... ma ütleks sellepeale, et päris kõva. Jõutõmbe teeks ma ära, kuid igaljuhul teistega läheks väga punnitamiseks.

AndreK kirjutas:..., kükke teen 150 kg, rinnalt surun 120 kg ja jõutõmmet teen 140 kg - ... olen kindel, et sellest on ka rattasõidule midagi kasu...

Ma üks kord saunas nägin ... ülekehatorsotiger ma ütlen ... ja siis nägin kuidas ta eraldistardis Hageri-Kernu tee asfaldi ära rikkus ... igatahes hakkasin ka jõusaalis käima ... .

ma olen Adndre`ga nõus. väike paun saledal käsivarrel keset südatalve teeb naiselegi rõõmu. Muidu näeb tüüpiline "rattur" talvel välja oma nälginud koibade ja õllepaunaga nagu mingi mutant õudusfilmist ja kui veel triibud ka alles on siis oh õudust
5kg kaalu lisandub juba okt kui jalad seinal - kevadiste sõitudega sulab paraku nii lihas kui rasv.

AndreK kirjutas:Kevadeks on kaal +5 kg, kükke teen 150 kg, rinnalt surun 120 kg ja jõutõmmet teen 140 kg - ega ma kevaditi mingi erilise kardiomehena välja just ei näe, aga mulle see meeldib ja olen kindel, et sellest on ka rattasõidule midagi kasu.

Nende raskustega teed siis mitu kordust seerias?

Mul on maxid järgmised: eeskükk 180, tavaline täiskükk 220. Jõutõmmet ja rinnaltsurumist pole harjutanud, RS on põhialal (vasaraheide) välistatud. RS mingi vana rekord on 150 kg.

Sa võiks täpsustada, kui palju sa ise selle kõige juures kaalud.
Minu kaal on hetkel 85.
Kükki 150 x 10
Jõutõmme 150 x 3
Rinnalt 122,5 x 1

AndreK kirjutas:Sa võiks täpsustada, kui palju sa ise selle kõige juures kaalud.

Täpselt ei mäleta, tulemused on tehtud erinevatel aastatel, kuid minu kaal on jäänud ikka 97 ja 104 vahele.

AndreK kirjutas: Rinnalt 122,5 x 1

Andre Torso Tiger,
väike hiiremuuvi sulle motivatsiooniks või nii
http://www.youtube.com/watch?v=w7YvzrwpQxA

Väga hea video Kuldar
Tolerants kurdab esimese Jõelähtme maratoni pikkuse ja raskusastme üle, nüüd kaasfoorumlasega kohustus juhtida su tähelepanu kehakaalule ja raskustele mida nihutada jaksad – siiski jõusaal siin foorumis on nö rattapõhine ja eesmärk jõunäitajaid parandada on selles, et paremini rattal kiirendada ja tõusunukkidel terav olla – nagu Andre mainis, siis ta leiab, et sellest on rattasõidule kasu. Rinnalt surumise võistlusi saab pidada fitness.ee foorumis kuid usu, sealsed isad ratast väga ei sõida.
Rohkem tolerantsi kehakaalu alandamise osas!

Kitsalt vaatate asju. Üks asi on kuskil meeste kambas reiejämedust mõõta ja hooooooopis teine asi on finishijärgselt higine särk seljast heita ja ümber platsi ratas käekõrval otsiva näoga ringi patseerida. Vahel ka muidugi seisatades, eriti kenade noorte naisolevuste registreerimisraadiuses. Seega, hiired, laske raual lennata.

Mati, sa tahad vist öelda, et lai lenks on alati in?

KaupoR kirjutas:Mati, sa tahad vist öelda, et lai lenks on alati in?

No ikka ja eriti veel selliste mehiste ja raskete lock-ring grippidega. Oksad peavad ikka laiali olema, muidu ei paista ju pärast piltidel puude taustalt välja .

wylde kirjutas:Väga hea video Kuldar
Tolerants kurdab esimese Jõelähtme maratoni pikkuse ja raskusastme üle, nüüd kaasfoorumlasega kohustus juhtida su tähelepanu kehakaalule ja raskustele mida nihutada jaksad – siiski jõusaal siin foorumis on nö rattapõhine ja eesmärk jõunäitajaid parandada on selles, et paremini rattal kiirendada ja tõusunukkidel terav olla – nagu Andre mainis, siis ta leiab, et sellest on rattasõidule kasu. Rinnalt surumise võistlusi saab pidada fitness.ee foorumis kuid usu, sealsed isad ratast väga ei sõida.
Rohkem tolerantsi kehakaalu alandamise osas!

Nii see on, et jõusaali treening peab alati toetama põhitegevust, seepärast on ka minu jõusaali näitajad sedavõrd kehvad. Minu puhul ei ole praegu põhialaks siiski rattasõit, vaid vasaraheide. Näiteks minu rinnaltsurumise rekord on seetõttu nii nigel, et ülakeha treening on sellel alal kas vastunäidustatud või vähemasti kasutu (see tõttu ei ole otstarbekas sellele rõhku pöörata). Usun, et ka rattasõidus on suuresti samuti. Kuid kindlasti on Andrel (ja ka minul) rattasõidus kasu tugevatest jalgadest. Minul siiski mitte niiväga, sest vasaraheidet silmas pidades peab treenima eelkõige plahvatuslikku jõudu. Samuti nagu ka sprinterid rattaspordis. Mäletan TSIKi aegadest, et kõige suuremate raskustega treenisid jõusaalis just trekiratturid.

Mul on see dilemma, et rattasõit pärsib põhiala. Näiteks see aasta saan rattasõidukule keskenduda alates juuli keskpaigast, kui lõpetan Eesti Meistrivõistlustega oma hooaja. Ratast sõidan sinnani maksimaalselt 2 korda nädalas ja alustan peale lume minekut. Eelmine aasta sain sõita enne TRM 1200 km, varasemast ei olnud mingit vastupidavusalade põhja. Sõitsin meniski rebendi tõttu sisuliselt ühe jalaga, peale TRM läksin kohe opile. Aeg tuli ka vastav:)

Mis puudutab W iroonilist kommentaari, siis võib seda mõista, sest tausta teadmata on inimestel hinnangute andmisel ikka kalduvus eksida. Mulle meeldib rattasõitu nautida (kusjuures seda aitvad nautida toredad ja abivalmis inimesed, kes seda ala harrastavad). Eelkõige on MTB puhul minu jaoks oluline see, et saab viibida vabas looduses ja mh looduse ilu silmitseda (ka võistlustel). Isegi Tallinna ümbruses on uskumatult lahedaid kohtasid ja radu millega enne tuttav ei olnud - lemmik rada on Paldiski - Tabasalu matkarada! Rattasporti ei tee kindasti selleks, et kellegiga peale iseenda võistelda. See kas ma olen Elionil 100, 200 või 800 ei ole tähtsust, minu jaoks. Hooaja alguses ei ole ma võimeline 70km naudinguks.
Kaalu alandamise soovitus kõlas ka. Rattasõit on minu jaoks anatoomiliselt sobimatu ala:) Kui Sa kujutad ette, et üks 100 kg kaaluv eesti mees peab olema õllekõhuga, siis minu puhul see paika ei pea. Mul oleks võib-olla võimalik minimaalselt kaaluda kusagil 9o kg, kuid see eeldab seda, et hoiaksid jõusaalist kõrvale ja lihased kaoksid.

Ega selle ratta kergemaks tuunimisega on ju ka nii, et ilmselt oleks mujalt odavam vähemaks võtta:)

Jõusaali ja jalgratta mõjust jalgadele ja põlvedele.

Paar kuud tagasi sai soetatud ratas ja hakatud seda aeroobse treeningu eesmärgil (ja muudeks sõitudeks kui võimalik) kasutama 30-60minutit päevas. Peaks olema põlvedele sobivam kui jooks.

Umbkaudu kuu ajaga degradeerus jõusaalis küki treeningraskus 20kg võrra (10sed seeriad) ja põlved hakkasid tunda andma, nii saalis kükki tehes kui rattaga tõusul pingutades. Ülekoormus? Samas jälle rattaga sõites on tulnud jõudu juurde - u. kahe tagumise käiguvahetuse jagu samades tõusudes. Imelik kuidagi.

Kas teil on hakanud rattasõit põlvedele kuidagi?
Ja kui on olnud põlve(de)ga probleeme, mida olete teinud ja kuidas taastunud?


Veidi endast:
Saalis käin 3-4 korda nädalas ja seda u 8 aastat jutti. Selle aja jooksul on tulnud 2x teha jalatreeningusse 3-5 kuu pikkune paus põlvede pärast. Viimati oli see 3 aastat tagasi. Operatsioonist olen pääsenud. Praeguseks sai kükk vahetatud igaks juhuks hack küki masina vastu (tagurpidi e. püstine jalapress), sest seal saab palju väiksema raskusega piisava koormuse ja põlved pole hullemaks (ega ka eriti paremaks) läinud. Ortopeedi juurde ei viitsi veel minna - esialgu läheb paar bioglükosamiini tabletti päevas. Kaal veidi alla 90kg hetkel, mis ei tohiks ka veel eriline koormus põlvedele olla.

V E N I T U S E D enne ja pärast trenni.
Asenda kangutamine kerimisega.
Lase asjatundjal sõiduasendit kontrollida.
Lasin 2002 vasaku põlve lõigata ja asja eest, noores eas tehtud rula ja mäesuusatamine olid piisava jälje jätnud. Hulk lahtist kõhre saadi kätte ja siluti deformatsioonid. Praegu kestab see põlv mul 12h rattasõitu võistlusolukorras järjest ära küll. Glükoosamiini pole vist enam 3-4 aastat võtnud. Vanus 46. Kaal tavaliselt 85 ja 89 vahel.

A kas saan õigesti et rattasõidu(mtb) jaoks on parem max koormusega vähem kordi kui kergema koormusega rohkem kordi seeriad?
Ise ma selline yle keskmise massiga suht ok reieliahase diameetriga kodanik

[quote="Pendelejo"]A kas saan õigesti et rattasõidu(mtb) jaoks on parem max koormusega vähem kordi kui kergema koormusega rohkem kordi seeriad?
Rattasõidu jaoks on kõige parem ratast sõita. Sõiduoskus muidu ei tule.

No a kui mõnel päeval nädalast puudub võimalus ratast sõita kuid samas on väga head võimalused kangiga kükke uhada?

Tuleb tõesti tõdeda, et see variant on nii mõnestki teisest etem.