velo.clubbers.ee

teada on, et VOmax on suhteliselt stabiilne näitaja, treeningute on seda võimalik tõsta vist ca 10% jagu, enamus väärtusest on kaasasündinud. ühikuks ml/kg/min.
ütleme, et 75 kg juures oli näit 43. kuidas nüüd peaks korrutama-jagama, et teada saada näitu 70 kg juures?

aga kui 85kg juures on näit 54

vo2max on ikkagi keha hapnikutargimise näitaja/kehakaalu 1kg kohta ja kuigi kaal on oluline arvutamisel,
ei saa seda kaalu muutumisel lihtsalt selle järgi ümber arvutada. kehakaalu muutusel on oma põhjus - näiteks oled trenni teinud vastupidavus paremaks läinud.
ühesõnaga sedasi ei saa lihtsalt arvutada ümber vaid peab tegema uue testi, et määrata uus vo2max näitaja

VoMaxi on küll võimalik tõsta. Mõnel on lihtsalt paremad eelsoodumused selle jaoks. Kui sul eelsoodumust ei ole, siis sa ei küüni absoluutsete näitajateni lihtsalt. (a. la Taarakal vist midagi nõks alla 80)
Ise alustan harrastaja tasemel 3 hooaega. Igal eelneva aastaga on õnnestunud Vomax i umbes 10% tõsta. Viimati vist oli midagi 50

t7pi kirjutas:teada on, et VOmax on suhteliselt stabiilne näitaja, treeningute on seda võimalik tõsta vist ca 10% jagu, enamus väärtusest on kaasasündinud. ühikuks ml/kg/min.
ütleme, et 75 kg juures oli näit 43. kuidas nüüd peaks korrutama-jagama, et teada saada näitu 70 kg juures?

Leiad kogu kere maksimaalse hapnikutarbimise 43ml/kg/min * 75kg = 3225ml/min

EELDUSEL, et treeningu ja kehamassi muutumisega ei ole absoluutne maksimaalne hapniku tarbimise võime muutunud, saab uueks MHT-ks

3225ml/min /70kg = 46ml/kg/min


Sama asi käib lihtsamalt ka nii, et saad vana ja uue kehamassi suhte ja korrutad seda algse MHT-ga. 75 / 70 * 43 = 46

Kui ei ole meeles, mida millega jagada ja korrutada, siis on rusikareegel see, et kehamassi vähendades suurendame oma MHT-d ja juurde võttes vähendame.

Mis sa sellest ümberarvutamisest saad?

Kui vaja, siis pigem mõõda.
http://en.wikipedia.org/wiki/VO2_max#Measuring_VO2_max
ja lingid sealt edasi.
-5 kg annab Cooperi testis kindlasti mõõdetava efekti.

Mõõta saab vahetult aparaadiga, mis analüüsib pidevalt gaase. Ülejäänud meetodid on hinnangulised ja seega ebatäpsemad. Näiteks Polari kella funktsioon (ma ei tea, millist valemit see kasutab, vahest taanlaste Uthi—Sørenseni—Overgaardi—Pederseni oma) paneb minu puhul mööda 20ml/kg/min. See on juba pool teema algataja hapnikutarbimisest.

Tere.
kuidas suhtuda sellisesse tabelisse ja nendesse andmetesse. Kui tõsiselt võetavad on selliste arvutuste tulemused?

http://www.shapesense.com/fitness-exerc ... lator.aspx

ja siit leiab ka eraldi tabeli, kus on toodud välja ka vanused.

http://www.shapesense.com/fitness-exerc ... 2maxvalues

Siin saab sisestada puhkepulsi 20 sek jooksul ja vanuse. see annaks minule tulemuseks 66, mida ma ei taha uskuda, sest vanust siiski juba rohkem.
arvutatud on see siis järgmise valemi järgi.
Resting Heart Rate Based
VO2max = 15.3 x (MHR/RHR)

where

MHR = Maximum heart rate (beats/minute) = 208 - (0.7 x Age)
RHR = Resting heart rate (beats/minute) = 20 second heart rate x 3

Kas ja kui tõene see võiks olla, sest siin oleneb kõik puhkepulsist! Kas ja kui tihedalt need näitajad on oma vahel seotud?

Siin on tehtud eeldus, et maksimaalne pulss püsib enam-vähem stabiilne (langeb koos vanusega ja seega ka sooritusvõimega - eriti alates viiendast elukümnendist) ja puhkepulss on vastupidises seoses treenitusega. Küllap peegeldab see üsna hästi üldisi rahvastikule omaseid näitajaid (kattub keskmiselt hästi näiteks tabelis toodud väärtustega), ega tulemusi muidu nii rõõmsalt avaldatud ei oleks.

Individuaalset tulemust ei maksa sealt siiski otsima minna - nii mõlemad pulsinäitajad kui ka vanus ei peegelda otseselt hapnikutarbimise võimet. Kui kusagil laboris ära mõõta, siis nende valemite ja tabelitega jääb üle ainult puhas võrdlemisrõõm..

Äärenurk kirjutas:Mõõta saab vahetult aparaadiga, mis analüüsib pidevalt gaase. Ülejäänud meetodid on hinnangulised ja seega ebatäpsemad. Näiteks Polari kella funktsioon (ma ei tea, millist valemit see kasutab, vahest taanlaste Uthi—Sørenseni—Overgaardi—Pederseni oma) paneb minu puhul mööda 20ml/kg/min. See on juba pool teema algataja hapnikutarbimisest.

Polaril tuleb võrreldes koormustestiga suur vahe kohe sisse kui "Activity" on kasutaja seadetes märgitud väiksemaks kui "High"
"High" puhul oli võrdlus VoMaxi koormustestiga +/- 1 ühik.

Vo2 max saab arvutada koormustesti wattide järgi. Viimased watid mida suutsid veel ringi ajada on max koormus ja saab arvutada Vo2 max.
Valem selline: VO2 (L/min) = 0.0108 x power (W) + 0.007 x body mass (kg)

NB! See valem annab maksimaalse hapniku tarbimise liitrites. Sealt tuleb soovi korral edasi teisendada milliliitriteks ja jagada omakorda kehakaaluga. Siis saab alles ml/kg/min

Ma tegin sel aastal koormustesti koos gaasianalüüsiga ja üllataval kombel on selle valemiga arvutatud Vo2 max peaaegu sama mis nn. laboratoorselt saadud väärtus. Ühel juhul 55, valemiga 57 ml/kg/min.

Priidik, kas on ka vahet, mis protokolli järgi koosmustesti tehakse? St mis on algkoormus, mis on koormuse samm ja ühe koormuse kestvus? Eestis on levinud +25W ja 2 minutit, kuid Jürimäe-Mäestu treeningõpetuse raamat rõhutab korduvalt, et erinevalt üles ehitatud testid annavad erinevaid tulemusi (teistpidi sõltub ka testi valik sellest, mite soovitakse mõõta).

Aga kuidas suhtuda Cooperi testi kaudu vo2max määramisse?
Cooperi test - jooksed 12 minuti ühtlase kiirusega - on lihtne, ei pea mõõtma verd ega tegema gaasianalüüsi.

http://www.brianmac.co.uk/gentest.htm
An estimate of your VO2 max can be calculated as follows:
(Distance covered in metres - 504.9) ÷ 44.73

Mul tuleb sedapidi 54 .. 55, mis tundub kuidagi kõrgevõitu - 44a kontorirott, trenni teen kuidas juhtub...

selle Cooperi testi algoritmiga saan ma 60,6 ml/kg/min, Priidiku max võimsuse järgi 58,4 ja laboris mõõdeti 63

tripp kirjutas:Mul tuleb sedapidi 54 .. 55, mis tundub kuidagi kõrgevõitu - 44a kontorirott, trenni teen kuidas juhtub...

VOmax on suuresti geneetiliselt determineeritud. Seda sab küll treeninguga veidi manipuleerida aga sul tundub olevat lihtsalt väga hea sünnipärane eeldus vastupidavusspordiga tegeleda

KaupoR kirjutas:kas on ka vahet, mis protokolli järgi koosmustesti tehakse? St mis on algkoormus, mis on koormuse samm ja ühe koormuse kestvus? Eestis on levinud +25W ja 2 minutit, kuid Jürimäe-Mäestu treeningõpetuse raamat rõhutab korduvalt, et erinevalt üles ehitatud testid annavad erinevaid tulemusi (teistpidi sõltub ka testi valik sellest, mite soovitakse mõõta).

Huvitav näide kusagilt ajaloost rattal koormustest esimesel päeval 75W->MAX 1min/25W sammuga ja järelduste abiga teisel päeval submaksimaalse koormuse hoidmine kestvuse peale. 1-min sammu pidas katsealune liiga kiireks koormuse kuhjumiseks. Selge on see, et pikema sammuga (2min, rohkem) on raskem sama maksimumi saavutada, aga kas see annab mingitele huvitavatele muutujatele vahet sisse, sõltub protokollist. Harrastajatel olen näinud Bruce protokolli (versiooni / täpset nime ärge küsige), mis kasutas jooksulindil VOmaxi esitamiseks kaudseid andmeid (a la tripp) ja sellisel juhul saab lühema testiga kõrgema näidu. Teisi Eestis kasutusel olevaid protokolle ei tea, vomax.ee Tallinna ja Tartu seadmetel on väljatrükis vist protokolli nimi ära muudetud olnud (a la "Vomax rattatest" või "Vomax suusatest"), muudel puhkudel pole protokolli nime näinud/otsida osanud ega eraldi protokolli kohta küsinud. Gaasinäitajatele tuginevas protokollis ei tohiks VOmax nii palju lisatava koormuse sammust sõltuda, sest näit hakkab maksimumpingutuse eel tavaliselt nagunii juba langema, aga asjatundja arvamust kuulaks küll.

Viidatud Ailti testist veel - pole selge, kas seal oli 425W anaer läve välja selgitamiseks või lihtsalt *mingi* submaksimaalse võimekuse testimiseks. Kui tehti kellegi doktoritööks või on muul põhjusel avalik materjal, oleks huvitav rohkem kuulda. priidik mainis pulsi teemas näitajat "mida profimaailmas üha enam vaadatakse on suurim power output (W) mida keegi suudab hoida ilma, et laktaat oluliselt kuhjuks." Sellised funktsionaalsed (sooritatav töö + aeg) näitajad on treeningu planeerimisel igatahes kasulikumad kui hetkeks saavutatud maksimumväärtused.

veloson kirjutas: priidik mainis pulsi teemas näitajat "mida profimaailmas üha enam vaadatakse on suurim power output (W) mida keegi suudab hoida ilma, et laktaat oluliselt kuhjuks." Sellised funktsionaalsed (sooritatav töö + aeg) näitajad on treeningu planeerimisel igatahes kasulikumad kui hetkeks saavutatud maksimumväärtused.

täpselt nii ongi. viimati treenisin plaani järgi teadlikult hooaegadel 2010 ja 2011. siis selgitasime kevadel kliinikus välja laktaadiläve ja võimsuse laktaadilävel. laktaati lasime võtta enda poolt paika pandud intervalliga, sest meedik ei olnud selliselt variandist kuulnud. tulemuse järgi määrasime võimsusanduri treeningtsoonid ja trenn võis alata! treening käis võimsuse järgi, pulsi näitajaid ei kasutanud, kuid muidugi hoidsime silma peal. väga efektiivne treening oli ja võistlustulemustega jäime ka rahule. gaasianalüsaatorit testi tegin vist viimati 2007 v 2008. Selle infoga ei osanud treeningus midagi peale hakata, tuli vaid konstateerida fakti, et vo2 max on xx ja see oli ka kõik. ja paari kuu pärast tulemuste võrdlemiseks uue gaasianalüsaatori testi tegemine käis liialt tasku pihta. idee sel ajal kasutada treeninguls laktaadi/võimsuse suhet, saime michael carmichaeli intervjuust, kes rääkis, et lance treenib ainult nende näitajate järgi. hiljem muidugi selgus, et michael ei olnudki lance'i treener, aga mis meil sellest. oma tulemused tegime ära.

KaupoR kirjutas:Priidik, kas on ka vahet, mis protokolli järgi koosmustesti tehakse? St mis on algkoormus, mis on koormuse samm ja ühe koormuse kestvus? Eestis on levinud +25W ja 2 minutit, kuid Jürimäe-Mäestu treeningõpetuse raamat rõhutab korduvalt, et erinevalt üles ehitatud testid annavad erinevaid tulemusi (teistpidi sõltub ka testi valik sellest, mite soovitakse mõõta).

Kindlasti annavad erinevad protokollid erinevaid tulemusi. Kõik sõltub eesmärgist mida tahetakse uurida. See 25w iga 2 min tagant on kokkuleppeline. Maksimumi määramiseks kasutatakse lühema sammuga teste. Väsimus tekib lõpuks niikuinii, küsimus on ainult ajas. Näiteks ma lõpetasin 25w sammuga 2 min protokolli 400W, mida suutsin hoida 1 min. Tegin koormustesti oma rattaga kus powermeeter peal ja numbrid testimasinal ja minu rattal jooksid ilusti kokku. Kui ma trennis hakkan peale soojendust väntama 400 W, siis ei suuda seda koormust ikka üle 3 min hoida. Nii et, ega suurt vahet pole. Ikka ei jõua! Professionaalid, nagu tarmo:) kasutavadki sellist koormustesti kus vaadatakse laktaadi kuhjumist etteantud koormusel. See on ideaal. Kui on rattal powermeeter olemas siis saab iga trenn omale koormustesti teha, kui vaid ka keegi verd võtaks ja laktaati määraks. Aga ega seda rattaspordis eriti vaja ei ole. Saab vaadata ka aja järgi, näiteks kui 350W hoiad alguses 5 min samal pulsil ja peale paari kuud treenimist 15 min siis on ju selge areng.
Mis puudutab Vo2 max tõusu, siis treeninguga see muutub vähe. Enamasti muutub % mida sportlane suudab maksimumist hoida. Proffidel on see 90%, harrastajalet 80% või vähem. Lisaks siis ajafaktor - kas see 90% 10 min, 30 min või 60 min jooksul.