Alumiiniumraami vastupidavus jm
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Alumiiniumraami vastupidavus jm
Kuidas saada mnt rattal aru, kui raam "pehmeks on läinud"? Mul on Treki super light aluraam (Trek 1200 mudel). Nüüd olengi kahevahel. Nimelt on mõte vahetada vanad jupid Ultegra juppide vastu välja. Samas osad sõbrad ütlevad, et "mis Sa jändad, müü vana ratas maha ja osta kohe Ultegra juppidega ratas". Teised ütlevad jälle, et süsinikraam on ikka kõvasti parem jne. Ma ise ei tea, pole süsinikraamiga kunagi sõitnud/harjutanud. Ultegra juppidega uut ratast osta ei ole samas mõtet, sest Uletgra grupi ostmine ja vanale rattale panek tuleb rahaliselt ca 50% odavam.
Oskab keegi mingit mõistlikku nõu anda?
Tänud![/b]
Oskab keegi mingit mõistlikku nõu anda?
Tänud![/b]
Ära nüüd pahanda, aga kuidas sa raami omadusi mõõdad? Kuidas sa saad väita, et su karbon raam on samade omadustega kui 12 000 km tagasi ja, et aluraam oli "pehme" peale 21 000 km läbimist.Kirsa kirjutas:2240 km on jah sissesõit.
Mu Merida carbon on sõitnud 12 000km ja ei ole kopka eest oma omadusi kaotanud. Mul oli siin üks aluraam, mis sõitis 21000km, vot see oli juba natuke pehme, aga kah ei midagi hullu.
Samas ma ei ole 92kg ka, aga 2240km on väga pisike kilometraaz - põhimõtteliselt uus ratas.
Istudes ühe ratta seljast teise selga. Kõige selgemini on vahe tunda kui vahetad ainult raami, aga jätad muud jupid samaks.AndreK kirjutas: Ära nüüd pahanda, aga kuidas sa raami omadusi mõõdad? Kuidas sa saad väita, et su karbon raam on samade omadustega kui 12 000 km tagasi ja, et aluraam oli "pehme" peale 21 000 km läbimist.
Aga alu seljast jäiga carboni selga istudes saavad su kõrvatagused ka aru, et midagi on teisiti - neerud peksab esmamulje põhjal välja. See võrdlus kehtib ka uue aluga, raamid on lihtsalt nii erinevad, et lausa sõidustiili tuleb muuta.
Oma raami pehmuse mõõtmiseks on parim vahend istuda teise ratta selga millel sama raam, aga uus.
Mul on küll vastupidine kogemus. Corrateci alu raam raputas soolikad tagurpidi, Scotti CR1 on nagu FS tollega võrreldes. Vändates vahet ei tunne, et too nüüd vedelam või jäigem oleks. Hetke ostu emotsioon on see mis alul raami jäigeks teeb (mitte alati muidugi). Minujaoks on raam "pehme" siis, kui ta jääb igavaks ja tahaks muud. Bling-bling värk. See on mu hobi, mitte mõistlik investeering.Kirsa kirjutas:Aga alu seljast jäiga carboni selga istudes saavad su kõrvatagused ka aru, et midagi on teisiti - neerud peksab esmamulje põhjal välja.
edit: ülaltoodu kehtib siis minusugusele harrastajale. Sportlastega, kel jõud raamis üle käib on ilmselt lood teised & nad saavad ka reaalselt sellest aru.
Viimati muutis veiko, 15. 08. 2007. 08:34, muudetud 1 kord.
Ikka ma ei saa aru, mis skaalal sa seda raami "vedelaks muutmist" mõõdad. Näiteks see, et sa kirjutad, et su karbon raami omadused ei ole muutunud - seda on võimatu väita, sest sa ei ole sellele raamile teinud ühtegi tugevusarvutust ega testinud seda ühesgis pingis. Tagumiku tunne ei ole just kõige täpsem mõõduriist.Kirsa kirjutas: Istudes ühe ratta seljast teise selga. Kõige selgemini on vahe tunda kui vahetad ainult raami, aga jätad muud jupid samaks.
Aga alu seljast jäiga carboni selga istudes saavad su kõrvatagused ka aru, et midagi on teisiti - neerud peksab esmamulje põhjal välja. See võrdlus kehtib ka uue aluga, raamid on lihtsalt nii erinevad, et lausa sõidustiili tuleb muuta.
Oma raami pehmuse mõõtmiseks on parim vahend istuda teise ratta selga millel sama raam, aga uus.
Ja mis puutub bold teksti osasse, siis on mul tunne, et ma ei oska vist üldse rattast midagi aru saada, ega sellega sõita.
Viimati muutis AndreK, 15. 08. 2007. 08:58, muudetud 1 kord.
Mõnel on targutamises must vöö vist, ja ta ei häbene seda näidata!
Mu "karboonjum"-jupid piirduvad küll purjelauandusega, aga eks see ole palju ladumisest (kiu suunast jms) kinni kas on jäigem või vetruvam - süsinikmastid on eriti elavad ja süsinikpoomid on eriti jäigad..
Osade FS rataste chainstayd (flexstayd) tehakse süsinikust et nad painduks ja liigendeid ei peaks lisama ning süsinikjooksude juures räägitakse vaibal sõitmise tundest. Pigem kalduks Veiko parteisse ja ei tõmbaks =-märki süsiniku ja all-out jäikuse vahele.
Mu "karboonjum"-jupid piirduvad küll purjelauandusega, aga eks see ole palju ladumisest (kiu suunast jms) kinni kas on jäigem või vetruvam - süsinikmastid on eriti elavad ja süsinikpoomid on eriti jäigad..
Osade FS rataste chainstayd (flexstayd) tehakse süsinikust et nad painduks ja liigendeid ei peaks lisama ning süsinikjooksude juures räägitakse vaibal sõitmise tundest. Pigem kalduks Veiko parteisse ja ei tõmbaks =-märki süsiniku ja all-out jäikuse vahele.
Viimati muutis Villem T, 15. 08. 2007. 10:28, kokku muudetud 2 korda .
Ma tahtsin ka siia teemasse lisada, et absoluutne jäikus pole HT maastikuratta ideaalomadus. Tootjad püüavad HT raamide konstruktsiooni sättida sedasi, et tagaotsale siiski mingi "flex" sisse jääks. Oma uue raamiga esimesi sõite tehes tundus ka tagaots kuidagi "vedel" esialgu. Samas juurikasel ja kivisel maastikul liigub asi hästi ja ei loobi niipalju kui mu eelmine raam. Ma ei mäleta kes mulle kunagi rääkis aga vbl osad mäletavad vanu Scotti carbonraame, mida toodeti seal 1999-2000 kandis. Olid tolle aja kohta väga blingid asjad, kuid sõitjate meelest just "liiga" jäigad.
Endise AirBorni ja praeguse VanNicholase tipp titaanraami tagahargi kinnitus püsttoru külge annab ka aimu, et tootja on tagaosale väikese flexi sisse projekteerinud. Mul tuttav sõidab selle raamiga ja ta räägib, et maastikul liigub selline asi väga sujuvalt.
http://www.vannicholas.com/WbmBikeHome. ... %2f1OdA%3d
Endise AirBorni ja praeguse VanNicholase tipp titaanraami tagahargi kinnitus püsttoru külge annab ka aimu, et tootja on tagaosale väikese flexi sisse projekteerinud. Mul tuttav sõidab selle raamiga ja ta räägib, et maastikul liigub selline asi väga sujuvalt.
http://www.vannicholas.com/WbmBikeHome. ... %2f1OdA%3d
Kui juba raami tagumise otsa "liikumisest" rääkima hakati, siis lisan siia veel ühe tehnoloogia: Merida Flex-Stay. Selle tehnoloogia idee on samuti, et tagumine jooks saaks veidi liikuda vertikaalsuunas (ütle siis veel, et tegemist hardtail raamiga). Alu raami pehmus peaks vist avalduma pigem selles, et kui jõuga vändata, siis läbipaine toimub horisontaalsuunas.
If everything's under control, you're going too slow!
Millalgi, kui müüdimurdjaid vaatasin kargas mulle pähe, et nemad võiks selle testi ära teha. Kas on mingit vahet uue või siis mõni aasta kasutatud samasuguse raami omadustel.
Minu maastikuratta aluraam on neli aastat kasutatud ja ei paindu kusagilt läbi. Olen 70 kg raske ja olles pisut õppinud materjale, siis ma ei usu, et selle ratta omadused minu kaalu puhul üldse muutuvad. Pakun, et enne läheb katki(siis peaks vist rattaga ainult hüppeid tegema), kui vedelaks.
Kas võib nii olla, et raam, mis juba uuena on pisut vedel, on kasutatuna veel vedelam...
Minu maastikuratta aluraam on neli aastat kasutatud ja ei paindu kusagilt läbi. Olen 70 kg raske ja olles pisut õppinud materjale, siis ma ei usu, et selle ratta omadused minu kaalu puhul üldse muutuvad. Pakun, et enne läheb katki(siis peaks vist rattaga ainult hüppeid tegema), kui vedelaks.
Kas võib nii olla, et raam, mis juba uuena on pisut vedel, on kasutatuna veel vedelam...