Palun kogenenumatelt infot, mis ratast valida.

[papageno]

Tere kõigile, minu esimene rumal postitus selles foorumis.

Olukord selline: kasutan ratast igapäevaseks sõiduks kodu-kesklinna vahet. Kodu asub Pääskülas, üks ots ca. 12 km. Teel kohtan kõike: sile tee, halb asfalt, madalamad (enamuses) ja kõrgemad (vähemuses) äärekivid, 10% metsateed, samuti saan tunda vanalinna munakive. Armsate linnaisade poolt sõidutee serva joonitud "rattateele" mul asja pole, lapsed kodus ootavad tagasi...

Hetkel läbin teekonda Hollandist toodud rattaga "Sparta", tore ratas, vana ja kõvast materjalist. Samas tundub, et antud distantsi regulaarseks läbimiseks oleks vaja suisa maastikuratast (või hübriidi?). Rattal on 3 käiku rummu sees, kõik on hästi jäik, munakive ja kehva teed ei pehmenda miski. Pikemas perspektiivis tundub, et antud trass lõhub selle vanuri ära.

Plaanin uue (või kasutet) ratta ostmist, olen meesterahvas, 182cm pikk, kaal ca. 74 kg.

Oluline:
* ei tohi olla liiga kallis või eriti atraktiivne vargale, kuna ratast tuleb jätta erinevatesse kohtadesse, alati ei saa sisse viia
* sõit iga ilmaga: porilauad jne.
* võiks omada mingit vedrustust

Ebaoluline:
* ei pea olema kergeim, võistluseks sobiv. Kui kasutan 12 km läbimiseks pisut enam energiat, siis on see mulle kasulik. Võistlema ei lähe.

Ehk siis: ratas igapäevase sõiduvahendina. Äkki targemad soovitavad, mille poole vaadata.

[q]

Kuna distants on väike ning teeolud jätavad soovida, siis ma vaataks MTB kasutatud peast vähemalt esiamordiga ning mingi eriti toeka lukuga.

Uus ratas läheb pättidele kindlasti paremini loosiks ning esialgne rahapaigutus on ka (kordades) väiksem. Muidugi võid uue ratta alati ka eriti romuks tuunida

[Cly/Suva]

Oleneb kui suur on raskema maastiku osakaal sinu trippimises. Hübriid saab üldiselt kõiksuguse maastikuga hakkama, aga hätta võib jääda mudas ja liivas kus kitsas kumm lihtsalt sisse vajub. Munakiviteel sõitmist ise pole proovinud, ei oska kuidas see minu kummiga hakkama saaks. Äärekivid seni pole ka kottinud ja neist isegi päris suure kiirusega (30+) läbi sõidetud.

MTB on maastiku suhtes vähem tundlik ja võid julgemalt igasuguste asjade peal sõita, aga noh... Sain üle saja aasta jälle ühe MTB'ga sõita. Sama hinnaklass mis mu hübriidki, isegi tootja sama. A no ei ole tal ikka asfaldil minekut. Nüüd kui terve suvi hübriidiga ringi lastud, siis oma igapäevasteks sõitudeks ikka ei kipu toda välja vahetama. MTB võistlusrajal jääb muidugi hübriidiga hätta.

[papageno]

Oleneb kui suur on raskema maastiku osakaal sinu trippimises. Hübriid saab üldiselt kõiksuguse maastikuga hakkama, aga hätta võib jääda mudas ja liivas kus kitsas kumm lihtsalt sisse vajub. Munakiviteel sõitmist ise pole proovinud, ei oska kuidas see minu kummiga hakkama saaks.

Päris rasket maastikku polegi. Tegu on siiski metsateedega, päris liiva sisse ei roni ja Nõmme-Pääsküla vahel on tegu siiski kõrgema maaga, muda on minimaalselt.

Esiamort peaks vist olema, olen kuulnud ka kiitvalt räägitavat amordiga sadulapulgast, endal kogemus puudub.
MTB võistlusrajale ja ka muudele võistlustele mul asja pole.

Tundub, et põhiteema on siis- kas maastik või hübriid. Kui hübriid äärekividega ilusti toime tuleb, siis äkki kõlbab ka, 90% teest on siiski asfalt. 10% on maastik, kuid mitte nõudlik.

[Rivo]

Amort(id) pole Sinu sõitude puhul tegelikult üldse vajalik(ud). Soovitaks mõnd cyclo ratast
nt. Trek 7500 , Author Stratos , Scott Sportster P4
Kui aga "krabisevaga" muresid pole, siis Cicli B Cross Disc
Tegelikult häid rattaid palju, neid linke saaks siis ikka mitu lehekülge lajatada. Vaata, käi ringi, hinda tehakse igalpool paremaks.

[Villem T]

Vaidleks Rivole vastu. Proovi mingeid sadulapostivedruga rattaid kui kodutee liiga krobeline tundub. Või proovi olemasolevale rattale selline sadulapost sokutada. Pikemas perspektiivis lagunevad kõik asjad ära ja ise oled surnud.

[Cly/Suva]

Mul on hübriidil nii esiamort kui sadulaposti amort. Need on igati väärt asjad, nii äärekividest üle minemiseks kui lihtsalt metsateel.

Äärekive tõenäoliselt talub MTB paremini kui hübriid, kuigi mõned räägivad, et MTB'del pidi just kergemini kumm äärekivide peal katki minema. Mina just velgedele armu andnud pole, ja kõik on terveks jäänud. Aga asfaldil lippab hübriid ikkagi kordades paremini kui (vähemalt odav) MTB.

[Rivo]

Ega mõelnudki, et minu seisukoht ja arvamus nüüd püha tõde oleks
Minu arvamust mõjutab muidugi tugevalt ka see, et ei kasuta ratast punktist A punkti B jõudmiseks, vaid viimane on kas treening- või võistlusvahend. Aga ikkagi, jään om esimesele postitusele ses teemas truuks - amortidest hoiaks pigem eemale
PS. Sadulaamordiga kogemus puudub.

[papageno]

Suur tänu vastajatele. Ega ma mingit püha tõde otsigi, uuringi erinevaid arvamusi.

Mis puudutab hinda, siis 7 tuhande ümbrus on mõistlik. Pluss-miinus 20 tuhat

Mul üks rattapood ka mõnesaja meetri kaugusel (Sigvard Kuke oma), uurin ka sealt pakkumisi.

[Villem T]

Ega mõelnudki, et minu seisukoht ja arvamus nüüd püha tõde oleks
Minu arvamust mõjutab muidugi tugevalt ka see, et ei kasuta ratast punktist A punkti B jõudmiseks, vaid viimane on kas treening- või võistlusvahend. Aga ikkagi, jään om esimesele postitusele ses teemas truuks - amortidest hoiaks pigem eemale
PS. Sadulaamordiga kogemus puudub.

Ma hoiduks ise sadulaamordist ja CX ratas kommuuterina tundub väga sümpaatne, aga papale on ta ilmselt liig - raputab liiga palju ja tahab liiga palju hoolt.

[papageno]

Igasuguste amortide (esikahvel, sadul) suurim miinus on, et see absorbeerib sõitja liikumist väntamisel, seega võtab distants rohkem energiat.
Olen kuulnud sadulaamordi kohta kahte arvamust: imehea ja hoidu sellest. Tuleb vist ise kellegi rattaga katsetada, õnneks on tuttavaid, kellel sadulaamordiga ratas olemas.

PS. ma olen säärane uustulnukas, et pidin hakkama otsima, mis on "CX ratas"
Õnneks polnud eriti keerukas otsing...

[Villem T]

Kui kasutan 12 km läbimiseks pisut enam energiat, siis on see mulle kasulik. Võistlema ei lähe.

Igasuguste amortide (esikahvel, sadul) suurim miinus on, et see absorbeerib sõitja liikumist väntamisel, seega võtab distants rohkem energiat.

Eh?

[Cly/Suva]

Kõige suurem miinus on amordil pigem kaal. Jõudu absorbeerib ta reaalselt ainult siis kui püsti seistes mäkke tallad või kiirendad ja see ka just väga ei sega. Niisama kerides ei ole miskit kadu. Paljudel ratastel on veel võimalus lenksult amort ära lukustada juhuks kui kangutada tahad.

[papageno]

Selge, siis amordid on minu jaoks. Ainus mägi, mida tallan, on Glehni lossi kõrval asuv asfalteeritud lõik, selle peab vastu. Kusjuures seda lõiku ei suuda ma hetkel kasutuses oleva rattaga ülesmäge rebida, 3 käiku rummu sees- ülekandest ei piisa, pool mäge surub ära, siis tekib tunne, et hakkab liigeste peale... tulen maha. Pole mõtet vana keret kurnata.
Vanalinnas tuleb üsna palju sõitmist, ilma amordita on ikka hapu.
Parim koht on Vene tänavalt mööda Pühavaimu tänavat üles sõita.

[kkim]

Nu-nuu, kallis sõber, selle teema oleks võinud ju voxi proovis läbi hekseldada... Proovi Tanieli ratast, tal Trek 7200, millel amordiga sadulapost. Ja MTB-ga ei ole Sinu trassi peal eriti midagi peale hakata.

Soovitaks mõnd cyclo ratast
nt. Trek 7500 , Author Stratos , Scott Sportster P4

Rivo, need Sinu soovitatud rattad ei ole tsüklokad, vaid hübriidid, kõigil ka Sinu poolt mittesoovitatud amordid küljes.

[Rivo]

Soovitaks mõnd cyclo ratast
nt. Trek 7500 , Author Stratos , Scott Sportster P4

Rivo, need Sinu soovitatud rattad ei ole tsüklokad, vaid hübriidid, kõigil ka Sinu poolt mittesoovitatud amordid küljes.

Mõtlesin üht, kirjutasin teist
PS. Trek 7500 ilma amordita hübriid ja Cicli B cross disc siis täisväärtuslik tsüklokas !

[kkim]

PS. Trek 7500 ilma amordita hübriid ja Cicli B cross disc siis täisväärtuslik tsüklokas !

Remargi korras: Trek 7500-l on esivedrustus täesti olemas, miskisugune Bontrageri 35 mm käiguga kahvlisse integreeritud aretis. Pole proovida saanud, aga tundub justnimelt linnasõiduks sobilik olema.

[Uranius]

Tere kõigile, minu esimene rumal postitus selles foorumis.

Olukord selline: kasutan ratast igapäevaseks sõiduks kodu-kesklinna vahet. Kodu asub Pääskülas, üks ots ca. 12 km. Teel kohtan kõike: sile tee, halb asfalt, madalamad (enamuses) ja kõrgemad (vähemuses) äärekivid, 10% metsateed, samuti saan tunda vanalinna munakive. Armsate linnaisade poolt sõidutee serva joonitud "rattateele" mul asja pole, lapsed kodus ootavad tagasi...

Hetkel läbin teekonda Hollandist toodud rattaga "Sparta", tore ratas, vana ja kõvast materjalist. Samas tundub, et antud distantsi regulaarseks läbimiseks oleks vaja suisa maastikuratast (või hübriidi?). Rattal on 3 käiku rummu sees, kõik on hästi jäik, munakive ja kehva teed ei pehmenda miski. Pikemas perspektiivis tundub, et antud trass lõhub selle vanuri ära.

Plaanin uue (või kasutet) ratta ostmist, olen meesterahvas, 182cm pikk, kaal ca. 74 kg.

Oluline:
* ei tohi olla liiga kallis või eriti atraktiivne vargale, kuna ratast tuleb jätta erinevatesse kohtadesse, alati ei saa sisse viia
* sõit iga ilmaga: porilauad jne.
* võiks omada mingit vedrustust

Ebaoluline:
* ei pea olema kergeim, võistluseks sobiv. Kui kasutan 12 km läbimiseks pisut enam energiat, siis on see mulle kasulik. Võistlema ei lähe.

Ehk siis: ratas igapäevase sõiduvahendina. Äkki targemad soovitavad, mille poole vaadata.

Kindlasti ei ole ma originaalne, aga parim soovitus on minna ühte heasse rattapoodi, leida üks oma ala spetsist müüja, kellel on sinu jaoks aega (praegusel aastaajal peaks neil seda eriti olema ) ja räägi talle oma soov ära.
Mina oma esimese ratta ostu tegin just nii ja ma ei kahetse.
Ja siis saad juba ratast katsuda, vaadata, selga ronida ja sõita - ja siis alles tunned, et kas on sobiv, kas on mugav jne.
Kindlasti ei maksa karta, et sulle midagi "pähe määritakse", sest hea ostuga kaasneb ka hilisem hea järelteenindus ja tihe suhtlemine ning kellegi huvides pole teha midagi sellist, mida häbenema peaks.
Ja mis peamine - rattainimesed hoiavad kokku ja soovivad teineteisele alati parimat! (Olen optimist ja usun, et inimesed on head )
Aga edu sulle uue kaaslase otsinguil!

[mart]

Saan teemaalgatajast aru sedamoodi:
* ratas peab olema varastele väheatraktiivne
* olemasolev rummusisene kolmekäiguline muudab ületamatuks Glehni asfalttõusu
* tahaks sõita vanalinna munakive ilma rappumata

Sellist ratast sa ei leia, mis kõik 3 tingimust täidab.
Alustan põhjendamist tagantotsast:
* Munakivide vastu aitab ainult täisvedrustus või püstine sõiduasend. Viimase puhul on kohustuslik vedrusadul. Püstne asend ei vaja esiamorti, kuna kätele/õlgadele mingit jõudu ei rakendu. Kvaliteetset täisvedrustust sa omale lubada ei saa, kuna ratta hind tõuseb sinuj aoks kosmosse. Need kahe vedruga juustud, mida saastamarketid pakuvad, ei kvalifitseeru jalgratta nime alla.
* Sinule ületamatu Glehni asfalttõus jääb sul sõitmata kahel põhjusel - ise oled nõrk ja alles seejärel on süüdi ülekanne. Kolmekäiguline rummusisene annab ülekande, mis võrreldav maastikuratta 32h ees ja 28h taga.
Loomulikult oleks parem 5 või 7 käiku, mis kenasti sinu Sparta tagahargi vahele mahuvad.
* Ükskõik millise ratta valid, narkosõltlasest varas viib ta ikka minema, kui tal vähegi võimalust on.

[tripp]

1) Ära varastatakse kõik. Ma mõtlesin ka, et mu peksasaanud MTB-d ei taha keegi (kõik sõlmed läbi, värv kõikjalt maas, selgelt nähtavaid vigastusi täis). Võeti. Võeti ka naabri vene naistekas, mille too 50 krooni eest ostnud oli. S.t. "ratas nii vilets, et varas ei taha" on vale mõtlemine.

2) Mul on nii hübriid kui MTB. Linnas sõitmiseks on mõlemad OK. Sama ilmselt ka sul: ükskõik mis valiku teed, hea on ikkagi.

3) Mina ostaks kasvõi siitsamast _kasutatud_ ratta. Kui seda ei julge, siis mine poodi (rattapoodi!) ja võta sealt see, mida müüja soovitab. Enne ostmist võiks muidugi paar km prooviks sõita sellega.