Ereka retoorika on muidugi popp ja noortepärane, aga fakt on paraku see, et nad on poodiumil 29er'itega! Me ei saa kunagi teada kus nad oleks olnud nt 26" ratastega.metslane kirjutas:...Neil memmedel ja poodiumi vendadel pole vahet mis rattaga sõidavad.Kui erekas kätte anda väntavad ikka poodiumile.
Sarnane retoorika kõlab teemal, et profid sõidavad mis neile antakse. Loomulikult sõidavad, sponsorid ju, aga kas nad on siis tõesti nii lollid, et LIHTSALT sõidavad, analüüsimata kas see on neile hea või halb, kas viib poodiumile või ei. Mõne mehe tulemustest järeldades kindlasti mitte halb.
Elame-näeme, mis sellest asjast saab, seniks ei tasu end meediakärast uimastada ei pooldajatel ega vastastel. Tänapäeval on paratamatus, et iga uue asjaga kaasneb võimas ja pidev infotulv. Kaasaegne inimene peaks oskama selles juba selekteerivalt liikuda ka.
Oleneb keskkonnast - tippsport vs tavaelu. Tippspordis on ratas töövahend, tavaelus aga on teatud inimesele teatud keskkonnas ratas raudselt staatuse sümbol. Lõppeks on ratas samasugune asi nagu auto, korter või käekell, mis näitab kaasajal teatud seltskonnas või seltskonna jaoks isiku positsiooni ühiskonnas või vastavas ühiskonna sektsioonis. Nõme aga on tihti see, et need staatust taga ajavad ei oska tihti ratta tegelikku olemust hinnata ega kasutada - a la FS S-Works'iga Kakumäel asfaldiringide kütmine.KaupoR kirjutas:Staatusest nii palju, et ratas pole mingi staatuse sümbol. Staatust näitab vikerkaarivärvides särk (teenitud, mitte ostetud) vms. Ratas näitab parimal juhul rahakoti paksust või naise kohta koduses hierarhias