Esimeseks maanteerattaks

[erkie]

http://www.suomenurheilupyora.fi/produc ... oc_id=1684

Mis asjatundjad arvavad, et selline ratas esimeseks maanteerattaks osta, aastas sõidan kuskil 3000 km

[Mati]

Muidu kõik tore, aga Sora jupiga ratast ei soovitaks ka esimeseks rattaks.

[maanus]

Mina soovitan et sobib küll .

[indrek56]

ei kvalifitseeru küll asjatundjaks aga sama läbisõidu läbijaks küll ning sora grupiga on isegi alustamiseks vähe selle läbisõidu juures. Heakene küll, sa ütled et esimeseks rattaks, selle puhul lähed juba üsna ruttu ilmselt teise ratta peale. Kui juba, kas siis esimeseks rattaks ei sobiks veidi sissetöötatud parema konfiga ratas paremini? Maha müüd siis ükskõik kumma - ikkagi kasutatuna.

[veiko]

Muidu kõik tore, aga Sora jupiga ratast ei soovitaks ka esimeseks rattaks.

Kui emotsionaalne pool kõrvale jätta, siis mis sora jupil häda on?
Minu praktiline (kõrvaltvaataja ja remontija) kogemus ütleb, et see töötab küll. Isegi märkimisväärsete läbisõitude juures.

[Mati]

Muidu kõik tore, aga Sora jupiga ratast ei soovitaks ka esimeseks rattaks.

Kui emotsionaalne pool kõrvale jätta, siis mis sora jupil häda on? Minu praktiline (kõrvaltvaataja ja remontija) kogemus ütleb, et see töötab küll. Isegi märkimisväärsete läbisõitude juures.

Emotsionaalne aspekt puudub, räägin kogemusest (Shima-Sora/Tiagra/105/Ultegra + Sram-Force). Sora on tore kui on uus. Väsides ei püsi seades jne. Ehk sõidab, jah, aga tõenäoliselt on jama rohkem (kõigil pole oma mehanni kõrvaltoas ). Kaaluaspekti saagi ei hakka käima tõmbamagi. Kuskilt peab odavus välja tulema lõpuks. 3000km aastas on juba suht ok läbisõit.

Kui vähegi võimalik, siis soovitan vaadata 105 taset (käigukast vähemalt). See kestab ja kannatab kenasti võistelda. Aga veelkord - minu tagasihoidlik arvamus!

[Alfonze]

+1 105 kohapealt, 3000km on juba maa mille puhul pidev timmimine tüütama hakkab. Ise olen Tiagrat kunagi pidanud ja vahe 105-ga on mägedekõrgune 105 kasuks mõistagi.

Vaata ka kasutatud rattaid, miski 105/Ultegra alu võiks täitsa sinu hinnaklassi mahtuda. Samuti tasub pilk peale visata odavamatele raamitootjatele, näiteks nagu Radon, mille hinnaklass on kohati ikka väga hea, siin hooaja lõpus liikus 6700 ultegra alu pill 699 eur eest bike-discoundis näiteks.

[veiko]

Puhtalt enese harimiseks küsin, millest tingituna käiguvahetaja pidevat 'timmimist' vajab?

Ma saan aru, et lahjem vahetaja on:
Odavam
Raskem (odavamad materjalid)
Vedelam (?), selelst muutub ainult vahetuse kiirus.
Vedru on nõrgem, jällegi aeglasem vahetus ja kapriissem trosside-kõride osas. Need peavad puhtad olema.
Mis veel? Täiendage.

Käiguvahetuse 'timmimist' tingivad asjaolud, et kusagilt peab midagi oma kuju või omadusi siia-sinna RND meetodil muutma.
Minu arusaama järgi on vaja reguleerida siis, kui....
Näpud ei püsi paigal.
Kõrid otsikud annavad järgi, liiguvad oma õigesse kohta. Pole seotud käiguvahetajaga.
Tross venib-sirgestub (?). Vähetõenäoline, et ta seda väga palju või pidevalt teeb. Samuti pole seotud käiguvahetajaga.
Käiguvahetaja trossipingsuse reguleerpolt (või kuidas iganes selle korrektne nimetus on) muudab "ISE" oma asendit. - Vähetõenäoline ja keermeliimiga 'remonditav'. Pigem on siin süüdi esimene põhjus 'näpud ei püsi paigal'.
Kõride vahele 'originaalis' paigaldatud reguleerimise vidinad annavad järgi. Pole seotud käiguvahetajaga. Mina olen need vidinad minema visanud. Osad neist kipuvad tõesti mingil põhjusel 'ise" oma asendit muutma, + veel 'näpud ei püsi paigal' põhjus.
Heeblite indekseerimise mahaanika annab järgi/kulub. Nii kiiresti ja nii palju? Ei usu.

Kui vaadata tänapäeva SORA vahetajat, siis näeb ta välja parem kui aastate tagune Ultegra või Durakas. Samuti on muutunud materjalid (paremaks) ja ka raami kuju viitab jäigemale konstruktsioonile.

PS! 3000km pole nüüd küll mingi eriline läbisõit. Enamus ei pea selle läbisõiduga kettigi vahetama. Kallim jupp ei tähenda alati, et see kauem vastu peab. Mõningal juhul on see suisa vastupidi, kuna eesmärk on teine.

Kui ma omale peaks ratast valima, siis ei kõhkleks ma väga pikalt. Selleks oleks minimaalselt Ultegra. Puht emotsionaalsetel põhustel. Mitte, et ma seda väärt oleks. aga öelda, et SORA jupiga ratas üldse ei kõlba on ka väär. Kõik sõltub ambitsioonidest. Võistlustel sajandike võrreldes esimest kohta taga ajades pole see õige valik aga niisama trenni tegemiseks ja tiirutamiseks... miks mitte.

[Road 2]

Uuel üheksasel Soral pole äda midagi. Lihtsalt seal on kett, kassett ja litrid kesisemad. Aga kannatab ka nendega sõita.

[maxspeed]

Mina kasutasin eelmisel aastal ühe nn. asendusrattana low end isendit, millel oli Sora 8sp. Ratas oli sisuliselt uus ja kasutamata. Sõitsin sellega treeningutel umbes 1000km ja see koormus ei teinud küll käiguvahetuse süsteemile mitte midagi halba. Probleem peitus shifterites. Nende käsitlemine tahab harjumist ja head tunnetust saada, et käigud täpselt vahetuksid. Sõidu ajal nendest kinnihoidmine oli ka suht ebamugav, seda nende veidra kuju tõttu. Käiguvahetajad ise olid ok. Loodetavasti kaasaegsel 9sp. Soral on shifter (lõgisti ) eelmise versiooniga võrreldes paremaks läinud, ise pole seda proovinud. Samas, esimeseks maanteerattaks ilmselt kõlbaks küll.

[KristjanS]

Olen paar korda MNT rattaid käperdanud ja ka SORAt seadistanud. Madalama taseme käiguvahetusega kannatab sõita senikaua, kui käiku ei pea vahetama. Sora link on seest nii pehme ja vedel, et tõesti... väga palju sõltub trosside-kõride korrasolekust. Olnud on ka juhtumeid, kus juba uus link on seest mäda ja käiguvahetus ei toimi - lingi vahetus. Tagavahetaja vedru on ka nõrk. tasakaalustavaks näituseks võib tuua näiteks Sram X.9 tagavahetaja, mis juba aastase "kruttimise" järel enam ei toimi.

Sora käigukast sobib pigem matkarattale, millel pakiraam, pikad porilauad ja ehk ka lastetool. Ka lihtsama treeningu elab sellega üle. Kui aga painutamiseks läheb, on 50/50, kas toimib või täna mitte.

[LauriA]

Kas Sora on siis kehvem võrreldes nende käiguvahetajatega, mis omal ajal (s.t 30 aastat tagasi) oli kasutada Pikkuusil, Kochil ja Salumäel?

[Villem T]

Kas Sora on siis kehvem võrreldes nende käiguvahetajatega, mis omal ajal (s.t 30 aastat tagasi) oli kasutada Pikkuusil, Kochil ja Salumäel?

Väheoluline, aga Salumäe sõitis ju trekki?

[LauriA]

Kas Sora on siis kehvem võrreldes nende käiguvahetajatega, mis omal ajal (s.t 30 aastat tagasi) oli kasutada Pikkuusil, Kochil ja Salumäel?

Väheoluline, aga Salumäe sõitis ju trekki?

Mahuosa sõitis ka trekil?

[MK777]

Kui alustada siis pigem Tiagrast.

[rai66]

Kõik on suhteline.
Minu esimeseks maanteerattaks olid vanaema naistekas, kus sai püsti sõita, sest sadulani ei ulatanud. Ja kui seda polnud, siis vanaisa meestekas. Jalg pulga alt läbi ja minek.

[clx]

Endal kah hiljutine kogemus sõbra "esimeseks-maanterattaks-käib-küll" Sora komponendiga rattaga. Läks see Sora eelarve lihtsalt mõni päev hiljem Veloce grupi soetusmaksumusele otsa ja asjad ise prügikasti, kuna isegi väga pädev mehann ei suutnud seda käiguosa normaalselt toimima saada.

Rattasõit võiks teoorias ikkagi rõõm olla, mitte enda pidev väljavihastamine sünnist saati piduse tehnikaga

[mayhem]

Värske maanteekaomanikuna võin nüüd ka oma kogemusest rääkida. Hakkasin mõned kuud tagasi aktiivselt ratast otsima. Eelarve oli umbes samas suurusjärgus mis teemaalgatajal. Vaatasin mis poes oli, hinnatase algas sora juppidega ca 600.-st. Lugesin foorumit ja otsustasin vaadata kasutatud 105-ga ratast. Päris pika aja jooksul ühtegi ahvatlevat pakkumist ette ei sattunud, kui mitte arvestada ühte kohtla järve rattamüüja "lätist" pärit ratast mis jäi õnneks ostmata ja veel mõndasid mis oleks vajanud kohe juppide uuendamist. Lõpuks sain väga hea hinnaga kasutatud "blank" treki (sora,tiagra). Hetkeks siis juba 600km sõidetud. Praegu vaatan et see käiguvahetusevärk on pisut pseudoteemaks muutunud sest 2000 km sõitnud ratas vahetab algaja jaoks käike täpselt nii nagu vaja. Kui midagi võiks soovida siis 10 käigulisel on ehk ülekanded tihedamad ja saaks täpsemalt soovitud kadentsis püsida aga kuna proovinud ei ole siis kesteab ja niipea ei hakka selle peale ka raha kulutama (pigem investeerin siis parematesse jooksudesse). Lühidalt kokku võttes tarkade jutust on meelde jäänud-osta parimate juppidega ratas mis planeeritud raha eest saad ja sõida.

[raamimurdja]

Juhtnööe eelmisele postile.
9-käigulisele ülekandele on samuti võimalik osta kassett, millel hammakad ühtlasemalt suurenevad.
Näiteks 12-23T peaks olema suht väikse sammuga ehk esimene ots liigub üle ühe samuti nagu 10-käigulisedki.

[erkie]

Tänud kõigile vastuste eest.

x-sport pakub ettetellimisel sellist ratast, olge head ja kommenteerige ka seda
http://www.corratec.com/bikes/road/alu/ ... lomiti-105

[j6ukur]

Nagu paljud tootjad, on ka corratec 105-st kasutanud vaid käiguvahetust, muud jupid on alla 105 grupi taseme. Vänt nt seeriaväline, midagi tiagra kanti. Mis hinda xsport selle eest küsib?

[kapuuts]

märgitud on ettetellimishinnaks Dolomiti 105 compact 881€
Dolomiti 105 triple 916€
ma pole küll suur spetsialist aga x-spordist saab sama hinna eest ka veel sellise Orbea isendi
http://www.orbea.com/int-en/bicycles/aqua-t105/
tundub kuidagi vähe paremate juppidega.
käiguvahetus,kassett,vänt 105 + kahvel,sadulapost carbon
muu kohta ei oska midagi öelda

[Olts]

Ei tahaks siia teemasse sekkuda aga ilmselt ongi nii, et kui ei ole proovinud/omanud midagi paremat, siis ei oska tahtagi.
Oman Ultegra ratast ja olen sõitnud ka 105 juppidega rattaga. Kõige suurem vahe oli hoopis jooksudes.
Minge näppige erineva tasemega jookse poes ja tõmmake neid käima. Äkki siis tekib kah ettekujutus mida te ostate. Võibolla alati polegi rattaostul määrav see sari mis tal peal on. Mida odavam on ratas seda nõrgem on ta iga lüli ka eraldi.
Sellepärast soovitaks kah kasutatud kõvemat ratast, et üldjuhul on need teised jupid rattal nii palju paremad ja peale selle nad ka ei väsi.
See on minu arvamus ja absoluutsele tõele ei pruugi vastata.