
Paluks koolitust teemal, et mis sisuline vahe on cyclocrossi, endurance ja gravel bike (vs maanteeeratas). Millega, mis, kus, millal?
See Gravel ja CX vahe on nüüd erinevatel tootjatel erinev - Scott Addict CX ja Addict Gravel peaksid olema sama raamiga ehk keskjooksu kõrgus ja wheelbase sama, Gravelil on laiem rehv ja teistsugune lenks ning ülekanded - 50/34 ehk compact maantekaga samas vs 46/33 CX-l ... need siis on nii Addict 20 Gravel ja Addict 20 CX mudelil ...KaupoR kirjutas:Endurance bike - natuke püstisema asendiga maanteeratas. Võimalik rehvilaius on tavaliselt kuni 33 mm (mõnel puhul ka suurem). BB on võrreldes CX rattaga madalamal. Tavaliselt 2x ülekandega. Tavaliselt kõige lühema teljevahega ja järsema kaelanurgaga.
Gravel bike - raam tavaliselt nii porika- kui ka pakikakinnitusega, võtab vastu ka laiad rehvid (40+ mm). Leidub nii 1x kui ka 2x ülekandeid.
CX bike - pisut kõrgema keskjooksuga, tavaliselt võtab vastu kuni 38-40 mm rehve (UCI CX võistlustel lubatud max rehvilaius on 33mm!). Pikema teljevahega (headtube'i nurk on väiksem ja chainstay enamasti pikem), ülekanded 1x või 2x aga kuna CX-s on kiirused väiksemad, siis ülekanded valdavalt kergemad kui ülejäänud kahel alternatiivil. Mõnel mudelil on ka porika kinnituskohad
Sisukokkuvõte: 210 km and 7.119 meters altitude difference , see on "natuke" kauem kui CX-race oma 60+ minutiga. Kõrguste vahe vihjab et alla tuleb sõita nii piisavalt palju, et CX/endurance/gravel-piloot tapab oma käed lihtsalt ära. MTB võime kiiresti laskuda annab hoolimata kaaluvõidust CX'iga ajalise edumaa.LauriA kirjutas:Miks näiteks Salzkammergut Trophy vähemalt B raja esikümme ei sõida gravelbike või CX rattaga? Kui 95% rajast on kruus ja asfalt ning Kolmapäevakute sarnaseid tehnilisi lõike on minimaalselt, siis võiks ju need rattad olla seal ideaalsemad kui 29" HT või FS?
Minu teada on just endurance ja eriti gravel pikema teljevahega kui CX. Cyclos on ju kiired ja täpsed pöörded olulised, teistega sõidetakse pikalt ja rohkem otse.KaupoR kirjutas:Endurance bike - natuke püstisema asendiga maanteeratas. Võimalik rehvilaius on tavaliselt kuni 33 mm (mõnel puhul ka suurem). BB on võrreldes CX rattaga madalamal. Tavaliselt 2x ülekandega. Tavaliselt kõige lühema teljevahega ja järsema kaelanurgaga.
Gravel bike - raam tavaliselt nii porika- kui ka pakikakinnitusega, võtab vastu ka laiad rehvid (40+ mm). Leidub nii 1x kui ka 2x ülekandeid.
CX bike - pisut kõrgema keskjooksuga, tavaliselt võtab vastu kuni 38-40 mm rehve (UCI CX võistlustel lubatud max rehvilaius on 33mm!). Pikema teljevahega (headtube'i nurk on väiksem ja chainstay enamasti pikem), ülekanded 1x või 2x aga kuna CX-s on kiirused väiksemad, siis ülekanded valdavalt kergemad kui ülejäänud kahel alternatiivil. Mõnel mudelil on ka porika kinnituskohad
Vähemalt 2008 olid B raja laskumised minu meelest sellised, et kui keegi oleks siis pakkunud mulle tänapäevast tippklassi gravelbike'i (ees 34-24 hammakas vms)säästu MTB asemel, siis oleks sellega võinud rajale minna küll. Allamäge oli minu mäletamist mööda samuti asfalt või sama sile kruusatee, mis Harku metsas.aif kirjutas:Sisukokkuvõte: 210 km and 7.119 meters altitude difference , see on "natuke" kauem kui CX-race oma 60+ minutiga. Kõrguste vahe vihjab et alla tuleb sõita nii piisavalt palju, et CX/endurance/gravel-piloot tapab oma käed lihtsalt ära. MTB võime kiiresti laskuda annab hoolimata kaaluvõidust CX'iga ajalise edumaa.LauriA kirjutas:Miks näiteks Salzkammergut Trophy vähemalt B raja esikümme ei sõida gravelbike või CX rattaga? Kui 95% rajast on kruus ja asfalt ning Kolmapäevakute sarnaseid tehnilisi lõike on minimaalselt, siis võiks ju need rattad olla seal ideaalsemad kui 29" HT või FS?
aif
Ühe aasta sõitsin tsüklokaga nii eraldistarti, gruppi, Estonian Cupi, kolmapäevakud, TRM ja H100 miili. Maantel püsisin ka kergemate käikudega ilusti grupis, maastikul andsin tagasi tehnilistes kohtades ja pehmel pinnasel. Samas kruusal ja kõval pinnasel oli eelis. Põhilised tagasilöögid olid siiski rehvipurunemised maastikul mida oli päris palju.ciclismo kirjutas:Tsüklokrossikaga ja "gravel bike"-ga on oht, et te oma kiiremate sõitudeni ei jõuagi.
Ei ole see teema, kus vaielda. Aga nagu isegi ütled, siis ei ole ju 1=1'le. 1.077 on.
Õige, asjad on muutunud. Vähemalt selle ratta puhul- ju Brexiti kummitab. Ammusest ajast ja ka veel mõned kuud tagasi oli veel nii, et eurodes makstes oli kurss umbes 5% viletsam kui ametlik kurss ning kuna euroalale tellides hakati naelades maksma siis keelati see uutel kundedel ära. Kusjuures kui maksid naelad ära siis kanti see tagasi.
LIhtsalt huvi pärast küsin kuna näen et sul on kogemust tekkinud, kas paksem rehv suviseks ajaks? Kas selle pärast et 35mm ei vea mõnest kohast läbi või sõidu mugavus või miks suurema rehvi valik.mlt kirjutas: ↑11. 08. 2019. 18:06Kui mõõdud ja 1x11 välja jätta, siis kasutuse poolest olin aasta tagasi üsna sarnase püstituse ees.
Jäin täies matkakonfis 2018 Cube Nuroadi ehk rahulikuma graveli peale - https://www.cube.eu/en/2018/bikes/road/ ... grey-2018/
Sisult algses seades (35mm kruusarehv), avastasin enda tarvis ~100km kruusaringid ning ka õhtused töölt koju pedaalimised kippusid varasemast pikemaks venima. Ja kui argipäeviti Laagri ja Hiiu vahet sõites kell just tagant ei piitsuda, eelistan pigem läbi Harku metsa või Pääsküla raba pedaalida. Kui kevadel päevad jälle pikemaks kiskusid, läksid ka gramm lustilisemad pastlad alla, 43mm Gravelking SK, tubelessina. Cube ise räägib küll kuni 40mm-st ... Põjusmõtteliselt mahuks ka miskit laiemat, aga hetkel ei oska nagu puudust tunda, sh leebemal juurikal ning liivas.
Pildikeeles, mullune august vs praegune
Minul mängis valikus väikest rolli ka toonane 105 eelistus ja natuke suuremat hind. Täna ootaks ehk ka ise järgmise aasta mudelid ära - Shima 1x11 GRX.
Kandvaks põhjuseks, pigem küll põhjenduseks, oli soov näpud piimaseks teha ja tubelessile üle minna. Laiem rehv eelkõige seepärast, et rohkem selle platvormi piire kombata. Ja suveks, kuna mingil hetkel läheb päev lühemaks ja jahedamaks ning võimalusi/tahtmist metsikumaid ja üle öö tiire teha jääb vähemaks ning üleni sopasena hommikul tööle või õhtul koju laekumine hakkab kardetavasti oma võlu kaotama
Ok, hea teada, hetkel juurikate peale väga trüginud pole, need mis Harku metsa suusarajal on vist juurikate nime enamuse silmis ei kannamlt kirjutas: ↑12. 08. 2019. 06:59Kandvaks põhjuseks, pigem küll põhjenduseks, oli soov näpud piimaseks teha ja tubelessile üle minna. Laiem rehv eelkõige seepärast, et rohkem selle platvormi piire kombata. Ja suveks, kuna mingil hetkel läheb päev lühemaks ja jahedamaks ning võimalusi/tahtmist metsikumaid ja üle öö tiire teha jääb vähemaks ning üleni sopasena hommikul tööle või õhtul koju laekumine hakkab kardetavasti oma võlu kaotama, aga olemasolevad porikad ei kata seda rehvi piisavalt. Läbimise poolest on ehk päästnud mõned üksikud jalastumised, mitte rohkem - varasem lohvi ja sobiva rõhuga X'Plor USH oli juurikal minu maitse tarvis natuke liiga kõhe, liival ja muidu pehmel tuli ka piir varem kätte; otse kruusal, ka kergelt pasteediks ligunenul, vedas ka 35mm kenasti edasi. Mugavam on muidugi ka, lai tubeless madala rõhuga läheb nii teevaliku kui maitsega lihtsalt paremini kokku ja väsitab vähem, nii käsi kui selga.
Minul mnt taust ja seega võrdlus sisuliselt puudub, aga nii mõnegi teise jaoks oleks see praegune konf ilmselt tuim, vedel ja lihtsalt aeglane.
Kui see minule oli suunatud, siis asfaldil on ikka vahet tunda, aga mitte ainult laiuse pealt: Xplor USH veereb kitsal siledal ribal ja on pea hääletu, Gravelking SK (small knobbs) veereb punnidel, asfaldil ka undab ja ma hoian seda lisaks ka suht madalal rõhul - kuni 2bar ja kohati ka alla (eluskaalu on <65kg).
Minu kruusatiirud jäävad pigem küll Tallinnast natuke eemale, ühes (Riisipere - Varbola - Märjamaa - Kullamaa - Palivere - Risti - Nõva - Padise ) või teises (Aegviidu / Kõrvemaa ) suunas. Aga näiteks Tallinnast Paldiskini võiks avastamist küllaga olla.
Kusjuures ma nii kriitiline ei oleks. Saad just nii palju kui maksad ja kohe see moodustis kindlasti ei lagune ka. Omal ajal sai sõidetud ka "Turisti" ja "Sputnikuga", Romet on neist kindlasti kompaktsem ja kõvemast metallist isend. Liiga palju muidugi oodata ei tasuks, aga tööl/koolis käimise rattaks kindlasti parem valik kui odav 15kg 29" mtb vedruamordi ja suure kärnaga rehvidega.
Mitte et mul selle Rometi vastu midagi oleks, aga praegu müüvad enamik Eesti rattapoode järgmise hooaja mudeleid ette 20-30% allahindlusega sõltuvalt brändist ja mudelist, üldjuhul küsitakse 30% ettemaksu. Selle kallima Rometi hinnaklassis leiab tõesti kõigilt midagi toredat ilma liigselt üle maksmata.