Cyclocross vr endurance vr gravel bike

[Bonifacius]

Puust ja punaseks .
Paluks koolitust teemal, et mis sisuline vahe on cyclocrossi, endurance ja gravel bike (vs maanteeeratas). Millega, mis, kus, millal?

[KaupoR]

Endurance bike - natuke püstisema asendiga maanteeratas. Võimalik rehvilaius on tavaliselt kuni 33 mm (mõnel puhul ka suurem). BB on võrreldes CX rattaga madalamal. Tavaliselt 2x ülekandega. Tavaliselt kõige lühema teljevahega ja järsema kaelanurgaga.
Gravel bike - raam tavaliselt nii porika- kui ka pakikakinnitusega, võtab vastu ka laiad rehvid (40+ mm). Leidub nii 1x kui ka 2x ülekandeid.
CX bike - pisut kõrgema keskjooksuga, tavaliselt võtab vastu kuni 38-40 mm rehve (UCI CX võistlustel lubatud max rehvilaius on 33mm!). Pikema teljevahega (headtube'i nurk on väiksem ja chainstay enamasti pikem), ülekanded 1x või 2x aga kuna CX-s on kiirused väiksemad, siis ülekanded valdavalt kergemad kui ülejäänud kahel alternatiivil. Mõnel mudelil on ka porika kinnituskohad

[Henno]

Endurance bike - natuke püstisema asendiga maanteeratas. Võimalik rehvilaius on tavaliselt kuni 33 mm (mõnel puhul ka suurem). BB on võrreldes CX rattaga madalamal. Tavaliselt 2x ülekandega. Tavaliselt kõige lühema teljevahega ja järsema kaelanurgaga.
Gravel bike - raam tavaliselt nii porika- kui ka pakikakinnitusega, võtab vastu ka laiad rehvid (40+ mm). Leidub nii 1x kui ka 2x ülekandeid.
CX bike - pisut kõrgema keskjooksuga, tavaliselt võtab vastu kuni 38-40 mm rehve (UCI CX võistlustel lubatud max rehvilaius on 33mm!). Pikema teljevahega (headtube'i nurk on väiksem ja chainstay enamasti pikem), ülekanded 1x või 2x aga kuna CX-s on kiirused väiksemad, siis ülekanded valdavalt kergemad kui ülejäänud kahel alternatiivil. Mõnel mudelil on ka porika kinnituskohad

See Gravel ja CX vahe on nüüd erinevatel tootjatel erinev - Scott Addict CX ja Addict Gravel peaksid olema sama raamiga ehk keskjooksu kõrgus ja wheelbase sama, Gravelil on laiem rehv ja teistsugune lenks ning ülekanded - 50/34 ehk compact maantekaga samas vs 46/33 CX-l ... need siis on nii Addict 20 Gravel ja Addict 20 CX mudelil ...

EDIT: vaatasin raami geomeetriad üle - ongi sama wheelbase ja BB height nii Gravelil kui CXil
https://www.scott-sports.com/us/en/prod ... =265371021
https://www.scott-sports.com/us/en/prod ... 2#geometry

[KaupoR]

Kui inglise keelt mõikad, siis värske ülevaade gravel bike'idest: http://www.cyclingweekly.com/news/lates ... ide-187448

[LauriA]

Miks näiteks Salzkammergut Trophy vähemalt B raja esikümme ei sõida gravelbike või CX rattaga? Kui 95% rajast on kruus ja asfalt ning Kolmapäevakute sarnaseid tehnilisi lõike on minimaalselt, siis võiks ju need rattad olla seal ideaalsemad kui 29" HT või FS?

[aif]

Miks näiteks Salzkammergut Trophy vähemalt B raja esikümme ei sõida gravelbike või CX rattaga? Kui 95% rajast on kruus ja asfalt ning Kolmapäevakute sarnaseid tehnilisi lõike on minimaalselt, siis võiks ju need rattad olla seal ideaalsemad kui 29" HT või FS?

Sisukokkuvõte: 210 km and 7.119 meters altitude difference , see on "natuke" kauem kui CX-race oma 60+ minutiga. Kõrguste vahe vihjab et alla tuleb sõita nii piisavalt palju, et CX/endurance/gravel-piloot tapab oma käed lihtsalt ära. MTB võime kiiresti laskuda annab hoolimata kaaluvõidust CX'iga ajalise edumaa.

aif

[Prommar]

Endurance bike - natuke püstisema asendiga maanteeratas. Võimalik rehvilaius on tavaliselt kuni 33 mm (mõnel puhul ka suurem). BB on võrreldes CX rattaga madalamal. Tavaliselt 2x ülekandega. Tavaliselt kõige lühema teljevahega ja järsema kaelanurgaga.
Gravel bike - raam tavaliselt nii porika- kui ka pakikakinnitusega, võtab vastu ka laiad rehvid (40+ mm). Leidub nii 1x kui ka 2x ülekandeid.
CX bike - pisut kõrgema keskjooksuga, tavaliselt võtab vastu kuni 38-40 mm rehve (UCI CX võistlustel lubatud max rehvilaius on 33mm!). Pikema teljevahega (headtube'i nurk on väiksem ja chainstay enamasti pikem), ülekanded 1x või 2x aga kuna CX-s on kiirused väiksemad, siis ülekanded valdavalt kergemad kui ülejäänud kahel alternatiivil. Mõnel mudelil on ka porika kinnituskohad

Minu teada on just endurance ja eriti gravel pikema teljevahega kui CX. Cyclos on ju kiired ja täpsed pöörded olulised, teistega sõidetakse pikalt ja rohkem otse.

[KaupoR]

Nt Focusel ja Canyonil on CX rattal pikem teljevahe kui endurance rattal. Rohkem praegu ei viitsinud kontrollida. Gravel ratast neil kahel tootjal ei ole aga idee järgi on sel pigem CX teljevahe ja Endurance'i BB kõrgus (st pikk ja madal, Endurance on lühike ja madal ning CX on pikk ja kõrge).

Cannondale on gravel rattale isegi amordi pannud (Slate).

[LauriA]

Miks näiteks Salzkammergut Trophy vähemalt B raja esikümme ei sõida gravelbike või CX rattaga? Kui 95% rajast on kruus ja asfalt ning Kolmapäevakute sarnaseid tehnilisi lõike on minimaalselt, siis võiks ju need rattad olla seal ideaalsemad kui 29" HT või FS?

Sisukokkuvõte: 210 km and 7.119 meters altitude difference , see on "natuke" kauem kui CX-race oma 60+ minutiga. Kõrguste vahe vihjab et alla tuleb sõita nii piisavalt palju, et CX/endurance/gravel-piloot tapab oma käed lihtsalt ära. MTB võime kiiresti laskuda annab hoolimata kaaluvõidust CX'iga ajalise edumaa.

aif

Vähemalt 2008 olid B raja laskumised minu meelest sellised, et kui keegi oleks siis pakkunud mulle tänapäevast tippklassi gravelbike'i (ees 34-24 hammakas vms)säästu MTB asemel, siis oleks sellega võinud rajale minna küll. Allamäge oli minu mäletamist mööda samuti asfalt või sama sile kruusatee, mis Harku metsas.
https://www.google.ee/search?q=ewige+wa ... 5768674892

Kolmapäevakute kontekstis tehnilisi laskumisi oli kokku 1-2 km kui mitte vähem. Või pead silmas seda, et oinasarvedega laskumine koormab käsi rohkem, kui tavaline MTB lenks?

[ciclismo]

Milles on aga küsimuse tuum? Küsimuse tuum, mehed, ei ole BB-s (Brigitte Bardot? ei, "bottom bracket" e nn alumine võllihoidja) ega rattavahes (wheelbase).
Olgem ausad. Küsimus on hoopis selles, kas teist on meest üht või teist laadi rattasõitu harrastama? Võiksite ehk osa võtta mõnest Rae rattaklubi "Kiirrong" ühissõitudest? Suviti toimuvad need igal neljapäeval. Viimsi rattaklubi regulaarsetest maanteesõitudest? Või - mis on kõrgeim aste - võiksite Tervisespordi naiste eesvedamisel peetavatest maanteesõitudesse sobida? Või peaksite alustama Sportlove algajate grupi ühistreeningutest (keskmine kiirus 22 km/h)?
Võib-olla on teis vajalikud omadused olemas. Aga te ei tea. Kahtlete, pole endas kindel.
Rattasõitudes osalemiseks vajate ratast. See on fakt. Aga millist? Mis on cyclocross-ratta, endurance ja gravel bike-i vahe? Kahjuks ei oska ka paljud rattamüüjadki küsimusele selget vastust anda.
Alustame viimasest. Gravel bike e "kruusaratas". Kõlab imelikult? Jah, taas püütakse importida toodet, mis meie kultuuriga - rahva kultuur aga on seotud maa looduse, kliima ja maastikureljeefiga - kuidagi ei haaku. Lõuna-Eestis üritatakse korraldada üht kruusasõitu. Eesti ainus rattaajakiri "Ma Olen Jalgrattur" kirjutas sellest kiitva loo. Aga tegelikult? Kui sõidate Männikult Sakku, siis kohe pärast Sakut üks väiksem tee keerab Jõgisoo poole, paremale, Kajamaa suunas keerab väike kruusatee. Suur asfalttee läheb otse. Kas näete kedagi kruusateele keeramas - kiidetud "kruusasõitu" nautimas. Sõidan sealt regulaarselt mööda ja võin kinnitada - ei näe.
Samu lugu on tsüklokrossiga. Meil on heal tasemel rattakrossi sõitjaid nagu Martin Loo ja Kaspar Austa, kelle tehniliselt kõrgetasemelist sõitu on nauditav jälgida. Tavalisele harrastajale aga tsüklokross vaevalt, et väga huvitav ja jõukohane on. Mudas väntamine tüütab kiiresti ära ja ratast peab pärast sõitu mitu tundi puhastama.
Pigem on küsimus selles, kas puhastverd maanteerattaga on meie teedel midagi teha? 23 mm kummidega maanteerattaga piirate oluliselt teid, millel saate sõita. Tallinna ümbruses Ääsmäe-Hageri, Tuhala-Nabala. Teekate on neil nii krobeline, kruusane, et kitsa kummiga sõit seal on ohtlik ja ebamugav.
Võiks siis olla, jah, püstisema sõiduasendi ja laiemate rehvidega ratas. Selliseid müüakse "endurance" nime all. Siinsamas foorumis näiteks müüb Siim S väga ahvatleva hinnaga kõrgelt hinnatud Specialized Roubaix "endurance" kategooria ratast. Kilomeetrite kogunedes, sõidukogemuse ja -oskuste kasvades leiate aga peagi, et väga püstist sõiduasendit te ei tahagi. Samuti väga laia kummi. Õpite hindama sõiduvahendit kergust. Laiem kumm aga on raskem.
Otsus pole kerge. Tsüklokrossikaga ja "gravel bike"-ga on oht, et te oma kiiremate sõitudeni ei jõuagi. Sellest oleks kahju. Rattasõidu põhiküsimus pole ju, kas ratas on pehme ja mugav, vaid selles, et panna on vaja!

[Mati]

Need rattad on minu nägemusel täiesti erinevad olemuslikult ja tehnilised detailid tulenevad juba olemusest.

Endurance ehk sportive on pmst harrastaja maantekas pikkadeks sõitudeks (a la sportive, gran fondo ja Audax sõidud). Märksõnadeks mugavus ja kiirus.
Gravel on sisuliselt hübriid maantekast ja tsüklokast. Maanteka vähe suurema kondiga vend, millega võib rahulikult maanteel kiirust nautida, kuid soovi või vajaduse korral saab rahulikult maanteepauna lõigata mööda kruusa. Eestis tegelikult väga aktuaalne teema! Paljud pika kogemusega harrastajad on selle peale läinud, kuivõrd oluline ei ole enam tulemus vaid protsess!
Tsüklokas on nagu täisjäiga või HT MTB sinivereline sugulane, peenema joonega ja vähe rahulikumat maastikku nautiv. "Kummikud" on MTB'ga võrreldes tagasihoidlikumad, kuid ikkagi oluliselt robustsemad nt graveliga võrreldes. Kõigist kolmest on tsüklokal ilmselt ka selgelt puhast võistlusverd sees. Talverattaks väga ok variant meie oludes, eriti kui sügisel ka mõnel krossil osaleda plaan.

Minu jaoks algaks valik sellest, mida ma sõita tahan. Kui maanteevõistlused (enam) ei köida, siis on gravel Eestis ilmselt maanteka asenduseks väga hea variant. Talvekaks kaaluksin tavapärase vana HT MTB rondi asemel täna juba korraliku kummikuga tsüklokat.

[riho]

Tsüklokrossikaga ja "gravel bike"-ga on oht, et te oma kiiremate sõitudeni ei jõuagi.

Ühe aasta sõitsin tsüklokaga nii eraldistarti, gruppi, Estonian Cupi, kolmapäevakud, TRM ja H100 miili. Maantel püsisin ka kergemate käikudega ilusti grupis, maastikul andsin tagasi tehnilistes kohtades ja pehmel pinnasel. Samas kruusal ja kõval pinnasel oli eelis. Põhilised tagasilöögid olid siiski rehvipurunemised maastikul mida oli päris palju.

Ehk siis tsüklokas iseenesest piiranguks ei ole.

[KaupoR]

Mati, ma pakuks, et talverattaks sobiks Eestis just gravel. Saab panna laiemad naelrehvid, ülekanded maanteel sõitmiseks sobivamad (kuigi ka CX teele ei jäta) ja porikakinnituse võimalus enamasti standardis (CX rattal tuleb sageli ise midagi kabetada).

[Mati]

Siin üks väga hea videolugu Bikeradar.com poolt täpselt teemasse.
https://youtu.be/PtFhRhKX19I

[marguss7]

Tõstaks veidi vana teemat jälle ülesse, kuna mõtlen ühe nendest soetamisele, ühtegi ise kunagi proovida ei ole õnnestunud ja 190cm pikkusele mehele mõeldud suurusega ratast vaevalt ka kuskilt rendist leiaks et proovida. Ilmselt ühest vastust ei ole, paljugi sõltub tootjast jne, aga milline neist tüüpidest sobiks kasutanute arvates paremini pikemate päevateekondadega matkadeks kus valdavalt siledad kruusa- või asfaltteed ja vähetehnilised põllu- ja metsateed, kuid aeg-ajalt võib ka mõni veidi tehnilisem rajaosa sees olla. Kas CX sobib pigem lühikestele kui pikematele sõitudele kuigi samas jälle tehnilisemates kohtades võrreldes "konkurentidega" vist veidi mugavam? Võistlused enam ei tõmba, seda ei ole kriteeriumina vaja arvestada, MTB jääb tänaseks piisvalt pikaks sirgunud poja kasutusse, kui vahel isu kuskile metsasingleid minna sõitma, siis saan alati "laenata" Endurance-i jätaks vist esimesena oma valikust välja, kitsam rehv on pigem asfaldi teema, ise eelistaksin võimalikult laia rehvi, samuti ees pigem ühte kui kahte hammakat.

[mtm]

Olen sarnast ratast mõnda aega nillinud, uurinud kasutajakogemusi väljamaa foorumitest aga ostnud pole. Silm on jäänud peale sellisele rattale: Holdsworth Mystique Force1 https://www.planetx.co.uk/i/q/CBHOLMYSF ... que-force1 kus 1x11 käiguvahetus, max 43mm kumm, võimalik panna talveks porikaid ja matkaks pakikaid ning hind ei ole miljon. XL raam sobiks kuni 6'3" pikale ehk 190cm:le. Kas ostmiseni jõuan ei ole kindel kuna rattaid juba liiga palju. Planet X:ist ostes peab küll arvestama, et euro kurss on halb ja esipidur paremal.

[bike349]

Ise 195 cm pikk jaootan hetkel Scott vravel 2020 mudeleid, mis peaks õige pea avalikuks tulema. Seejärel midagi ära ostma

[usssky]

Ise olen mõelnud, et kui saan talve rattast, cc ja HT mtb lahti siis midagi sellist . https://salsacycles.com/bikes/cutthroat ... at_force_1
Saab isegi Ice Bike PRO d alla panna talvel , kui vajadust.

[mlt]

Kui mõõdud ja 1x11 välja jätta, siis kasutuse poolest olin aasta tagasi üsna sarnase püstituse ees.
Jäin täies matkakonfis 2018 Cube Nuroadi ehk rahulikuma graveli peale - https://www.cube.eu/en/2018/bikes/road/ ... grey-2018/

Sisult algses seades (35mm kruusarehv), avastasin enda tarvis ~100km kruusaringid ning ka õhtused töölt koju pedaalimised kippusid varasemast pikemaks venima. Ja kui argipäeviti Laagri ja Hiiu vahet sõites kell just tagant ei piitsuda, eelistan pigem läbi Harku metsa või Pääsküla raba pedaalida. Kui kevadel päevad jälle pikemaks kiskusid, läksid ka gramm lustilisemad pastlad alla, 43mm Gravelking SK, tubelessina. Cube ise räägib küll kuni 40mm-st ... Põjusmõtteliselt mahuks ka miskit laiemat, aga hetkel ei oska nagu puudust tunda, sh leebemal juurikal ning liivas.
Pildikeeles, mullune august vs praegune

Minul mängis valikus väikest rolli ka toonane 105 eelistus ja natuke suuremat hind. Täna ootaks ehk ka ise järgmise aasta mudelid ära - Shima 1x11 GRX.

[kalev]

Planet X:ist ostes peab küll arvestama, et euro kurss on halb ja esipidur paremal.

Mis otsast see praegune EUR'i kurss naela suhtes halb on?
Planet'i lehel on tegelikult mõistlik kohe EUR valida. Hetkel on 1=1'le lehel olev kurss.

[marguss7]

Planet X:ist ostes peab küll arvestama, et euro kurss on halb ja esipidur paremal.

Mis otsast see praegune EUR'i kurss naela suhtes halb on?
Planet'i lehel on tegelikult mõistlik kohe EUR valida. Hetkel on 1=1'le lehel olev kurss.

Peaaegu ongi 1=1-le, 1 nael on 1,07 €

[kalev]

Planet X:ist ostes peab küll arvestama, et euro kurss on halb ja esipidur paremal.

Mis otsast see praegune EUR'i kurss naela suhtes halb on?
Planet'i lehel on tegelikult mõistlik kohe EUR valida. Hetkel on 1=1'le lehel olev kurss.

Peaaegu ongi 1=1-le, 1 nael on 1,07 €

Ei ole see teema, kus vaielda. Aga nagu isegi ütled, siis ei ole ju 1=1'le. 1.077 on.
1500 naela juures teeb 1=1 vs 1.07 (paypali või panga kaudu pigem ~1.1 (kui mitte rohkem)) päris viisaka (150 vms EUR'i) vahe sisse.
Samas Planeti leht ise seda vahet sisse ei arvuta, kui kohe EUR võtta (tehaksegi täpselt 1=1'le).

[mtm]

Planet X:ist ostes peab küll arvestama, et euro kurss on halb ja esipidur paremal.

Mis otsast see praegune EUR'i kurss naela suhtes halb on?
Planet'i lehel on tegelikult mõistlik kohe EUR valida. Hetkel on 1=1'le lehel olev kurss.

Õige, asjad on muutunud. Vähemalt selle ratta puhul- ju Brexiti kummitab. Ammusest ajast ja ka veel mõned kuud tagasi oli veel nii, et eurodes makstes oli kurss umbes 5% viletsam kui ametlik kurss ning kuna euroalale tellides hakati naelades maksma siis keelati see uutel kundedel ära. Kusjuures kui maksid naelad ära siis kanti see tagasi.

[Morghat]

Kui mõõdud ja 1x11 välja jätta, siis kasutuse poolest olin aasta tagasi üsna sarnase püstituse ees.
Jäin täies matkakonfis 2018 Cube Nuroadi ehk rahulikuma graveli peale - https://www.cube.eu/en/2018/bikes/road/ ... grey-2018/

Sisult algses seades (35mm kruusarehv), avastasin enda tarvis ~100km kruusaringid ning ka õhtused töölt koju pedaalimised kippusid varasemast pikemaks venima. Ja kui argipäeviti Laagri ja Hiiu vahet sõites kell just tagant ei piitsuda, eelistan pigem läbi Harku metsa või Pääsküla raba pedaalida. Kui kevadel päevad jälle pikemaks kiskusid, läksid ka gramm lustilisemad pastlad alla, 43mm Gravelking SK, tubelessina. Cube ise räägib küll kuni 40mm-st ... Põjusmõtteliselt mahuks ka miskit laiemat, aga hetkel ei oska nagu puudust tunda, sh leebemal juurikal ning liivas.
Pildikeeles, mullune august vs praegune

Minul mängis valikus väikest rolli ka toonane 105 eelistus ja natuke suuremat hind. Täna ootaks ehk ka ise järgmise aasta mudelid ära - Shima 1x11 GRX.

LIhtsalt huvi pärast küsin kuna näen et sul on kogemust tekkinud, kas paksem rehv suviseks ajaks? Kas selle pärast et 35mm ei vea mõnest kohast läbi või sõidu mugavus või miks suurema rehvi valik.
Mul on endal Scott Gravel, üsna hiljuti ostetud ja alles uurimas Tallinna ümbruse kruusateid
Scotti ainuke miinus minu arust on sellest et visuaalselt tundub et sinna väga laiemat rehvi kui 35mm alla ei suru

[mlt]

/../ kas paksem rehv suviseks ajaks? Kas selle pärast et 35mm ei vea mõnest kohast läbi või sõidu mugavus või miks suurema rehvi valik./../

Kandvaks põhjuseks, pigem küll põhjenduseks, oli soov näpud piimaseks teha ja tubelessile üle minna. Laiem rehv eelkõige seepärast, et rohkem selle platvormi piire kombata. Ja suveks, kuna mingil hetkel läheb päev lühemaks ja jahedamaks ning võimalusi/tahtmist metsikumaid ja üle öö tiire teha jääb vähemaks ning üleni sopasena hommikul tööle või õhtul koju laekumine hakkab kardetavasti oma võlu kaotama , aga olemasolevad porikad ei kata seda rehvi piisavalt. Läbimise poolest on ehk päästnud mõned üksikud jalastumised, mitte rohkem - varasem lohvi ja sobiva rõhuga X'Plor USH oli juurikal minu maitse tarvis natuke liiga kõhe, liival ja muidu pehmel tuli ka piir varem kätte; otse kruusal, ka kergelt pasteediks ligunenul, vedas ka 35mm kenasti edasi. Mugavam on muidugi ka, lai tubeless madala rõhuga läheb nii teevaliku kui maitsega lihtsalt paremini kokku ja väsitab vähem, nii käsi kui selga.

Minul mnt taust ja seega võrdlus sisuliselt puudub, aga nii mõnegi teise jaoks oleks see praegune konf ilmselt tuim, vedel ja lihtsalt aeglane.

[mihkel7]

Tere, selline küsimus. Kas asfaldil liikumine on nüüd natuke raskem, takistus on ju suurem?

[Morghat]

/../ kas paksem rehv suviseks ajaks? Kas selle pärast et 35mm ei vea mõnest kohast läbi või sõidu mugavus või miks suurema rehvi valik./../

Kandvaks põhjuseks, pigem küll põhjenduseks, oli soov näpud piimaseks teha ja tubelessile üle minna. Laiem rehv eelkõige seepärast, et rohkem selle platvormi piire kombata. Ja suveks, kuna mingil hetkel läheb päev lühemaks ja jahedamaks ning võimalusi/tahtmist metsikumaid ja üle öö tiire teha jääb vähemaks ning üleni sopasena hommikul tööle või õhtul koju laekumine hakkab kardetavasti oma võlu kaotama , aga olemasolevad porikad ei kata seda rehvi piisavalt. Läbimise poolest on ehk päästnud mõned üksikud jalastumised, mitte rohkem - varasem lohvi ja sobiva rõhuga X'Plor USH oli juurikal minu maitse tarvis natuke liiga kõhe, liival ja muidu pehmel tuli ka piir varem kätte; otse kruusal, ka kergelt pasteediks ligunenul, vedas ka 35mm kenasti edasi. Mugavam on muidugi ka, lai tubeless madala rõhuga läheb nii teevaliku kui maitsega lihtsalt paremini kokku ja väsitab vähem, nii käsi kui selga.

Minul mnt taust ja seega võrdlus sisuliselt puudub, aga nii mõnegi teise jaoks oleks see praegune konf ilmselt tuim, vedel ja lihtsalt aeglane.

Ok, hea teada, hetkel juurikate peale väga trüginud pole, need mis Harku metsa suusarajal on vist juurikate nime enamuse silmis ei kanna
Oskad äkki nõu anda mõne lõbusama kruusa tee kohta Tallinna ümbruses. Nagu aru saan siis ise liikled tallinnast rattaga välja kruusa ringide peale

[mlt]

Tere, selline küsimus. Kas asfaldil liikumine on nüüd natuke raskem, takistus on ju suurem?

Kui see minule oli suunatud, siis asfaldil on ikka vahet tunda, aga mitte ainult laiuse pealt: Xplor USH veereb kitsal siledal ribal ja on pea hääletu, Gravelking SK (small knobbs) veereb punnidel, asfaldil ka undab ja ma hoian seda lisaks ka suht madalal rõhul - kuni 2bar ja kohati ka alla (eluskaalu on <65kg).

Oskad äkki nõu anda mõne lõbusama kruusa tee kohta Tallinna ümbruses. Nagu aru saan siis ise liikled tallinnast rattaga välja kruusa ringide peale

Minu kruusatiirud jäävad pigem küll Tallinnast natuke eemale, ühes (Riisipere - Varbola - Märjamaa - Kullamaa - Palivere - Risti - Nõva - Padise ) või teises (Aegviidu / Kõrvemaa ) suunas. Aga näiteks Tallinnast Paldiskini võiks avastamist küllaga olla.

[Marek Maasikmets]

Ehitasin endale aasta tagasi hiina noname gravel raamile ratta ja et kannataks nii maanteel ja kruusal/metsas sõita, ostsin 2 paari jookse - ühed kõrge pöiaga (50 mm) odavama otsa hiina carbon tubularid (1300 g tk, hind ca 350.-) ja teise seti võtsin 27.5 FSA Afterburnerid (tubeless ready, hind ca 350.-), kuhu kannatab tänu sobivale raamile kuni 2.1 tollised rehvid (Vredestein Spotted Cat ja Maxxis Tire Tread Lite) peale panna. Kuna mõlemal jooksul on identsed kassetid, siis on jooksude ümberviskamine mõne minuti töö. Isiklikult meeldib rohkem kulgeda 27.5 tubelessidega, kuidagi sobivad minu ja Eesti teede jaoks paremini. Kiiruse osas on muidugi eelis kõrge pöiaga tubularidel, kuid miinuseks see, et nendega ei kannata igal suvalisel külateel sõita Kusjuures odavate hiinakate kiituseks võin öelda, et minusuguse sõitja jaoks on hinna ja kvaliteedi suhe igati paigas. Ilmselt probleem ka selles, et ma pole paremaid kõrge pöiaga jookse proovinud

[Morghat]

Mõistan et kruusa teel ja kruusa teel on vahe sees, aga mis kogemusi jagate ja kes mis rehviga eelistab kruusa peal sõita?

[mtm]

Kui vaja on ka 23mm maantekummiga kruusateed sõidetud mis loomulikult ei ole eelistus, poisikesena sai asfalt-, kruusa-, killustiku ja pinnasteed Turisti kummiga sõidetud mis oli vist 32-622 mõõdus. Praegu eelistaks kindlasti üle 40mm laia. Kusjuures hästi kõlavad eespool Mareki mainitud 2,0 ja 2,1" (50 ja 53mm) kummid 27,5" pöial tubelessina millega võib küll rohkem kabetamist olla kui sisekummiga aga võimaldab kasutada madalamat rõhku.

[vidrikjupiter]

Mul kogemus neist kolmest ainult endurance maantekaga (Scott Addict 10 disc), originaalis 32mm rehv sisekummiga. Olen sellega nüüd sõitnud nii kruusa kui ka kõvemaid metsateid ja veab näo naerule küll. Korra olen kruusal ka taha snakebite'i saanud, aga arvan, et läksin pehmema sõidu huvides liiga madala rõhuga peale. Kuna huvi läks natuke tõsisemaks (Gravel Grinder), siis käisin HE-s 35mm Schwalbe G-One Allround rehviga jookse alla proovimas - alla mahtus, aga mehann arvas, et ei ole hea plaan, liiga vähe ruumi. Lisaks esitati küsimus, miks ma kohe gravel ratast ei ostnud . Hea küsimus. Praegu olen endiselt maanteerehvi peal, aga plaan on soetada teised jooksud mingi karvasema 33mm tubeless rehviga - paremat ma selle raamiga ei saavuta. Tsüklokaga null kogemust, aga mulle tundub see spetsiifilisem ratas. Gravel minu hinnangul kõige universaalsem ja veaks näo veel rohkem naerule, aga minule arusaamatul põhjusel tunduvalt kallim. Nüüd, kaks aastat pärast uue maanteka soetamise plaani tekkimist, kalduks ilmselt pigem graveli poole.

[bike349]

Kellelgi infot, millal 2020.a Scotte võiks Hawaiis nägema hakata ?

[KaupoR]

Sa küsid seda siit, mitte Hawaii Expressist?

[mihkel7]

Tere, kas on kellelgi kokkupuudet olnud selle rattaga?
https://www.osta.ee/gravel-jalgratas-ro ... 33293.html On ka 2x kallim variant mis tundub parem olevat. Tänades

[mart]

Romet rattaid müüb Hansapost. Tegu peaks olema aasia raamil baseeruva Jugoslaavia või Türgi tootega. Enam odavamaks minna ei saa - võrreldav Maximas pakutavaga. Valik on sinu.

[SK]

Romet rattaid müüb Hansapost. Tegu peaks olema aasia raamil baseeruva Jugoslaavia või Türgi tootega. Enam odavamaks minna ei saa - võrreldav Maximas pakutavaga. Valik on sinu.

Kusjuures ma nii kriitiline ei oleks. Saad just nii palju kui maksad ja kohe see moodustis kindlasti ei lagune ka. Omal ajal sai sõidetud ka "Turisti" ja "Sputnikuga", Romet on neist kindlasti kompaktsem ja kõvemast metallist isend. Liiga palju muidugi oodata ei tasuks, aga tööl/koolis käimise rattaks kindlasti parem valik kui odav 15kg 29" mtb vedruamordi ja suure kärnaga rehvidega.
PS. Jugoslaaviat ei tasuks enam mainida, kui teised ei anna, siis sloveenid ja horvaadid annavad kindlasti peksa...

[mihkel7]

Ratas on tegelikult kokkupandud Poolas ja kallim ning ka parem on see. https://www.osta.ee/gravel-jalgratas-ro ... 33125.html

[camouflage]

ei saa mitte vaiki olla, sest 1300 euriga ma nüüd Rometit küll ei ostaks. Nende otsene konkurent peaks ikkagi olema Optima ning hinnasegment kuni 500 euri. Selle raha eest on maailmas nii palju paremaid valikuid.

[mihkel7]

Ja milline näiteks?

[camouflage]

Gianti ja Specializedi Anyroad ja Diverge alumine ots on isegi soodsam kui Romet, Merida rataste hulgast oleks nii mõndagi valida, rääkimata Planet X-i valikust ehk jah, on paremaid valikuid.

[SK]

Ja milline näiteks?

Mitte et mul selle Rometi vastu midagi oleks, aga praegu müüvad enamik Eesti rattapoode järgmise hooaja mudeleid ette 20-30% allahindlusega sõltuvalt brändist ja mudelist, üldjuhul küsitakse 30% ettemaksu. Selle kallima Rometi hinnaklassis leiab tõesti kõigilt midagi toredat ilma liigselt üle maksmata.