velo.clubbers.ee

Heihopsti,

Taust:
Plaanis soojal ajal rattaga tööl käia, st 20km edasitagasi x 5 päeva x 4 nädalat = 400km iga kuu ja nii umbes 6 kuud ehk ~2500km. Kuskil 2001 või sealtkandist GT Timberline on juba üpris väinud omadega, ning tahaks miskit paremini veerevamat ja kergemat. On võimalus jätta kõik riided ja kama tööle, pakiraami pole ilmtingimata vaja, seega võiks aegajalt ka kiiremini tööle jõuda kui niisama tiksuda.
Tööle viib tee piritalt mööda Kadriorgu ja Pärnu mnt.'d kuni Järvevanani välja, seega rattatee ja autotee aukude suhtes pole olud kiita.
Vihmase ilma suhtes pole ka väga vinguda, nagunii saab märjaks ja seetõttu pole ka porilaudade võimalus kriitiline.

Küsimus:
Kas peaksin vaatama mõne mõnusama hübriidratta või kannatab linnasees sõita ntx. MBK Oceo stiili rattaga? Oceol on ypris kitsas kumm ja auke on meil päris palju, ei kujuta ette kui okei sellise rattaga kesklinnas on. Lisaks võib vist ka madalamatest äärekividest ülessõidu unustada? Sõiduasend võiks olla selline, et aegajalt annaks ka seljakotiga sõita, kartmata, et see üle pea lendab sõidu aeg.
Mugav ja lihtne variant oleks porikate ja pakiraamiga hübriid, kiire ja trenniefektiga variant on entry level kiire (noh, minu jaoks kiire...) ratas.

Palun arvamusi hübriid vs. kiireratas vahest ja eelkõige kiire ratta sobivusest linnatänavale.

Lisaks veel kommentaari MBK ratastest üldisemalt, ei leidnud foorumist nende kohta midagi, kärab see toodang üldse?

Edit: ahhaa, leidsin veel enid umbestäpseltpildijärgitundubetsobib rattaid, scottilt. Sporttseri P3 ja P2 tunduvad ka keskmisest kiiremaks sõiduks olema.

Edit2: no ma olen juba ypris palju jõudnud rataste kohta uurida, neid ikka on saada, pakutakse ikka kifte rattaid. Kui peene kummiga kannatab linnavahele minna, selles on küss. Kes on proovinud, andke teada!

No tegelt sa vastad ise oma pikale küsimusele ära, ehk siis lahtikirjutatuna.. Eelistad natukene püstisemat asendit, seega pigem stiilis a'la MTB.. MNT on siis see, et selg sisuliselt paralleelne taevaga, seega seljakott lendab üle pea pidurdades Samas tahad kiiremat ratast, seega MNT sai juba välja praagitud, jääb järgi ainult hübriid..
Seega, sinu valik tundub olevat hübriid siiski.. Eks rattafirmat vali selle järgi, mille seljas tundub mugav istuda.. Ja no kui hübriidil tunduvad kummid siiski laiad olevat sis üldiselt annab ka 25c MNT kummi alla panna ja kiiremini sõita, aga sellega tekivad juba need ohud, et just mainitud aukude osas, et vigastad mantlit küljepealt ja see üldiselt lõppeb kohe ka õhukummi purunemisega.. Aga eks ta proovimise asi ole -- kui harjud olema ettevaatlik ja vahest tänaval kummi vahetama siis ei näe probleemi

Hübriidile võiduka rattad alla (minu mäletamist mööda olid hübriididel veljed justkui laiemad kui võidukatel)

Ise olen pikka aega sõitnud suure ja raske sportrattaga aastatest 1930, millel on võiduka veljed ja kummid all ning vastavad käigud ka. Ja ise pole ka just väike mees.

Ei ole see aukude ja äärekivide värk ühti nii hull, pole ühtki kummi veel äärekivisse sodiks sõitnud, küll aga on klaasikillud kumme hävitanud sel teel, et väliskummi tuleb nii suur auk, kust õhukumm hakkab välja punnitama. Paar korda olen ka hooga äärekivisse sõitnud (auto on teelt välja ramminud) aga seni pole midagi juhtunud.

Seni kogetuist parim linnaratas oli mul miski 80-date alguse Nishiki võidukas, 28-millimeetriste kummide ja poolpüstise sõiduasendiga, oinasarvede asemel oli vana punnvõrri lenks (midagi maastikuratta sirge lenksu moodi, ainult veits laiem ja rohkem kaardus) ja Acera käiguvahetus. Väga väle riist oli, ainus etteheide ehk oli see, et lühike raam luges viimse kui konaruse ja asfaldilaine üles, mida mu praegune ratas ei tee (vahe umbes sama, mis VWGolfil ja Cadillacil)

3 aastat Tallinna kesklinna tööle käidud MBK Ohioga (saan aru, et sel vaid jupid ühe klassi võrra madalamad, kui Oceol), meelde tuleb vaid üks kummilappimine (väike auk keskel naelast vms). All olid sellel siis originaal 28C kummid. Nüüdse mnt-rattaga võrreldes veerevus enam-vähem sama, vaid raam selline, et saab vajadusel igasugu vidinaid külge panna.
Nii et mina isiklikult kasutan küll linnas sõitmiseks võimalikult siledaid peenikesi kumme, et üldse kuhugi jõuda. Trenni tehes võib pingutada, tööle jõuaks hea meelega nõnda, et ei hingeldaks. Madalaid äärekivisid tuleb lihtsalt tasakesei harjutada ja proovida, seni pole selle pärast küll veel jookse kaheksasse saanud. Ma muidugi väike ja nõrk ka

Käin ise Kadriorust Mustamäele tööl, mõnikord rattaga, mõnikord autoga. Rattaid on kaks: MTB (Marin) ja hübriid (Corratec). Marinil on mõnikord kitsas (1.4 tomslick) kumm all. Kesklinnas olen sõitnud mitu aastat. Ja arvamused nende aastate pealt....

- sõita saab iga asjaga ja olulist vahet tegelikult ei ole.
- mida kõrgem sõiduasend, seda parem!!! tajud liiklust paremini ja on ohutum.
- kitsas kumm ei ole hea - iga teekonarus on tunda. 2" kumm ja amort on abiks. kui pikk sirge ots, siis amort lukku lihtsalt.
- kiirus pole üldse teema. Linnas fooride vahel pole tähtis, kui hästi su ratas veereb, kui iga 200m tagant pead hoo maha võtma.
- hübriid on parem kui MTB.
- Kadriorust sõidan Järvele üle Järvevana: Kadriorg - bussijaam - Filtri tee - Järve. Veidi pikem tee, aga mõnusam ja ajaliselt kiirem.
- lisad - jalg, pakiraam, lenksukott - on palju rohkem abiks kui 100gr kergem raam või rohkem käike.
- rattale tuled peale!!! nii ette kui taha.

minu soovitus - pane alustuseks oma GT-le sile rehv alla ja vaata, äkki saabki piisavalt hea.