velo.clubbers.ee

Tere,

olen paar aastat jõudumööda rattaga sõitnud, hankinud endale üsna eeskujuliku varustuse. Aga kuna kõik sai alguse soovist osta ratas, millega oleks hea matkamas käia (mida ma otseloomulikult kordagi teinud ei ole ), siis on mul tänaseni sõiduvahendiks üks tubli Scotti hübriid, täpsemalt siis Sportster P4 naistekas. Selline http://scottusa.com/us_en/product/74/69 ... er_p4_lady

Mõtlesin siin, et peaks järgmisel suvel mõnest rahvaspordiüritusest osa võtma, et oleks ikka treenimisel mingi eesmärk ja mõõdik. Siit ka küsimus - kas hübriidiga on mõistlik* Elioni sarja üritustest osa võtta?

* mõistlik - võimaldab distantsi läbimist stardist finišini ja kaassõitjad ei naera ennast surnuks

Kui radu oluliselt ei muudeta, siis näiteks Mulgi, Kõrve, Otepää ja Elva teed ajalimiidis (5 tundi?) küll ära; ainult mudastel/juurikastel/treppis lõikudel (ning seal, kus hüüumärgid väljas) pead sõitma ettevaatlikumalt.

anna minna!

Mul sõbrad Ivo ja Heldur sõidavad juba aastaid hübriididega ja miski ega keski ei veena neid ratast vahetama. Pole veel kuulnud, et keegi rajal või raja ääres irvanud oleks.

Kui tahtmine on, tuleb minna ja sõita. Rada näitab, kuidas ihu ja raud hakkama saavad, irvitajate probleem peitub neis iseendis

Las narrid naeravad, kui neil midagi muud teha põle...

[ot] Ükskord oli mul küll tõeliselt kahju ühest mitte-MTB omanikust- nimelt nägin viimati Rakvere EEC-l üht naisterahvast-matkasõitjat mitte hübriid-, vaid lausa linnarattaga (täispikad porikad, pakiraam, tuled jne) rajal.. Huvitav, kui palju ta üldse sadulas olla sai seal. [/ot]

Hübriid on Elionil väga õige sõiduvahend, eriti kui oled oma rattaga harjunud erinevatel teedel liiklema. See, et teised juurikatel kindlamalt ukerdavad, tuleb tasasel maal kergesti tagasi. Ise olen läbinud mõned aastad tagasi ühe põhidistantsi nn. maantee-treeningrattaga (või siis ka mõnikord liigitatud hübriidide alla) ja siis veel just rasedusest teada saanuna lihtsalt matkasin distantsi läbi, kogu aja kontrollides, et keegi liiga lähedal ei sõidaks ega pulss liig kõrge poleks. Paar aastat hiljem üht raskekaalulist maastikuratast kasutades sain samal etapil umbes sama lõppkoha, kusjuures ka kaotus võitjale samasuur
Tegelikult tahtsin eelkõnelejaid korrata, et varustust sa ju sõitma ei saada. Olulisem on ikka, kes pedaalidel tallab. Ja kui stardis Kana või Jaan Kirsipuu kõrvale trügima ei lähe (s.t. ülikõrgeid eesmärke ei sea), pole kellelgi midagi kobiseda.

[OT]viimane Rakvere oli väga erandlik rada, oma rajal toimunud ultramaraton-jokutamise panen küll ainult ajublokeeringu arvele, ei usu, et muu varustusega oleks aeg või sõidetav protsent väga muutunud. Lisaks sõitsid mitmed tugevad talvemaratonil pikkade porikatega ja keegi ei naernud võitja üle[/OT]

Selge pilt!
Tänud soovituste eest