velo.clubbers.ee

Terekest,

Kas keegi oskab infot jagada, milline on parim linnaratas alla 10km jäävate otsade jaoks. Selline, mis võimaldaks võimalikult soliidses sõiuasendis ( vastupidine mtb ja mnt rattale) kulgeda, ilma et kett pükse sööks ja ratta alt pori ei pritsiks? Kuid samas pikalt kaalutud cruiser ( mille pluss on elegantsus ja mugav,stiilne asend) omab 10km lõigu peale juba selget mahajäämust linnarattast kuna ta on raske, tavaliselt ilma käikudeta ja sõiduasend vist ei võimalda kulgeda meie kerglikklus teid pidi niimoodi sujuvalt, et tee äärtest üles-alla saaks ilma sadulast tulematta – ja kui tööle jõudmiseks läbi kesklinna ka aeg veits rolli mängib? Millise rattaga üks meesterahvas ise sõidaks tööle, ilma, et casual kontori riided kortsutatud ja higist läbi imbunud ei oleks 5-10km läbimise järel?
Ja üks kriteerium oleks veel, et see ratas oleks piisavalt mitte ahvatlev, ehk 10k bling-blingi ei jätaks kontori ukse taha..
Et kui rahval jagub kogemusi/soovitusi andke teada. Või isegi müüa?

Ja võiks olla lapse istme paigaldamise võimalus ka.

Käin teinekord tööl rattaga, kusjuures ümberriietumist rattariided->ülikond->rattariided ei harrasta. St sõidan ratta seljas pintsaku ja viikaritega. Rataste ja higistamise kohalt aidata kahjuks ei oska (sõidan MNT või talverattaga ja vahemaa on vaid paar kilti), kuid 1 soovituse oskan ikkagi anda. Ketikaitsele ja pikkadele porikatele lisaks soovitan siiralt kasutada püksisääre peal sääriseid. Mul on vist need. Paratamtult midagi kuskilt pritsib või lotendab ja tahab kuskile vahele kerida (hmm, pritsib, lotendab ja kerib vahele ), sääred hoiavad kõik jamad kenasti kontrolli all ja tööle jõudes pead ehk vaid kingi korra harjama.

Mina võtaks ikkagi odava mtb. Keeraks lenksu kõrgemale ja sadula veidi allapoole ning paneks alla siledad kummid.
Loomulikult porilauad ja ketikaitsmed. Kui on eesmärk vähima vaevaga aga mugavamalt tööle saada, siis minu arust alternatiivi ei ole. Loomulikult sobiks ka täisvarustuses universaalratas, aga minu arust on 28" jooksudega linnas kohmakam manööverdada ja halvem liftiga kontorisse vedada. Lisaks suurem kaal

Juba ülespidi keeratud stem ja 5cm sadulast kõrgemal asuv lenks, tagab väga härrasmeheliku sõiduasendi.
Lisaks võib selline vokk duubeldada ka talve ja matkarattana.
Paremat pildid pole kahjuks pakkuda, aga midagi sellist: http://kirsa.pri.ee/velo/Montenegro/images/IMG_1914.jpg

Mikko Fritze näiteks kulgeb mingi pisirattalise kokkupandavaga. Välja näeb väga chill - "ahjaa, mul on siin kuskil üks ratas ka". On selline "ohutult" pisike ka, nii et ei peagi kontori ukse taha jätma, vaid võib kabinetis/koridoris eksponeerida.

Arne

Maastikuratas ja kontoririietus ei käi mõnes mõttes eriti hästi kokku, ja kõik lisad mis sinna vaja, ei tee komplekti ka eriti nägusaks. Kindlasti oleneb raami dekoreeringutest - kleepsudest kirjadest. Ketikaitset mitmekümnekäigulisele panna on ka veidi kahtlane. Kas hoiab kõik piisavalt peidus? Alternatiivina pakutud kruiser pole vist tegelikult täpne määratlus. Kõige loogilisem variant tundub olevat nn. euroopa linnaratta tüüp - http://en.wikipedia.org/wiki/European_city_bike. Suuremad rattad annavad ebatasasustel kindla eelise, sõiduasend on püstisem kui MTB-ga ja kogu komplekt näeb viisakas välja. Põhihäda on hind ja kättesaadavus, kuna meie jalgratta-stseenis on säärased isendid kas vanaraud kuskilt ilmasõja ajast või uustootena just ca. 10k. kanti jäävad. Pole küll ise uurinud, aga keegi ehk oskab soovitada, kust sääraseid skandinaavia-tüüpi linnakaid kasutatuna vaadata võiks? Mingi sait või koht? kõikidel müügiportaalidel võib silma peal hoida, aga siiski on meil ringluses üpris vähe kirjeldusele vastavaid.

Kokkupandava rattaga 5-10 km? nädal aega ehk katsetaks ja siis sooviks suuremaid rattaid, IMHO.

Lahendus on AIST http://www.aist-bike.com/catalog.php?id=12

Ise sama küsimuse ees seistes vaataks ilmselt kõigepealt, millega veerevad suurte traditsioonidega rattariikide härrased. Näiteks Taanis, Stockholmis, Uppsalas, Hollandis, berliinis näeb väga palju rauast raamiga ühekäigulisi või rummusisese käiguvahetusega äärmiselt lihtsaid rattaid.

Googelda: bikes copenhagen uppsala, stockholm jne ja leiad palju pilte lihtsatest, soodsatest ja töökindlatest ratastest mis sobivad linnas tööl käimiseks palju paremini kui MNT või ümber ehitatud koleda väljanägemisega MTB.

http://www.crescent.se/index.php?id=205&forceCategory=4

arnea kirjutas:Mikko Fritze näiteks kulgeb mingi pisirattalise kokkupandavaga. Välja näeb väga chill - "ahjaa, mul on siin kuskil üks ratas ka". On selline "ohutult" pisike ka, nii et ei peagi kontori ukse taha jätma, vaid võib kabinetis/koridoris eksponeerida.

Arne

Kokkupandavaid kvaliteetrattaid on eestis suht, kui mitte öelda olematult vähe. Suviti näeb rohkem, kui saksa ja inglise turistid saabuvad.

Tootjaid on kümneid, millest tuntuim Bromton.
http://www.foldingbikes.co.uk/

Sellisel juhul Montego Hollandist

http://www.montegofietsen.nl/artikel_gr ... ollectie=7
http://www.montegofietsen.nl/artikel_gr ... ollectie=5

või Oyama

www.oyama.eu

Kõik saadaval www.jetson.ee

http://www.hawaii.ee/index.php?id=8814&product=1168

Selline ratas peaks sobima Sulle

1000.- krooni eest saad ideaalse ratta tööl käimiseks:

http://velonaut.ee/2010/03/jalgratas-nopsa/

Mina pole müüja, lihtsalt jäi silma - http://www.osta.ee/12756002 - lenks vahetada püstise linnaka-oma vastu, piduriheeblid ka ära vahetada ja voila, low-budget vokk, millega saab mäest ka üles.

Need Aist rattad on kihvtid, mis maksavad ka ja kas tellida saab? Samuti velonauidis oli täitsa ahvatlev ettepanek.
Ma olen ka seda meelt, et mingit imeliku hübriidi aretada MTB-st ei kannata, sama hästi võib kingade asmel kilekotte jalavarjudena kasutada. Enesetundel on ka väärtus kaalusin ka mõnest vanats mnt rattast sirge/downhill lenksuga old school püssi teha – jube hästi sobiks Colnago Master raamile aga jah paraku endal olemasolevad vanad raamid ei sobi mitte sellese konteksti. Kellegil ei vedele garaasis vane Merxx, De rosa või midagi sarnast ?
Kokkuvõtmist vajab ka mõte tõepoolest rattaga tööl käimiseks, ehk on veel “liitujaid”?

wylde kirjutas: Kokkuvõtmist vajab ka mõte tõepoolest rattaga tööl käimiseks, ehk on veel “liitujaid”?

Olen viimasel paaril suvel seda võimalust üsna usinalt kasutanud. Kuna elukoht on töökohast ca 22 km kaugusel, siis olen sõiduvahendina kasutanud MTB või MNT ratast. Suvised varahommikud on rattal tööle veeremiseks uskumatult mõnusad ja värskendavad. Minu jaoks on see eelkõige hea võimalus aega kokku hoida- tööle mineku ja tuleku aeg läheb kirja trennina ja väikse paunaga koju sõites on trenn tehtud. Autoga sõites oleks ajakulu märksa suurem. Kuna töökohas on head pesemis-riietumis võimalused, siis saan sõita rattariietega ja kontoririided ootavad tööl. Kui töökoht asuks lähemal, siis kindlasti kaaluks odava linnaratta soetamist.

Piraat müüs vahepeal De Rosa raami.

aitäh maksipoiss, tal oli edev süsinik vigur, over my budget. Aga ANCT ratas sai mulle sümpaatseks. Varsti pidi saama näha/proovida ja hind on 1 selveri korvitäie väärtus - sobib tutika ratta eest! Vat kui hea kui küsid nõu!

Aga Rain, Sinu saavutust löön sellega, et käsisn 3 aastat tööle tagasi rattaga 85km päevas mõnus oli indeed. Aga nüüd sellist linnavurle varustust vaja sest distants on liiga väike, et kannatada neid pilke kui liibukates kontori uksest sisse sammud, klõps-klõps-klõps..

Ma olen näiteks Tartu Velospetsis näinud aegajalt Nishiki linnarattaid ja mõelnud, et kui ma ülikonnaga linnavahel tööle kulgeks, siis ilmselt just sellise rattaga. Soliidselt halli värvi, rummusisese vahetajaga jne. Samas kui eesmärk võimalikult väike eelarve, siis ehk ei sobi- kui õigesti mäletan, siis hind küündis sinna ~kaheksa tuhande kanti.

kontori inimesena liigun 4 km päevas hoopis fixiga...raam on sosse, kummid kitsaimad marathon racer ja marathon plus, pikad porilauad ning sadulaks brooksi b67 vedrudega ja mis sellesse pükste kaitsmisesse puutub siis hetkel pole mina katteid veel kasutanud, küll aga on klamber sääres ketipoolsel küljel...oma rattal pidasin silmas ka kaalu - vean seda esmalt viiendalt ja seejärel tööle jõudes uuesti trepist mõned meetrid ülesse!

Cruiser-tüüpi ratas on küll töölkäimiseks ideaalne, mugav ja püstine sõiduasend (maantee- ja nn. mägiratastel hakkab harrastajal küürakil sõitmisest selg valutama) ning mugav lai sadul. 7-käiguline suurte ratastega Cruiser veereb kenasti, lausa lust on sõita, portfelli töö asjadega saab kenasti pakiraamile paigutada. Mööda treppe ja lifti on küll natuke ebamugav vedada, kuid mugav ja mõnus rattasõit tööle ja koju kompenseerib selle väikse miinuse.

Kui vähegi võimalik, soovitan kaaluda cruiser-tüüpi ratta ostmist, maksab uuena minu hinnangul 3-5000.- EEK, võib-olla saaks kusagilt ka kasutatud variandi.

Terve selle teema saab kokku võtta vana elutarkusega "iga its kiidab oma vittu"

Eks ma siis kirjedan ka oma arvamust.
Esiteks Aist'ist käi suure kaarega mööda, tegemist on selle sama Vagevene tehasega, mis juba suure NLiidu ajal siiamaile rattaid tootis. Kvaliteet on neil pärast liidu lagunemist langenud kõvasti ja roosteuss koostöös kiire kulumisega ei paku sõidurõõmu pikaks.
Teiseks need MTB-modifitseerimise pornod võib ka kohe ära unustada.
Kolmandaks seda et cruiserid võivad küll lahedad välja näha ja asend mugav olla, aga käike neil sageli pole, et seda suurt metallikolakat mäkke ajada. Tavalisest rattast on need ka 10-15cm pikemad ja kehvema manööverdusega.

Leia üks viisakas kasutatud lääne päritolu linnaratas 28" jooksude, mugava sõiduasendi, mugava sadula, pikkade porilaudade ja rummusiseste käikudega. Jalgratast pole vaja leiutada, vaata ainult kuidas suuremates rattariikides pintsaklipsased sõidavad ja tee samamoodi.

Hea kokkupandav ratas on ka hea, aga korralik ratas kipub palju maksma.

Tallinnas tööl käimiseks on küll vaja kangema otsa MTB'd. Need kuradi kergliiklusteed on ikka tõsine ekstreemsport. Ma ei tea kuidas kruiiseriga kõigist nendest äärekividest bunnyhoppida, väljapurskuvate autodest põigelda ja jalakäiate vahel slaalomit teha.

Tipptunnil on sõiduteed ka tihedalt ülinärvilisi juhte täis ning seal ellu jäämine on küll pigem õnne kui oskuste asi.

Ise käin Trek'i hübriidiga tööl. Kärab ka enam-vähem. Vahest see seiklemine ja turnimine on tüütu ainult. Tore oleks kui saaks lasta terve tee mööda sirget asfalti lihtsalt.

vilkur taha, vilkur ette ja sõiduteele!! muud varianti pole, kui on soov enne järgmist dekaadi kohale jõuda.
Minu vaatlused lähtuvad eelkõige kesklinnast, eks äärealadel on tavaliselt muhedam, aga:
vali välja kõige otsem (lineaarsemalt kulgev) sõidutee, võid kombineerida ka kergliiklusteega kui on (adekvaatse kattega). Kui sõidutee meenutab liiga jalgrattavaenulikku müriaadi mitmerealistest ristmikest, saastast ja mürast, vali mõni kõrvalolev ja rahulikum sõidutee.
Vältida tuleks 90-kraadiseid pidevaid tänavate sik-sakke, võtavad kiiruse maha ja iga reguleerimata ristmik on potensiaalne laks autoga, juhul kui too sind ei märka. Kõnnitee perversseid üles-ja allasõite väldi nii palju kui võimalik, jällegi kiiruse surm ja lisaks endal tuleb tülpimus peale, nagu olekski džiibiga kuskil juurikate vahel. Kõige parem trajektoor lubab sul võimalikult vähese häirimisega ühtlaselt kulgeda, mitte pidevalt pidurdada, kiirendada või nokka tõsta. Kui mõned korrad sõidetud, eks siis tulevad ka korrektuurid ja harjumused komplitseerituse ja ettevaatlikuse osas. Ole lihtsalt kõigile nähtav, seda ka valges, ja veendu et su märguannetest on aru saadud, kui vaja rida vahetada.
Sõiduteele ei soovitaks minna kellelgi, kel pole head arusaama liikluseeskirjast või igapäevasest liikluspraktikast. Eks see nõuab veidi külma närvi, aga sellega harjub ära. Ja need autojuhid, kes foori tagant agressiivselt ära kiirendavad ja sinust "igaksjuhuks" paarimeetrise kaarega mööda panevad,.. noo ma ei tea hakaku parem ära harjuma, sest ega neil pääsu pole.

tartlasena olen rattaga liigelnud küll vaid suvises inimtühjemas tallinnas, aga selle ülim eluohtlikus tundub mulle küll üledramatiseerimisena.
kui järgida liikluseeskirja, käituda piisavalt enesekindlalt (näidata selgelt suunda, võtta foori ees piisavalt ruumi, et autod sulle kõrvale sõita ei saa, suurematel ristmikel vajadusel vasakule keeramise asemel minna jalgsi üle jne ...) ning pidevalt veenduda, et juhid sind ka näevad (silmside!) on rattaga liiklemine tallinnas igati võimalik ja suviti ka väga meeldiv ja kiire. nt. täiesti võimalik on kasutada pärnu maanteele joonistatud rattaradasi , aga oma vähese staazi jooksul olen ma küll vaid iseennast näinud seda tegevat.
muidugi on mu vahendiks olnud ka alati baik mis võimaldab vajadusel kiirelt üle äärekivi "jalakäiaks" ümberspetsialiseeruda.
kiiver ja tuled on selle kõige juures igati soovituslikud, lisavad autojuhtidesse omajagu mõistvamat suhtumist.

rattaga töölkäimise osas lisaksin veel ühe soovituse, eriti linnaratta jaoks : korv ette!
see näeb küll esialgu heidutav välja, aga mugavuse ja funktsionaalsuse tõus võrreldes pakiraami või seljakoti kasutamisega on kordades
stiiliviiteid : http://www.copenhagencyclechic.com/

Mina võin omast kogemusest ka cruiserit soovitada! Ise soetasin mingi 3a tagasi Schwinni 7 käigulise cruiseri ja olen seda ratast igaks otstarbeks kasutanud!
Mõned minu tähelepanekud:

+ Sõiduasend on äärmiselt mugav, ei koorma selga jne. Kui juhtumisi kannad üleõlakotti (ntx läppakat vms), siis püsib see sul mugavalt seljas, mitte ei vaju kuhugi ette jalgevahele, kus ta väntamist segab.

+ Teeolud on nii nagu nad on. Minuarust on maastikutarraga linnas valusam sõita. Sõiduasendi järgi koormus kätel, mis saavad korralikult põrutamist eriti kui esiamorti pole. Ja tagumik saab lakse kõvalt sadulalt. Cruiseri paksud balloon kummid summutavad väga hästi pisemaid põrutusi ja sadul on ka suur ja pehme.

+ Kus on tallinnas suured mäed? Kõige suurem, mis endale esimese hooga pähe tuleb on tartu mnt. Sossi mägi. Ühekäigulised on vb tõesti kehv variant aga minu 7st piisab 95% juhtudest!
Ja ainuke koht kus käikudest vb puudu jääb on siis kui maanteel tõelist kiirust arendada tahaks. Käin enda cruiseriga ka jalgrattamatkadel ja mingit probleemi pole tempo hoidmisega ning peale päevast väntamist on hoopis mtb meeste kahjustused suuremad!

- Cruiser on tõesti raske ratas aga seda on tunda ainult siis kui sul on vaja ratast seljas tassida! Ka mõõtmed on cruiseril suuremad kui tavalisel mtb-l.

- Sõiduasendi tõttu on tuuletakistus suur, mis segab suurema vastutuule või pikema distantsi puhul. Cruiser ei sobi spordi tegemiseks.

Kokkuvõtteks: vähemalt 7 käiguga cruiser sobib minuarust töölkäimiseks väga hästi!

Mul enesel nüüd valikud AICTI ja bianchi linna ratta vahel – Bianchi eelis on käigud ja muud asjad, aga “miinus” on see et jätab sellsie kohendatud vanakese mulje, kellad, helkurid, porikad jne – krt ma ei ole veel nii vana. Tahan vaid eelist läbi linna vurisedes kui närviline kesklass kleepuvate kaenlaalustega üle kollase süstib oma 1.4 liitrises pere-vaguunis – siis seal eluvõitluses sõiduteel jalgratturile ruumi ei anta, sellega olen juba arvetanud. Selliste juhtide vastu saab vaid mnt rattaga, kui trennidress seljas Aga üle 4-5 tuhande maksta selle eest, et 3-4 kuud sõita ja nendest kuudest 2/3 kuivi päevi rattal töölkäimiseks kasutada ei soovi väga. Ja ratas jääks enivei 8 korteriga maja ühiskoridori, sest kaks hirmkallist vokki on esikus juba koha bronninud. Kuid Vesse-Pelgulinn marsruut 2x päevas, ehk ca 20km teeb nädalas soti ja kuu peale ca 400km, siis päris skolnik ka olla ei saa, kusjuures Laululava “tõus” jääb minu kavandatud marsruudi peale, aga arvan, et saan ka seal käikudetta hakkama. Oh oleks linnapildis rohkem kaasa mõtlejaid..

Kasuta antud nõuandeid endale parima variandi leidmiseks. Näiteks üks ütleb, et temale meeldib püstine sõiduasend, teine armastab sportlikkumat. Seega sul on kaks põhivarianti ja nende variantide vahel veel palju mänguruumi leidmaks endale sobivaim asend. Mõndagi sõltub lausa sellest, kui kaugel on lenks sadulast - kui on liiga kaugel, siis osadel inimestel jäävad käed sõites pingesse ja see omakorda väsitab, liiga lähedal väsitab samuti ja võib halveneda juhitavus. Lenksu kuju võib samuti tähtis olla - minu käed ei kannata sirget lenksu, samas mõnele on see just parim. Kuid tasub ka mainida, et sobivaima ratta leidmine pole ühe päeva ettevõtmine. Sajameetrine testisõit poe ees ei anna mingit infi - selleks on vaja ikka sõita seal, kus sa arvad end sõitma hakkavat. Näiteks laena tuttavatelt rattaid ja testi neid enda marsruudil. Ning arvesta sellega, et ratta ostmisel saad seda oma vajaduste jaoks siit-sealt ümber sättida.

1-2 tõusu marsruudil ei mõju veel hullusti ka siis, kui pead need tõusud ületama ratast käekõrval lükates. Lihtsalt enda sõiduaega arvestades võta sisse ka ajavaru ootamatuteks juhtumiteks ja tegutse vastavalt sellele. Kui teele peaks jääma sihuke tõus, mis MTBga nõuab päris alumiste käikude kasutamist, pole ju niiehknaa enam vahet, kas oled sadulas või jalgsi - nagunii sa jalakäijast kiiremini ei saa liikuda, kui ei taha end higiseks ajada Tartus on õnneks enamasti võimalik oma marsruudil valida selline tõus, kust annab ka 1-käigulise rattaga jalakäijast kiiremini üles minna, raskemaid tõuse on meil vähe ja need asuvad kesklinnast ülesvoolu Emajõe ürgoru kallastel. Kuid need on ka nii lühikesed, et nende jalgsi võtmine ei mõju sõiduajale eriti.

Ma olen ka Tallinnas 1-käigulistega ringi kruiisinud, vanalinn on küll paras pommiauk (munakivisillutis ja kõrged äärekivid), mujal saab mõnusalt liikuda. Kuid see vanalinn on seal ka piisavalt väike, et saab jalgsi ringi jalutada.

Scott SUB10 tõstab muidugi linna ratta staatue täiesti uuele levelile - vaatasin ja armusin. Täiesti ratta maailma ferraari! ( sport rattad mul Trek, seega ei ole kinni makstud hüüe )
Vaadake ja veenduge - http://www.hawaii.ee/index.php?id=35685&product=1265. Aga paraku on see liiga ühe otstarbeline e. kiireks linnasõiduks. Kui ise Scotti peaks valima, siis sub 40 tundub parim lahendus.
Tore igaljuhul, et tekib rohkem selliseid rattaid poelettidele ja loodame, et ka tänavapilti. Tallinn ei ole küll väga rattasõbralik linn kuid veelvähem on ta "autojuhi sõbralik" kui marsruudile jääb kesklinn, kus tipptund kestab 7.30-9.30 ja 16.00-18.30 jube ju! ca 30-40 minutit kulub ühe suuna läbimiseks.
Ikka otsin unistuste linnaratast, liitugem!

Käisin hiljuti Tartus Side tn rattapoes, kus on hulgim kasutatud korralikke rattaid nö tööl käimiseks ("Turisti" tüüpi rattad).

kas sellist võiks ka eestist saada? Igaljuhul veel 1 iludus http://www.trekbikes.com/int/en/bikes/u ... ddistrict/

Treki UK lehel oli see ratas küll listis (ehk Euroopas saadaval?) - ka hind 600 naela...Üsna soolane ühekäigulise kohta. Boonusena saad muidugi hooldevaba rihma-ülekande (ei pea enam ketti õlitama).
Eestis saadavuse kohta pead Rademarist küsima, aga vaevalt nad vabatahtlikult neid siia müüki julgeksid tuua (liiga vähe potentsiaalseid ostjaid?).

Sellisele päris hea alternatiiv on http://beone.ee/EE/producten/co_copper_m.php
Päris kiire aparaat on, samas piisavalt mugav.

mul on pakkuda selline isend: http://www.velokuur.ee/kuulutused/meesteratas-alpina/
Linnas vuhamiseks väga sobilik.

Tarmo, ma huvi pärast küsin, et mis sellel asjal ülekande suhtarv on, paistab et ees on kena perepitsa ja taga õllepudeli kork.

Etsike kirjutas:Tarmo, ma huvi pärast küsin, et mis sellel asjal ülekande suhtarv on, paistab et ees on kena perepitsa ja taga õllepudeli kork.

Nii ta on, ees on 52 ja taga 18, kui ma õigesti mäletan, aga plaanis on tagumine hammakas 22 hamba vastu välja vahetada.

Ma ise käin tööl sellise asjandusega:

tarmik kirjutas:

Etsike kirjutas:Tarmo, ma huvi pärast küsin, et mis sellel asjal ülekande suhtarv on, paistab et ees on kena perepitsa ja taga õllepudeli kork.

Nii ta on, ees on 52 ja taga 18, kui ma õigesti mäletan, aga plaanis on tagumine hammakas 22 hamba vastu välja vahetada.

Raskema jalaga meestele paras ülekanne Tallinna linna jaoks. Mäletan, kui sõitsin ühe suve sellise ülekandega Husqvarnaga, vägagi vilgas pill oli, mis siis et sõjaeelsele masinale omaselt raske, aga see-eest oma aja kohta innovaatiline, raam lühike jne. 60-date humanitaarabirattad ei erinenud sellest enam palju.
Ise sõidan vahest 56/18 meestekaga - Tallinnas paras, Tartus raske, Baeri või Riia mnt mäest ülesminek on tõsine töötegemine.

Eks oleneb mehest, aastajagu tallasin 48/14'ga Tartus ringi, siis lasin jala kergemaks ja nüüd kulgen 48/16'ga.

Mul on sama mure aga nati keerulisem. Kevad käes ja tahaks ka rattaga tööl käima hakata.
Tööle on: 2,5km kruusatee + 30km maanteed + 5km linnas
Mis tüüpi ratta peaks üldse valima? Praegu olemas rummusisene 7 käiguline linnaratas aga sellega maanteel sõita on ebaotstarbekas - ratas raske ja pole asend aerodünaamiline.
Mingi maanteeratas? aga sellga ju 2,5km kruusateed läbimatu?
Käiks rattaga tööl vaid kui vihma ei saja ja ilm on norm, vihmaga sõidaks autoga.

Lauri234 kirjutas:Mul on sama mure aga nati keerulisem. Kevad käes ja tahaks ka rattaga tööl käima hakata.
Tööle on: 2,5km kruusatee + 30km maanteed + 5km linnas
Mis tüüpi ratta peaks üldse valima? Praegu olemas rummusisene 7 käiguline linnaratas aga sellega maanteel sõita on ebaotstarbekas - ratas raske ja pole asend aerodünaamiline.
Mingi maanteeratas? aga sellga ju 2,5km kruusateed läbimatu?
Käiks rattaga tööl vaid kui vihma ei saja ja ilm on norm, vihmaga sõidaks autoga.

Mina kasutaksin siiski maanteeratast.Proportsioonid on sellised. Kui sul pole just värskelt tehtud era kruusatee, mida siledamaks ja kõvemaks eriti ei sõideta.

Maanteeratas ikka, aga mitte kõige peenemate rehvidega. 28-622 veereb juba kruusal ka kenasti, olgu kasvõi eriti hull kruusatee.

Kui ise rohkem MNT rattaga treenisin, siis ei olnud ka probleeme läbida vajaduse korral lühikesi kruusalõike 700-23 rehviga, kiiruse hoidsin muidugi madala, 10-20km/h vahel. Ega see maanteeratas nüüd nii õrn ka ole. Saaremaal tuli iga treeningu puhul ka 400m metsavaheteed läbida (suvilast maanteeni). Startshosse standardrehvidega sai ka korduvalt Viidumäe vaatetorni külastatud, sealset kruusalõiku kasutatakse vist Saaremaa velotuuri puhul regulaarselt? IMHO värskelt pinnatud asfalt on vähemalt raskekaalulise ratturi puhul MNT rehvile hullem, kui hea kruusatee.

Millised maanteerattad hetkel parima hinna/kvaliteedi suhtega on? Eelarve on ~15k
Pole kordagi maanteerattaga sõitnud

Lauri234 kirjutas:Mul on sama mure aga nati keerulisem. Kevad käes ja tahaks ka rattaga tööl käima hakata.
Tööle on: 2,5km kruusatee + 30km maanteed + 5km linnas
Mis tüüpi ratta peaks üldse valima? Praegu olemas rummusisene 7 käiguline linnaratas aga sellega maanteel sõita on ebaotstarbekas - ratas raske ja pole asend aerodünaamiline.
Mingi maanteeratas? aga sellga ju 2,5km kruusateed läbimatu?
Käiks rattaga tööl vaid kui vihma ei saja ja ilm on norm, vihmaga sõidaks autoga.

23 rehviga maantekas on kruusal siiski kindlasti ebamugav, samuti linnas. Kummilõhkumisi tuleks ka liiga tihti ette.
Aga mingi torkekindlama 25-28 rehviga võiks juba päris hea olla.
Teine variant on mõni korralik universaal, need on tegelikult ju täpselt selliste asjade jaoks mõeldud ja sinna on mugavam ka helkureid ja pakiraame kinnitada.
Aga maanteekas oleks ikkagi kiirem variant, kui on tõesti 30km head maanteed.

Väga palju oleneb ka sellest, milline see kruusatee on ja kas tahad tööle kihutada, või eelistada linnulaulu kuulata ja sirge seljaga vändata.

Ligi 40km on korralik distants ja kui seda käia rattaga, siis hoiab kõvasti bensiini-ja autokulumise raha kokku.
Mina ise ostaks korraliku carbonraamiga maanteka, sest nendega on mugavam sõita meie teedel ja mõtleks midagi kavalat kummide osas välja.

Autoga Bensiini läheb jah ~100kr tööpäev

Kruusatee on vahelduv, mõnikord eriti auguline, pärast hööveldamist jälle kivine jne.
Soov võimalikult kiiresti sõita, saab hea trenni + aja kokkuhoiu (tööl dušš olemas).
Elu esimeseks maanteerattaks ei tasuks vast mingi eriti vinget valida, äkki selgub, et ei meeldigi eriti sõita.
Kui tööle sõit väga istub, võtaks hiljem mingi teise vingema maanteeratta veel.

On olemas ka mingid täiskummid?

Olen linnasõidurattaga Tallinn-Tartu-Tallinn otse ka teind, tuul segab palju kui peab püstiasendis sõitma.

Mis kummidesse puutub siis olen avastanud, et Racing Ralph tsükloka kummid on igati asjaeest olnud hübriidi all. Igasuguseid asju olen veel proovinud nüüdseks, aga midagi nendele seni veel vastu pole saanud

* Kiired (väga kerged ja vähese veeretakistusega, kerguse tõttu teevad ette ka osadele täiesti slick linnakummidele)
* Hea pidavusega (üks kõik mis pinnasel, asfalt, kruus, hein, muda, liiv)
* Vastupidavad (kuigi seda peetakse racing ralphi üheks veaks, et neil pole kuigi suurt torkekindlust, on nad kõigile spetsialiseerunud linnakummidele silmad ette teinud nii klaasikildude kui pinch flattide taluvusega)
* Piisavalt pehmed: Isegi max rõhuga ei löö augud ja äärekivid nagu haamriga vastu randmeid.
* Kui kummi vaja vahetada saab ilma tööriistadeta hakkama.

Ainuke miinus senini mis täheldanud olen on, et enamasti asfaldil sõites nad kuluvad suhteliselt kiiresti. Tagumisel rattal on umbes 2000 km järel märgatav kulumine. Esimene on veel suht OK. Sisekumm on läinud 2x katki.

Aga vaata korra ka müügifoorumis olevat Trek 7700-t. Sellel on karbonhargid ees ja taga mis vibra summutavad ja üldse tundub lahe pakett olevat. Kui muidugi raamisuurus sobib.

Arne

Laurile soovitaks kinlasti mnt ratast - enivei hakkad tööle minnes ajaga võistlema ja hea kui ratas on võimalikult kiire. Endal oli paar aastat tagasi ca samasugune tripp iga päev, oli metsateed ja vanalinna munakive, et siis need lõigud jeeli jeeli veeresin aga mujal panin ikka täie rauaga.
Aga ise valisin linna rattaks sub 20 Scotti, sest naine vajas ka head ratast, oluline oli nii väljanägemine kui veerevus ja välistasin kõik kohendatud mtb-d. Naine on väga rahul ja lapsetoolis kõlkuv poiss ka, kusjuures last vedades liikus naine Pirita promenaadil kiiremini kui relvastatud mtb tsikid ja seda mitte taotusliku eesmärgiga, seega rattal ja rattal on vahe ja kindel otstarbe. Ilusat suve!

Siin-seal olen kummiläbimõõdust ja vastupidavusest-pehmusest targutanud ennegi, ehk tasub siingi oma kogemus üles märkida. Olen küllalt kaalukas liikleja, ise üle 100, ratas 17kg + veel 10-20 kg veos sageli peal.

23mm võidusõidukummiga tuli neid maohammustusi nagu muda, ei saanud arugi, mis juhtus. Lihtsalt kumm ühel hetkel tühi ja ei pand tähelegi, et oleks millestki kõvemast üle sõitnud või siis liiga uljalt äärekivil hüpanud. 28mm aga on nii mõnegi ilmkäraka andeks andnud, küll asfaldiaukudes, küll äärekivides. Olen vaid kaks korda lappinud kummi ja mõlemal korral oli süüdlaseks olnud nihkunud veljelint.

Nõustun eelkõnelejaga, et 28 on korralikult täispumbatult juba täitsa pommikindel, sõidan ise mitu aastat sellistega igal pinnasel ja ära pole veel lõhkunud. Kiirust lubavad ka arendada, mugavuse poolest muidugi laiade rehvide lähedale ei saa.

Käisin poes kaemas. Minu mõõdule oli olemas S20 ja S50.
S20 oleks normaalne valik? http://www.hawaii.ee/index.php?id=35683&product=1246
Kummide kohta öeldi, et ainult ühed sobivad, paksemaid ei saa panna kuna pidurid jäävad ette.