velo.clubbers.ee

Tere, olen maastikujalgratta otsingutel ja vajan algteadmiseid ja soovitusi millegi valimisel..
Esmalt sooviksin teada, mis eeliseid annavad ketaspidurid? Hinna ja kvaliteedi suhte järgi võiks ju arvata, et ketaspidurid on kordades etemad V-piduritest?
Võistlustulle ma tõenäoliselt ei satuks jalgrattaga, aga kindlasti satuks vanadele metsateedele, metsa väljaveoteedele, kus leidub ikka vesiseid ja mudaseid teelõike, "tambitud" oksahunnikuid teede peal, üle mille ikka sõidan:). Tõenäoliselt satuksin ka karjääridesse, kus oleks kivihunnikute otsast allalaskumisi ja pole ka pääsu kõvakattega teedest(kruusateed, asfalt).
Kas V-piduritest piisaks minu huvide rahuldamiseks?

Sobiliku maastikujalgratast võiksite ka soovitada:), hind nii umbes 5000-7000 EEK vahele
Ise olen vaadanud Scott, Classic, Trek ja Bottecchia erinevaid mudeleid


ettetänades,
huviline/algaja Alar

Ketaspidurid töötavad paremini mudasel pinnasel, samas eks see muda lendab ka sinna kettale ütleb minu kogemus. Lisaks mudasel teel kuluvad klotsid päris nobedalt. Lisaks kui sul vaja ratast alt ära võtta, siis tihti tagasi pannes on vaja pidurisadulat jälle uuesti reguleerida, mis on väga tülikas. V-pidur ilusti ära reguleerituna on pmst hooldus vaba. Mul endal avid3 ja pidurdusjõud võiks olla parem. 7000 eest saad mehaanilise ketaspiduri ehk trossiga. Mina ostaks selle asemel v-piduri. Aga mine tee proovisõit, näed kohe ära kuidas võtab jne. Trek 4300 on norm ratas, mille võid osta juba. Peaks saama natuke alla 7000 kätte küll.

SHOXi kirjutas:Ketaspidurid töötavad paremini mudasel pinnasel, samas eks see muda lendab ka sinna kettale ütleb minu kogemus. Lisaks mudasel teel kuluvad klotsid päris nobedalt. Lisaks kui sul vaja ratast alt ära võtta, siis tihti tagasi pannes on vaja pidurisadulat jälle uuesti reguleerida, mis on väga tülikas. V-pidur ilusti ära reguleerituna on pmst hooldus vaba. Mul endal avid3 ja pidurdusjõud võiks olla parem. 7000 eest saad mehaanilise ketaspiduri ehk trossiga. Mina ostaks selle asemel v-piduri. Aga mine tee proovisõit, näed kohe ära kuidas võtab jne. Trek 4300 on norm ratas, mille võid osta juba. Peaks saama natuke alla 7000 kätte küll.

huvitav jutt, vaidleks vastu. minu kogemus (v, mehhaaniline ketas ja siis hüdrauliline ketas):
1) klotside kulumine ketaspiduril sõltub segust, aga ei saa öelda küll, et metallic klotsid kiiremini kuluks kui V-piduri klotsid (mul pidasid kaks hooaega hüdraulilistel vastu)
2) kui sul on vaja ketaspiduri puhul ratast tagasi panned sadulat reguleerida, siis on sul midagi valesti seadistatud võid sadul korralikult kinnitamata. võtan endal sageli rattaid alt ära, aga sadulat reguleerima ei pidanud ei mehhaanilise ega hüdraulilise piduriga (mitte, et see sellest sõltuks, mis tüüpi ketaspidur on). pigem on v pidur see, mis vajab sagedamini hooldust
3) kui me räägime samas hinnaklassis ratastest, siis on mehhaanilise ketaspiduri jõud kindlasti v-piduriga konkurendist üle, eriti kui tegu on avidi, shimano või hayesi toodanguga. jah, tipp v-pidur võib võrdväärne olla, aga 7000 eek rattale selliseid ei panda.

v-piduriga võidad kindlasti kaalus, aga muid eeliseid ma ei näe. ma soovitaks teema algatajale ketaspidurit kui metsas ka sõita tahad.

Teemaalgatajale soovitus kasutada alati enne foorumi otsingut

viewtopic.php?f=6&t=21571&start=0&hilit=Ketaspidur%2A

SHOXi kirjutas:...Lisaks kui sul vaja ratast alt ära võtta, siis tihti tagasi pannes on vaja pidurisadulat jälle uuesti reguleerida, mis on väga tülikas. ...

Mismõttes ja mismõttes ?

siim_s kirjutas: 2) kui sul on vaja ketaspiduri puhul ratast tagasi panned sadulat reguleerida, siis on sul midagi valesti seadistatud võid sadul korralikult kinnitamata. võtan endal sageli rattaid alt ära, aga sadulat reguleerima ei pidanud ei mehhaanilise ega hüdraulilise piduriga (mitte, et see sellest sõltuks, mis tüüpi ketaspidur on). pigem on v pidur see, mis vajab sagedamini hooldust

Saan ise ka targemaks. Ise olen reguleerinud ja lasknud ka mehaanikutel teha seda. Lähen viin mingi päev laki üks päev ehk aitab.

SHOXi kirjutas:Ketaspidurid töötavad paremini mudasel pinnasel, samas eks see muda lendab ka sinna kettale ütleb minu kogemus. Lisaks mudasel teel kuluvad klotsid päris nobedalt. Lisaks kui sul vaja ratast alt ära võtta, siis tihti tagasi pannes on vaja pidurisadulat jälle uuesti reguleerida, mis on väga tülikas. V-pidur ilusti ära reguleerituna on pmst hooldus vaba. Mul endal avid3 ja pidurdusjõud võiks olla parem. 7000 eest saad mehaanilise ketaspiduri ehk trossiga. Mina ostaks selle asemel v-piduri. Aga mine tee proovisõit, näed kohe ära kuidas võtab jne. Trek 4300 on norm ratas, mille võid osta juba. Peaks saama natuke alla 7000 kätte küll.

Olen sõitnud nii kettaga kui ka V piduriga. Mina isiklikult enam V piduri peale tagasi ei lähe. Erinevalt eelkõnelejast olen mina siiski täheldanud, et ratta eemaldamine pole kunagi päädinud pidurisadula reguleerimisega (ketaspiduritega sõidan praegu kolmandat aastat ja rattaid olen eemaldanud korduvalt). Korra oli tõesti, et klots hõõrus vastu ketast kuid see oli siis, kui rummus olid laagrid läbi ja ja pikiteljeline lõtk kippus juba väga suureks minema.
Lisaks näitab minu kogemus seda, et just nimelt v piduri puhul on ratta eemaldamine palju suurema mässamise taga, kui ketta puhul. Kui on jäme kumm all, siis lased rõõmsalt piduril trossi lõdvaks sest muidu ei mahu kumm pidurite vahelt välja. Mässamist igal juhul rohkem, kui ketaspiduriga. Mul on isegi olnud olukordi, kus ratas läks alla ja tuli maha ainult tühja kummiga kuna lõdva trossiga eiläinud pidurid piisavalt laiali.
Lisaks on vähemalt minu jaoks tähtis ka see, et ketaspiduri tunnetus on oluliselt parem, ketaspidur töötab sama tunnetusega nii märja, kuiva, lumise (proovi sõita v piduriga lumisel talvel maastikul...) ja mis iganes ilma puhul.
Tõepoolest, mudas kuluvad klotsid kiiremini ent see kehtib ka V piduri puhul. Eelmine haanja 100 (väga mudane sõit) nägin ma mitmeid v piduri kasutajaid, kellel klotsid lõpuni kulunud olid ning mägedest selle tõttu ala talutama pidid. Ketaspiduriomanikel selliseid probleeme ei täheldanud. Lisaks ka veel see väikene asi, et v pidur kulutab pöida ning teatud aja pärast on need lihtsalt kulunud. Ketaspidurid sul jookse ära ei kuluta. Pead vahetama ainult ketta. Uue ketta puhul on tõesti tõenäosus, et pead pidurisadulat tsentreerima.
Mehaanilise või hüdraulilise ketaspiduri kohta ei oska eriti miskit kosta. Tean, et avidi BB7 on parim mehaaniline, mis saada on. Ise kasutan hüdraulilist ja olen rahul. Kes sõidavad mehaanilisega vannuvad jumalakeeli, et see on parem, kui hüdrauliline ja need, kes hüdraulilisega, need vannuvad jälle , et mehaaniline ei kõlba kuskile. Mehaanilisega on ilmselt rohkem mässamist, et tunnetust paika saada. Hüdraulilisega võib juhtuda, et on vaja vahest õhutada.
Samas, kui sa ise mehaanik pole, siis teeb hooldustöid nagunii rattapood ja sa nende pisiasjade pärast muetsema ei pea. Kui hooldad ise, siis pole pidurite õhutamine/reguleerimine mingi probleem. Tegu on väga lihtsate töödega.

Hindadesse siin kohal ei süvene, tahtsin lihtsalt eelmisele arvamusele lisada selle, et mina eelistan kindlalt ketaspidureid ja minu jaoks kaaluvad ketaspidurite plussid väga tugevalt v pidurite plussid üles (Lisaks tuleb shimano see aasta välja odavate hüdrauliliste ketaspiduritega mida hakatakse kasutama just nimelt odavamatel ratastel. Sellega soeses on arvatavasti v pidurite päevad ka üldisemas mõttes loetud)

hüdraulistega sõites nüüd juba mõnda aega, ise ka v-piduritele tagasi ei lähe. Samas mehaanilised ketaspidurid ei meeldi mulle juba sellepärast kui vajutad pidurit, siis see käik on väga pikk ja mitte konkreetne. Aga küsimus, mul nt hüdraulilised avid3 nagu juba mainitud. Üks kõik kui kõvasti ma ka ei vajutaks pidurit tagaratast ma õhku ei saa ja pidurtusjõud on tundub ka oluliselt kehvem kui mu vanal rattal v-piduriga. Kas see on normaalne, saab siin üldse reguleermis viga olla? Homme lähen proovin kallimate rataste pidureid nt avid5'te.

SHOXi kirjutas:hüdraulistega sõites nüüd juba mõnda aega, ise ka v-piduritele tagasi ei lähe. Samas mehaanilised ketaspidurid ei meeldi mulle juba sellepärast kui vajutad pidurit, siis see käik on väga pikk ja mitte konkreetne. Aga küsimus, mul nt hüdraulilised avid3 nagu juba mainitud. Üks kõik kui kõvasti ma ka ei vajutaks pidurit tagaratast ma õhku ei saa ja pidurtusjõud on tundub ka oluliselt kehvem kui mu vanal rattal v-piduriga. Kas see on normaalne, saab siin üldse reguleermis viga olla? Homme lähen proovin kallimate rataste pidureid nt avid5'te.

Õhutada? Metallic klotside asemele vaigust, suurem ketas.

õhutamist mõtlesin ise ka, samas sõitnud rattaga aint 2 kuud. Samas jällegi ratas 2009 aasta mudel, et seisnud kindlasti kaua, äkki ongi viga selles. Kettad juba niigi 185mm. Lähen vaatan mis lakist räägitakse, ehk vahetan klotsid ja siis õhutamine.
aga tänud abi eest.


edit: kummad võtta?
http://hobisport.ee/index.php?page=shop ... 53&lang=et

kas topelt hind tasub ära?!
http://hobisport.ee/index.php?page=shop ... 53&lang=et

Küsin üle ka, et kus tehakse nt avid õhutamist? Rademaris olen töötanud, ei tea, et me oleks seda teinud...

SHOXi kirjutas:õhutamist mõtlesin ise ka, samas sõitnud rattaga aint 2 kuud. Samas jällegi ratas 2009 aasta mudel, et seisnud kindlasti kaua, äkki ongi viga selles. Kettad juba niigi 185mm. Lähen vaatan mis lakist räägitakse, ehk vahetan klotsid ja siis õhutamine.
aga tänud abi eest.

Üldiselt niisama seismisega õhk ikkagi sisse minna ei tohiks. Ehk ostsid kohe kehvasti õhutatud piduritega ratta? Avidil on vist vahest ette tulnud, et uuena ostes on õhk sees.

Lisan ka oma ähmase kogemuse, et pilt veel rohkem segamini lüüa.

Sõitnud olen ma oma praeguse maastikurattaga u 3 aastat. Esimesed 2 aastat olid mehaanilised ketaspidurid. Tugev pluss oli see, et sain pidama ka siis kui sõber oma V-piduritega hätta jäi(vihm, pori). Miinuseks oli kindlasti kohutav vile sarnane hääl, mis pidurdamisega kaasnes(klotsid ilmselt määrdunud). Minnes üle hüdr. piduritele avastasin ma aga hüdrade miinuseks, et nende pidurdusjõud on väiksem(sarnaselt ühele eelkõnelejale- ei saanud tagumist ratast lendu). Samas on hüdrulilised kindlasti töökindlamad(üks upgrade'i põhjus), sest muda ei lähe mehaanikaosade(tross-kõri, kangike sadula küljes) vahele ja ei takista nende liikumist(pidurid kippusid peale jääma). Hüdr. pidurite pluusiks muidugi ka parem piduritunnetus.
Margid/mudelid:

Mehaaniline : Hayes MX-2 (siim_s peaks kogemust jagama minuga, mul ka Schwinn Mesa GSD)
Hüdrauliline : Shimano Deore XT

Tagumise ratta saan nüüd maast lahti, kui pedaalidest kaasa tõmban ja keharaskust natuke ettepoole viin .

ma panen orgaanilised klotsid alla, annan teada kas tulemust ka oli

Törtss närvi ajab see et kui V piduri klotsid ja pöiad kestsid ikka paar hooaega siis nyyd disc versioonile üle läinuna tuleb peale poolt hooaega hakata vahetama ketast(suht jõhker loks ketta ja "spideri" neetide vahel)

Pendelejo kirjutas:Törtss närvi ajab see et kui V piduri klotsid ja pöiad kestsid ikka paar hooaega siis nyyd disc versioonile üle läinuna tuleb peale poolt hooaega hakata vahetama ketast(suht jõhker loks ketta ja "spideri" neetide vahel)

Löö needid kokku, et lõtku enam poleks. Milleks kohe poodi joosta?

Minusuguse kogemus:

Esimese V piduritega (mingid lihtsamad) MTB ostsin '99 kevadel ning uued piduriklotsid vahetasin alles enne '04 Haanja100 (mis ka uutest ainult pool alles jättis). 5 aasta jooksul läbisin nendega üle 20 võistluse (4 TRMi, 2 Karksit, 17 Elioni) + treeningud. Laskumistel ohtlikke situatsioone ei olnud, sõidumõnu võrdlusmoment puudub (kas näiteks '04 Haanja Elioni Tsirgumäe laskumine oleks olnud ketaspiduriga minusugusele lihtsam). V piduri ainus miinus minu jaoks oleks pikad laskumised, Stelvio + Solda laskumised (u. 40km) tegid samuti klotsid poole õhemaks.

Kas see on minu või ratta probleem, et samuti kui võtan oma ketaspiduriga jooksu alt ära, siis pean meelde jätma, et kiirkinnituse hoob jääks samasse positsiooni pärast? Kui ei jää, siis käib samuti ketas vastu klotse ja pean siis veidi pidurisadula asendit korrigeerima. Samas mingis Youtube'i videos oli näha, et jooks võeti alt ja paigaldati tagasi, ilma et oleks mingit täppisreguleerimist kiirkinnituse hoovaga tehtud.

Minule tundub see reguleerimise teema ulme.
Mul on 2 ketaspiduritega ratast. Ühel Formula B4 ja teisel Formula Oro K24 pidurid. Esimesel ees Skareb Super, teisel SID Team.
Esimesel all Crossmax XL, teisel Bontrager Race Lite. XL-idel on ketas 6 poldiga, Bontrageridel centerlockiga. Kuna jooksudel on suhteliselt erineva iseloomuga kummid, tõstan jookse rataste alt ringi küllaltki tihti vastavalt vajadusele. Ja ilma mingisuguse reguleerimiseta. Pole pähe tulnudki. Kiirkinnitit keeran kinni ka suhteliselt suvaliselt.

LauriA kirjutas:Kas see on minu või ratta probleem, et samuti kui võtan oma ketaspiduriga jooksu alt ära, siis pean meelde jätma, et kiirkinnituse hoob jääks samasse positsiooni pärast? Kui ei jää, siis käib samuti ketas vastu klotse ja pean siis veidi pidurisadula asendit korrigeerima. Samas mingis Youtube'i videos oli näha, et jooks võeti alt ja paigaldati tagasi, ilma et oleks mingit täppisreguleerimist kiirkinnituse hoovaga tehtud.

Kui hargivahe on õige, ekstsentrik korras, võll sirge, kovid liiguvad ilusti, klotsid eest ja tagant puhtad, pidur õigesti paika pandud, siis jääb üle vahest ainult jooksu allapanemise tehnika lihvimine. Hämmastav kui erinevalt ja valesti seda vahel tehakse.
Loomulikult peavad olema korras pinnad mille vastu võlli otsad ja kiirkinnitus toetuvad.

Mina sain oma probleemile lahenduse, tänu ühele abivalmis kasutajale. Nimelt oli probleem selles, et kas võll/rumm või mutter või mis iganes asi ei ole 45 kraadise nurga all võrreldes amordiga (silma järgi muidugi on). Tegin viiliga täkke võllile ja iga kord keeran võlli täpselt samasse asendisse tagasi allapannes ja näed ei käigi enam vastu. Võll ise täiesti terve ja sirge. Ei tea kas mutter on natuke õhem ühest kohast või lihtaslt sisse söönud ennast kuskilt. Kõikumine on vbl 0,0001mm aga sellest piisab ketas käib räigelt vastu. Nüüd korras vähemalt.

[quote="SHOXi"]Kõikumine on vbl 0,0001mm aga sellest piisab ketas käib räigelt vastu. Nüüd korras
Huvitav huvitav. Mis riista või silmaga selle kindlaks tegid? Jama. asi ei saanud selles olla.

see oli muidugi piltlikult öeldes,,,

Siis on ju su rattal miski väga pilla palla.

erikr kirjutas:Minule tundub see reguleerimise teema ulme.
Mul on 2 ketaspiduritega ratast. Ühel Formula B4 ja teisel Formula Oro K24 pidurid. Esimesel ees Skareb Super, teisel SID Team.
Esimesel all Crossmax XL, teisel Bontrager Race Lite. XL-idel on ketas 6 poldiga, Bontrageridel centerlockiga. Kuna jooksudel on suhteliselt erineva iseloomuga kummid, tõstan jookse rataste alt ringi küllaltki tihti vastavalt vajadusele. Ja ilma mingisuguse reguleerimiseta. Pole pähe tulnudki. Kiirkinnitit keeran kinni ka suhteliselt suvaliselt.

Sinu rattal on vähe paremad jupid ka + siis komplekteerimise kogemus? Kas näiteks piduriketta paksuses ei või asi olla? Nüüd uue amordiga (RS Tora 318 Solo Air) + Deore M485 pidurid + Deore 180 ketas ei ole veel testinud; vana amordiga (Dart2) olin veidi paanikas, kui esimest korda esijooksu tagasi pannes (ratas mu käes olnud u. 1 kuu, ära tuli alt võtta seoses transpordiga auto salongis) paar päeva enne Salzi starti. Õnneks kohalik hooldus paari Tshehhi õlle eest näitas ära, mida reguleerida. Samas tagumise jooksuga seda muret ei olnud.
Milline see korrektne jooksu eemaldus ja tagasi paigaldus on? Ise olen teinud:
1. Kiirkinniti hoob sirgeks (maapinnaga tasa).
2. Keeran nii hoova kui ka musta mutri veidi lõdvemaks.
3. Jooks alt ära.

Tagasipaneku puhul - kui ei ole jätnud kiirkinniti hooba samasse positsiooni, siis üks klots käib kergelt vastu; käega keerutamisel võib isegi puhtalt käia, aga sadulas vändates saab aru, et käib õrnalt vastu.

Ei olnud vist küsimus mulle, aga kas kiirkinniti on ikka sirge ja korralik. "Mutter" ei loperda otsas? Kuidas sa veendusid, et võll sirge? Mis jooks üldse. Mis pidur ja mis kinnitus? Is. või post mount?
Käega ei saa aru aga sõites saad???

Niipalju kui ma väga pädevatelt kodanikelt infi olen saanud on suht tavaline et ketas on klotside suhtes paigas ainult jooksu võlli teatud kindlas asendis(shimano jooks).

Pendelejo kirjutas:Niipalju kui ma väga pädevatelt kodanikelt infi olen saanud on suht tavaline et ketas on klotside suhtes paigas ainult jooksu võlli teatud kindlas asendis(shimano jooks).

See on teada jah, et shima. võll paindub all olles veits läbi. Kas on tegu shimaga? Proovida võlli kontrollida ja huvi pärast vahetada. Ja olen näinud kiirkinnitusi mida mina käega lahti ei saanud. See ka üks tähelepanek. Kui ikka väga pressid, läheb iga asi kõveraks.

Aitäh vastuste ja teema arenduse eest, kindlasti sain mõtteteri juurde
Samas võite edasi ka arutleda siin

Mati kirjutas:Teemaalgatajale soovitus kasutada alati enne foorumi otsingut

viewtopic.php?f=6&t=21571&start=0&hilit=Ketaspidur%2A

Vabandust, pole nii tähelepanelikult veel seda foorumit uurinud , edaspidi targem

jõudu,
Alar

kirjutasin siin, et kui võtsin ratta alt ja tagasi panna, siis hakkas ketas vastu klotse käima. Nüüd võtsin rummu lahti kontrollisin kõik üle ja tuli välja shimano on kokku hoidnud. Mõlemal pool üks laagrikuulike puudu, otsisin mõlemale poole ühe juurde ja kõik toimib!

Pole päris kindel mis seis su laagris oli aga lahtisesse laagrisse pannaksegi üks kuul vähem, kui sinna mahub.

Misasja, ma olen päris palju koonus- jms lahtiseid laageid lahti võtnud ja neis pole kunagi ruumi veel ühe sama suure kuuli jaoks olnud, mingi liikumisruum vb küll aga terve kuuli jaoks küll mitte.

Ma olen odavama otsa rumme lahti võtnud küll, kui mu silm ei peta siis neis on oluliselt suuremad kuulikesed kui antud jooksul olid. Antud jooksul oli ka neid arvuliselt ikka rohkem. Kuna mu venna rattal sama rumm nagu sellel, siis võtsin selle lahti, õnneks olid seal ka sellised väiksed ja seal oli triiki täis (muidugi mingi väike liiumisruum jäi) ehk 1 rohkem mõlemal pool.

Pealegi kui ma keerasin koonused kinni ja vaikselt lahti jälle, siis oli selgelt näha, et laagrid polnud jaotunud ühtsalselt.

Lisaks see on ainuke põhjus mis seletaks miks ketas vastu käis peale ratta alt ära võttu. Kõik oli sirge (võll, koonused, seib, mutrid)

Sellisel juhul ei muutnud ratta alt võtmine siiski rummu siseelu. Pigem oleks pidanud sõidu ajal ka aeg-ajalt ketas vastu sadulat käima.

Anomaalia

Niii........ma siis nüüd uues Aspect 40 omanik ja tekkis selline loll küsimus.Kas kettaga pidurid peavadki alguses natukene pooma?
Naisele sai võtta V piduritega Merida ja sellel vabajooks super.Aspect aga poob kohe kinni.Samuti teeb naljakat kriiksuvat häält kui kohapeal kõigutada teist.

andrusjo kirjutas:Niii........ma siis nüüd uues Aspect 40 omanik ja tekkis selline loll küsimus.Kas kettaga pidurid peavadki alguses natukene pooma?
Naisele sai võtta V piduritega Merida ja sellel vabajooks super.Aspect aga poob kohe kinni.Samuti teeb naljakat kriiksuvat häält kui kohapeal kõigutada teist.

Ei pea. Kas peale poest toomist võtsid vahepeal ka jooksud alt ja panid ise tagasi? Kui ja siis kontrolli et jooksud sirgelt tagasi alla panid. Kui ei siis poodi kiirelt tagasi ja lase korda seadistada.

Senini polnud ise midagi näppinud.Nüüd päästsin selle nn. kiirkinnituse taga rattal valla ja ratas kukkus ilusti sirgelt alla oma "pesadesse".Peale seda kadus ära ka see kriuks.Jooks läks natuke paremaks aga mitte päris.Krt kui ma ostan uue ratta ja maksan tast suht koht palju kas ma siis tõesti pean "laste haigustega" pead vaevama??

andrusjo kirjutas:Niii........ma siis nüüd uues Aspect 40 omanik ja tekkis selline loll küsimus.Kas kettaga pidurid peavadki alguses natukene pooma?
Naisele sai võtta V piduritega Merida ja sellel vabajooks super.Aspect aga poob kohe kinni.Samuti teeb naljakat kriiksuvat häält kui kohapeal kõigutada teist.

Vot sellepärast mina V- pidurit eelistangi! Olen omanud mitmeid kuni 25 tuhat maksvaid rattaid ja saanud aru, et selle raha eest laitmatult toimivaid ketaspidureid ei ole saanud!!! Mulle isiklikult on tähtsam rattaste ilus vabajooks, kui mõni hüpernärviline, minu jõudlust vähendav ja treipingi häält tegev pidur.
On asjaolu, et ma ei kaalu ka palju (75kg.) ja ei ole pidev mudas ukerdaja. Ostaksin ketaspiduritega ratta alles siis, kui on selleks rohkem finantse kulutada (jällegi- kas on mõtet), või sõidaks laskumisrada.
Soovitaks XT klassi V- pidureid- ise väga rahul!

PS: Lisajooksude soetamisel on rahaline kulutus märgatavalt väiksem!

andrusjo kirjutas:Niii........ma siis nüüd uues Aspect 40 omanik ja tekkis selline loll küsimus.Kas kettaga pidurid peavadki alguses natukene pooma?
Naisele sai võtta V piduritega Merida ja sellel vabajooks super.Aspect aga poob kohe kinni.Samuti teeb naljakat kriiksuvat häält kui kohapeal kõigutada teist.

Sissesõidu aeg ongi selline. Ratast tuleks tehniliselt spetsialistide poolt üle kontrollida pärast 100 km läbimist. Aga kui poest ratta soetad, tuleb ise või lasta spetsialistil ratas üle kontrollida, keerab kruvid jms kõvasti kinni, tavaliselt on need nõrgal kinni keeratud.

Cicli kirjutas:

andrusjo kirjutas:Niii........ma siis nüüd uues Aspect 40 omanik ja tekkis selline loll küsimus.Kas kettaga pidurid peavadki alguses natukene pooma?
Naisele sai võtta V piduritega Merida ja sellel vabajooks super.Aspect aga poob kohe kinni.Samuti teeb naljakat kriiksuvat häält kui kohapeal kõigutada teist.

Sissesõidu aeg ongi selline. Ratast tuleks tehniliselt spetsialistide poolt üle kontrollida pärast 100 km läbimist. Aga kui poest ratta soetad, tuleb ise või lasta spetsialistil ratas üle kontrollida, keerab kruvid jms kõvasti kinni, tavaliselt on need nõrgal kinni keeratud.

Poomise all on vist mõeldud seda, et ketas käib klotside vastu. See küll sissesõitmist ei vaja, pigem on lihtsalt suport halvasti paigas.

Vabandage, et teema uuesti üles tõstan, aga ma tahan teada mismõttes nagu on pidurdusjõud suurem, loha on ju loha (blokki panemine) selles ju vahet pole.

joan2509 kirjutas:Vabandage, et teema uuesti üles tõstan, aga ma tahan teada mismõttes nagu on pidurdusjõud suurem, loha on ju loha (blokki panemine) selles ju vahet pole.

Teatud tingimustes vb töesti blokkis tagarattaga on kiirem seisma jäämine ja suurem manööverdusvöime, kuid rattal ja ka siklitel pidurdatakse enamasti esipiduritega ja pole ma veel näinud meest, kes blokeerunud esirattaga söita suudaks.

Tagaratast lohistades küll kiiremini seisma ei jää, pidurdusjõud on suurim siiski vahetult enne ratta blokeerumist. Manööverdusvõime on blokis tagarattaga parem nõelasilmakurvides, võidusõidutrajektooride seisukohalt on muudes olukordades blokki pidurdamine kahjulik tegevus.

Muuseas, ma ei ütleks et töökorras ketaspiduril ja töökorras v-piduril ideaaltingimustes mingi eriline pidurdusjõu vahe on, ketta eeliseks on siiski stabiilne pidurdusjõud erinevates keskkonnaoludes ja täpsem pidurdusjõu doseerimine.

Ketaspiduril saad sujuvalt muuta ja tunnetada kui kõvasti pidurdad. V-piduriga on see oluliselt keerulisem - tavaliselt, kas veereb vabalt või läheb lukku; vahepealset on raske saavutada.
Lukku saab jah mõlemad ajada, aga kas see on alati tarvilik? Esimest ratast nagu lukku ajada ei taha.

Olemas on veel ka vähelevinud hüdraulilised pöiapidurid.
Magura HS11 ja HS33 näiteks.

Ise kasutan HS11 taga ja HS33 (segastel põhjustel koos HS11 lingiga) ees.
Ei ole kettaga sõitnud ja ei oska võrrelda aga tavalise V-piduriga võrreldes on eelkõige tunnetus märgatavalt parem.
Võiks öelda isegi lausa teisest maailmast, pidurit on lihtne hoida lukustumast ka tugeva pidurduse korral ja seda ka kruusal/metsas/laskumistel.

Hetkel ei tunne vajadust ketaspiduri järele.
Pärast mudamülgast tuleb lihtsalt paar korda kergelt pidurit vajutada, et pöid puhtaks saaks.

No ma ei saa aru mida te räägite, et hüdraulilisel ketaspiduril väiksem pidurdusjõud kui mehaanilisel, kui ikka korralik ketaspidur siis blokk on blokk mis seal vahet on mis pidur.

joan2509 kirjutas:blokk on blokk

Ehk näitad, kuidas ja milleks sa seda teed?

joan2509 kirjutas:No ma ei saa aru mida te räägite, et hüdraulilisel ketaspiduril väiksem pidurdusjõud kui mehaanilisel,

Milleks erutuda sedavõrd ebapädeva väite peale.
See on sama, kui keegi väidaks, et kurgid on kandilised ja sinised.
Pidurite puhul ongi olulisim, et pidurdusjõud oleks sedavõrd lingiga kontrollitav, et bokeerumist ei tekiks.