velo.clubbers.ee

Tere!
Mitu aega olen tõukeratta võimaliku iseehitamise üle mõtiskletud ja kuna sügis pole enam mägede taga, siis peagi saabub sobilik aeg selle teoks tegemiseks (või siiski mitte).
Sestap, ehk on keegi siinsetest seda juba omal käel proovinud ja oskab nõuandeid jagada?
Iseenesest peaks sõiduriist saama selline, et kannataks sõita ka kehvema tee peal ja ei eelda ideaalset teostust. Lihtsalt, et oleks veidi fun + isetegemise rõõm.
Küsimused, mis mind hetkel vaevavad:
Kas projekti teostamiseks õnnestuks kasutada mingeid vanu raame, neid veidi ringi keevitades ja torusid painutades või on see suht lootusetu mõte? Just see painutamine tundub mulle eriti kahtlane, sest tavaratta keskjooks on esihargist üsna kaugel ja sinna minevad torud vajavad kurvi abil madalamale suunamist (esihargile lähemale).
Kas kuskilt leiaks mingid optimaalsed mõõdud, kui kõrge peaks olema astmelaud(?) ja selle asetus juhtraua suhtes, et kasutamine ei oleks piin?
Hetkel olemas 1 vana meesterahva ratta raam koos esihargi ja veljega ning mõned oluliselt väiksema läbimõõduga veljed, taha kombineerimiseks. Mitte just liiga palju
Tänud!

Lihtsam on mõnd geomeetriliselt korrektset raami jäljendada, nt soomlaste kickbike: http://www.kickbike.com/index.php?mid=362. Kuna sellisel geomeetrial puudub tagakahvlil kolmnurk, kahtlen, et selle koha peal 1:1 olemasolevaid rattaraame kasutada saaks.

Meesteka raamist lõigatud tõukeratas jääb vist liiga pehmeks ja varsti on raam vastu maad. Soovitan kasutada tugevamaid /jäigemaid torusi/karpe. Kunagi sai lastele ise tehtud tõukeratas millel ereliukase esiots ja eriterasest karbist raam. Ratas sõidab siiamaani. Tala "painutamiseks" lõikasin kiilud välja ja keevitasin kokku. Madala astmelauaga on mugav tõugata (kui muidugi üle äärte ja aukude vahele kinni ei jää) Veel tegin raami nii ,et astmelaud ulatuks võimalikult esiratta lähedale - siis saab sõita ka püstises asendis. Kuna minu rattal oli raam pikalt ja kaarjalt esiratta lähedal tekkis esipiduriga pidurdades huvitav "pidurivõimendi" - esihark paindus veidi tahapoole ja kumm pidurdas vastu raami.

http://www.hot.ee/kaaadri//t%c3%b5uka.jpg

Põhimõtteliselt jah - jalalaud peab võimalikult esiratta lähedal olema, et ei peaks liialt küürutama ning jalalaud peab võimalikult madalal olema, et võimalikult väikeses ulatuses end ühel jalal kükke tehes väsitada, kui teise jalaga maast tõukad.

Olen samuti asja üle mõtisklenud. Üks võimalik variant mu arvates oleks tagaratta jaoks kasutada mõnda suvalist esiharki, mille sobivas asendis muu raami külge keevitad.

Äkki mingit pisikeste ratastega vokki oleks parem toorikuna kasutada... Dessna, Aist vms. Pole selle painutamise jms jamaga vaja nii hullult jännata ja lisaks on nende raamid tugevad.

Sellise nipiga sai tõukeratas tehtud omal ajal venna lastele. Toorikuteks olid katkine vana vene titekas ja Turisti kahvel. Titekas sai keskjooksu juurest pooleks saetud ja sinna taha turisti kahvel keevitatud. Jalalaua tegin paksemast vineerist, kinnitasin selle kolme poldiga, üks kahvli muhvist läbi porilaua augu, teised julmalt läbi kahvli harude. Ratasteks jäid titeka oma rattad. Ja minuteada sõidab see venna juures maal siiamaani.

Ja idee selliseks lahenduseks sain ühest pumbatavate paksude kummidega nõukogude tõukerattavariandist, millel alumiiniumist jalalaud viie või kuue ovaalse kummilätakaga. Selline oli 25a tagasi sõbral, teist korda nägin sellist sõprade poolt lepikust leitud raamina. Imestasid, et justkui tavaline Ukraina kahvel, aga miks toru nii pikk ja kõver on ja mida veel see väiksem torujupp selle kõvera toru otsas teeb. Proovisin küll seletada, et tõukeka raam ja väike torujupp oli kahvlisammas, aga ei usutud miskipärast.

Muidu põnnidele kõlbab nõnda tõukeratast teha küll, aga täismeestele jääb see niikuinii nõrgaks, lapiti pandud rattakahvel ei ela sellist valu ealeski üle. Nii et jääb vaid ahtoj pakutud variant - raam ise kandilisest torust painutada-keevitada.

Pole ka uurinud, et kas korralikke laste tõukekaid tehakse üldse tänapäeval või ongi ainult need sentimeetrilaiuste rulluisuratastega käkerpussid, millega mujal kui asfaldil sõitmine on täiesti mõeldamatu? Ise leidsin ühe korralikuma klassi tõukeka jäänused depoo tagant prügi hulgast, kraapisin puhtaks, värvisin üle ja panin vene titeka rattad alla. Ja poisil rõõmu kui palju. See tundus olevat kuskilt 90-date keskpaigast pärit.

Mina olen neid korralike ja asisemaidtõukerattaid MATKASPORDIS näinud. Pärnus Port Arturis olid vist 2 tükki välja pandud. Kodulehe järgi tunduvad olema need samad Soome KICKBIKEd Matkaspordi link

AHHAAs oli ka kunagi selline suur tõukeratas, aga lenks ja kahvel keerasid hammasrataste abil eri suundades(lenks vasakule=ratas paremale ja vastupidi). Mina suutsin ainult sirgelt sõita, keerates oli kukkumine kerge tulema

Jäin oma kola silmitsema ja tuli mõte, et ühest raamist võiks ehk proovida "tõukekat" teha:



Uploaded with ImageShack.us

Minu praegused mõtted: sadulaposti ülemine osa ja kõige tagumisemad, sadulaklambrini minevad pulgad lõikaks ära. Keskele saaks aretada mingi astmelaua, jalatoe vms. Jooksude suurus tuleb muidugi läbi mõtelda, variante on mitmeid. Saab kasutada originaalsuuruses jookse nii ees kui taga, saab ette panna suure ja taha väikese, aga saab ka üldse väikesi jookse kasutada (Desna jooksud on mul, kusjuures olemas).

Alles jätaks need roolikannust kuni tagahargi otsani minevad peenikesed torud ja samuti tugevuse huvides sadulaposti alumise osa, mis nende torude külge kinnitub.

Kusjuures see on isegi võimalik, kasutada need ülemised torud ära. Mul lapse tõukekas on sarnase põhimõttega, ainult et üks toru on pealpool, kaks toru tulevad roolisambast altpoolt, lähvad alla, muutuvad esmalt jalalaua raamiks ja kõpuks tagakahvli harudeks. Ja pealmine toru suubub tallalauda 10kond cm kaugemal ja toetab kupatust läbipaindumise eest. Kui mina sellest peaks aretama tõukekat, siis lõikaks praktiliselt kogu tagahargi, keskjooksu ja sadulaposti maha. Roolisambast tuleva alumise jämedama toru painutaksin madalamale ja keevitaks tallalaua raami esimese otsa külge, peenemad tugitorud aga kaugemale tallalaua raami külgede külge. Tallalaud tuleb niikuinii omaette konstrui teha, samuti ka tagakahvel. Tagaratas on neil tõukekatel väike seepärast, et tagatelg oleks tallalauale lähemal, jõuõlg lühem ja kahvlit läbipainutav jõud oleks väiksem. Ja kui sellele raamile sadulatoru asemele niisama tallalaud aretada, saaksime kitse, millega sõites põhiaur läheks küürutamiseks ja ühel jalal kükkide tegemiseks.

Ehk et taandume ikkagi ahtoj väljapakutud kandilise toru keevitamisele ja painutamisele, kui tahame kasutuskõlblikku tõukekat teha.

Ja mida meitel üldse tõukekaga peale hakata? Tartus on sel veel mõtet, kui on pidevalt vaja emajõe oru nõlvadest üles-alla sõita - alla läheb niisama, ja üles mitte oluliselt aeglasemalt tavarattast. Samuti on sel mõtet ka Helsinkis, kus tasast tänavat naljalt ei leidu. Aga Tallinnas küll ei viitsiks kilomeetrite viisi tasapinda udjada.

Äkki siis oleks Saljuti, jõhkrama MTB (5 cm jämeduste torudega) vms jämeda raami kasutamine veel lihtsam? Siis ei pea ülemisi pulki ehk kõrgelt läbi ajama, vaid saab tugevduseks keevitada tallalaua kohale toru, mis kinnitub eespool raamile tallalauast umbes 10 cm kõrgusel ning tagapool läheb otse tallalaua külge? Iseasi on muidugi see, kas seda Saljuti või MTB raami on lihtne painutada. Muidugi kui kasutada väikesi rattaid, saaks ehk läbi ka ilma painutamata - raami alumine toru kinnitada tallalaua keskele, tallalaua eest läheks raami külge veel 1 toru ja saaks tugevust küll.

Heh, vaatan, äkki saan keevitajast naabriga veidi arutada, tal on ka luksepatöös kõva tase

Kui kõrgel maast võib tallalaud veel olla ilma, et sõit muutuks väsitavas asendis võimlemiseks?

Vahepeal sai Palmses käidud ja sealses ekspositsioonis nähtud vanu esiharke.
Keskmine neist tõi minu mõtteis ette tõukeratta tagahargi ja selle võimaliku kandevõime.
Ehk kui meesteka raami tagaosa ülemised torud ära lõigata ja arvestada oluliselt väiksema tagarattaga, jääb ka harki painutav jõud ju oluliselt väiksemaks - kuid kas sellest piisab?
Minu projekti stardipositsioon
Kiusama jääb seejuures mõte, et kui taga kasutada mõnda laste jalgratta ratast, siis kas see suudab jätkusuutlikult täismeest kanda. sestap ka pildil üks aiakäru rehv ilustreerivalt kõrvale pandud, kui võimalik alternatiivne toetaja. Paraku on need niipalju laiad, et ilma harki laiemaks venitamata sinna vahele ei mahu. Raami painutamist sai proovitud, kuid tuleb tunnistada, et minu kasutatav tehnoloogia ja oskused ei võimalda sellest head tulemust saada. Pärast pikka sussitamist õnnestus toru vaid õige vähe painutada ja paindekoht võttis voldi sisse. Seega tuleb hakata karbist seda raamiosa valmistama, lootusega olemasolevat tagaharki ikkagi kuidagi ära kasutada.
Üks ilustreeriv pilt veel tõukerattast
mis tehtud "Ehitatud Eestis" väljapanekul, iseasi, palju seal ise tehtud on.

"Lasteka" jooksud võivad su kaalu üle elada küll. Kuidas vanade lasteratastega oli, ei tea, aga tänapäeval pidavat nad olema arvestatud taluma kuni 80 kg, nagu väidavad poodide reklaamid.

See lasteratta esijooks tundub olevat samas suurusjärgus meile tuntud Dessna, Aiasti jms kokkupandavate linnarataste jooksudega - ilmselt saad mõne nondelt velodelt pärineva ratta asemele otsida.

Ma siin vaatlesin ka veidi üht oma maastikuratta raami, millest võiks proovida tõukeratast teha.
Mul on Dessna jooksud ka olemas ja mõõtmiste põhjal arvan, et kui panna ette ka sellelaadse kokkupandava ratta esihark, siis peaks raam jääma piisavalt madalale. See aga võimaldaks mul pääseda raami painutamisest. On mõttes katse korras seda raami nüsida - maha lõigata ülemine pulk, sadulatoru ja tagahargi diagonaalsed torud. Siis saab testida, kas peale seda tagahark talub inimese massi või ei. Kui talub, siis võib igaks juhuks karprauast tugevduse juurde keevitada. Kui aga ei talu, siis läheb ka tagahark kus see ja teine ning asemele tuleb keevitada eraldi raam.
Kuna esiratas sai piisavalt väike, saan treha nii, et see teine raam kinnitub nuditud rattaraami alumise pulga otsa külge umbes keskelt, selle raami esiotsa saaks teha ülespainutatuna (või keevitada püstine lisatükk külge) ja keevitada rattaraami külge juba veidi ülaltpoolt. Võibolla siis on veidi ebamugavam sõita, sest lühikese tallalaua puhul ei saa jalgu päris keskel hoida ja keharaskus hakkab tõukeratast küljele kallutama, kui vaid 1 jalaga peal seista... aga see pole väga hull, olen niimoodi sõitnud. Taha paneks samuti kokkupandava jalgratta jooksu.



Uploaded with ImageShack.us

vot kus on raam.
iseasi,kas on sobiv,kuid tugevust peaks jaguma.
http://www.osta.ee/14487648

Tänane pidev sadu võimaldas tõukekaga tegeleda. 25x50mm karp juppideks, vana rattaraam ka ja tulemus selline:

Taha vaja nüüd rehv ja lohv ning siis saab katsetama hakata. Esialgu paistis et kannab.
Ei kujuta ette, kas sinna karpide kokkukeevitamise kohta peaks väikese diagonaali ka panema?
"Tallalaud", kui selline jääb ca 15cm maapinnast.

oo nõu,
Ma ütlen sulle nagu kommunist kommunistile, tassi see jäle ebard merde enne kui piksenool teda Kõigevägevama vihas tabab!

15cm tallalauani on kole kõrgel nagu. Selline tunne nagu kõnniteekivipealt upitamine. Teine jalg väsib kõveras olemisest ära minu arvates. Samas, kui ise proovinud pole, siis ei tea nii täpselt öelda.

Rooste nühi maha(relaka otsas traatharjaga) ja värv aja selga, siis ei aja blingimehi ka oksele.
Kui sul head värvi pole, mis hõõrumist kannatab, siis pane paksu teipi ümber või veel parem - pane roostevabast plaat(krobeline ikka).

See horisontaalne kanttoru võinuks olla pikem, ulatuda esirattale lähemale, ja selle toru otsa ning lenksulaagrisse mineva kanttoru vahel võinuks tugevdus olla. Ja see tagahark pole ka suurem asi, mina ilmselt astuks selle kohe kõveraks. Ja praeguses seisus polegi Kuldari mainitud kõigevägevama noolt vaja - aitab vaid, kui selle tõukeka peal perseli käid

Tagahargi saaks ka nelikanttorust teha. Praegune võib sul pidada, aga ta võib ka vaikselt ära painduda või, mis veel hullem, ootamatul hetkel üldse murduda. Tõukamisel mõjuvad sellele ju suht vahelduvad jõud vastavalt sellele, kas jalg on maas või mitte (mahatoetatud jalg võtab osa keharaskust enda peale ja sel hetkel koormus raamile väheneb), tulemuseks on pidev väänamine ja kuratki ei pruugi teada, millal metall sellele järgi anda otsustab.

Ootamatult see tagahark ikka ei murdu, kui pragu sisse tekkib, siis ta ilmselt vajub kõige pealt lääpa ja muidu kõveraks ehk et hoiatab peatse pudenemise eest õige mitmel moel.

Nii et koduste vahenditega raami tegemine neile, kel pole võimalust ja viitsimist karptoru ahtoj kombel painutada, paistab Kassi joonise ja Kuldariehmatise vahepeal:



Nii peaks kõige tugevam saama ja teras-raud kõige vähem keevitamise läbi kuumakahjustusi saama.

Vahepeal ma rääkisin sellest ideest naabriga, kes on ametilt metalliproff. Ja ta otsustas proovida.
Roolikann on maastikuratta oma, kõik sellest tahapoole jääv on kodumaine profitöö, ka värv on profi poolt peale lastud. Minu teha jäi vaid kokkupanek, nüüd tuleb esipidur paika sättida, teha tallalaud (pakuti võimalust kasutada selleks lausa rihvelalumiiniumi - eks saab näha, kuidas kujuneb, kas tuleb vineer või midagi muud), leida porilauad ja panna külge tagumine pidur.

Raam on raske, umbes sama, mis odava otsa terasest täiskomplektne maastikuratas. Aga tugev - minu all ei paindu. Eks varsti plaanin sellega sõitma minna, eks saab näha, kui hästi veereb.

Tubli töö, Hall kass
E: Kas keegi sadulaga tõukekat ka ehitanud on?

Sadulaga tõukekas on juba miskit jooksuratta (runbike/balance bike) laadset. Sellised jooksurattad on head lastele rattaga sõitma õppimiseks. Põhimõtteliselt on jooksuratas tavaline jalgratas ilma väntade ja ülekandemehhanismita.

Esimesed jalgrattad olid ka sellised ajal kui ülekannet veel ei tuntud.

No sellise teeb valmis ka tavalisest jalgrattast ilma erilise ratsimiseta - võta vaid vändad ära, pane keskjooksupesale korgid otstesse ja kärab. Äkki teeks hoopis sellise, millel saab tõugata nii püsti kui ka sadulas olles?

Enda elukaga tegin 5 km tiiru ära, lippab küll.



Tallalaud, lenksukorv ja kell on veel puudu, eks nende asjadega veel tegelen. Noh, ette katsun leida siledama kummi kah, sest sealt kippus tõesti pori pükstele tulema.

Päris kobe püss.
Porilauad võiks vist pikemad olla.

Minu "monster" ... Uus rehv tagumisele veljele peale ja ... saabus tõehetk, ratas ei mahu hargi vahele.

Õhk uuesti välja ja siis õnneks ikka läks paika ning mahub normaaloludes pöörlema, kuigi üsna napilt. Sõitmas nüüd käidud, täiesti fun Saab ka vabalt mööda karjamaad sõita, konarused pole eriliseks takistuseks ja põhi pole veel kuhugi kinni jäänud. Mudilane on ka sillas, pidavat väga lahe olema. Minu raskuse all on tagumine ratas justkui vedrudel, kaua nii vastu peab - eks paistab. Proua arvas, et peaks ikka sadul ka olema aga et ta oma lootusi pikemalt ei hellitaks, saagisin need tagumised Kõigevägevama poole turritavad vardad veidi lühemaks. Kuigi, tingitult tõukeka pikast raamist oli neid tagatundlaid hea kasutada raami tõstmiseks ja seeläbi hõlpsamaks manööverdamiseks.

Esimene porilaud peab aga ilmselt olema jah peaaegu vastu maad lapakaga, sest varbad saavad suht kärmelt märjaks muidu.

wfiles kirjutas:Tubli töö, Hall kass
E: Kas keegi sadulaga tõukekat ka ehitanud on?

"Sadulaga" tõukekas oli nõukaajal täiesti olemas - mingine sellest paksude pumbatavate kummide seeriast. Aga väga vana, 70-datest, või koguni 60-datest. Paar tükki sõprade ringis oli ja need olid alati väsinud ja vanemate vendade pärandused. Aasta oli siis kuskil 1981. Ei mäleta küll hästi, kuidas see lahendatud oli, vist läksid tagakahvli harud peale rattamutreid kaarega üles ja keerasid ratta kohal horisontaalselt tagasi ning lõppesid kuskil tallalaua otsa kohal. Torude peal oli mingi punasest plastist iste. Mäletan, et mäest alla oli sellega mõnus sõita küll. Äkki kasutaja Oldmopedi kollektsioonis on mõni selline isend ja on nii lahke ja näitab?

Nõuka ajal tehti tõesti imeasju. Mul endalgi oli titepõlves kolmerattaline jalgratas, millel tagumise võlli kohal raami küljes asusid ka rihvelkummiga kaetud jalatoed - nii sai seda ratast ka tõugates liikuma panna.


Mu uus liikur sai nüüd ka rihvelplekist tallalaua.

Kuulutan siinkohal oma projekti lõppenuks. Tänud kaasamõtlejatele.
Kes analoogilist asja korrata tahab, siis mõelda võiks järgmiste küsimuste üle:
1. Esikahvli kaldenurk - minul sai ta väiksem kui toorikuks olnud rattal. Kuidas sõidetavavust mõjutab, ei tea, kuid kui oleks sama nurgaga teinud, oleks lenksukannust tulev karp ulatanud sama pikkuse juures madalamale ja seega ka tallalaud oleks madalamal.
2. Tagumise ratta suurus - kui leppida väiksemaga, oleks tagakahvli läbipainde oht kindlasti ka väiksem. Iseasi, kas väiksem ratas sama hästi kannab.
3. Tallalaua pikkus - mulle tundub, et kogupikkust sai veidi palju. Raami lühem horisontaalosa tagaks kindlasti jäigema raami, kuid ilmselt ka suurema koormuse tagarattale.

Valminud "asja" tehnilised andmed:
Tühimass: 10,8kg
Testitud kandevõime: mitte vähem kui 80kg
Pikkus: 196cm
Teljevahe: 137cm
Tallalaua kõrgus: 14-15cm
Tallalaua pikkus: 52cm
Kõrgus: hetkel 107cm
Rehvid: ees 622x32 USSR, taga 20x1.90 China
Pidurisüsteem: jalg maha või "postpidurid".

Lõpp-tulemust silmal vähe parem vaadata kui toda esmast pilti. Ette peaks ju saama mingi piduri aretada. Sellisega suurel kiirusel sõitmine võib päris valusasti lõppeda, nii et hoo piiramiseks võiks ju mingi vahend olla. Kas nii suur kõrgus tõesti segama ei jää? Loogiliselt võttes väsiks jalg lihtsalt ära. Välimuselt on sõiduk päris huvitav, omapärane. Iseasi kui kaua see kestab.

Mingi 14 cm on ka minu sõiduki tallalaua kõrgus maapinnast. Võin öelda, et hullu pole midagi, linnas saab sõidud tehtud. Kui tahta ökomalt sõita, saad ju äärekividelt tõugata.

Sel rohelisel aparaadil saaks roolikannult tuleva karbi altpoolt pooleks lõigata ja keevitada nurga alla, nii et ta tallalauani püstiselt läheb. Saad tallalaua esirattale lähemalt ja seega lenksukinnituse (stemmi) õigepidi keerata - praegu tundub veider, samas arusaadav, võibolla praegu lihtsalt pikema stemmiga oleks sõiduasend väga ettepoole kummargil:) Tagahargilt porilauani minevate otste külge saad samuti tallalaualt sama peenest torust tugevdused viia, annab jäikust juurde ja ei lisa hullult kaalu. Tagaratta pärast ära muretse. Lasterataste jooksudki kannavad palju ja kui su tagajooks on 20-tolline, saad asemele panna hoopis Desna vm kokkupandava ratta jooksu, need on pole ju vaid laste jaoks tehtud.
Pidur kindlasti - ette saad selle lõdvalt panna, seal juba vajalik poldiauk ju olemas.

Minu liikur on praegu seesugune:



On plaanis millalgi leida ette korralikum korv, selline, mis mahutaks tavalise seljakoti ära ja võimaldaks loobuda esipakiraamist. Saaks üldmulje puhtamaks. Kust saaks? Koduextra poodides kunagi oli, aga praegu on vaid pisikesi korve, millesse mahub vaid näiteks 6-pakk õlut. Tahaks ikka umbes sama suurt, kui mul praegu seal ees on.

Väga vägevad pillid.
Sai ise siit foorumist soetatud soodsa hinanga "poe" tõukekas.
City4 mudel ja ka suht madala põhjaga.
Linnas on päris hea liikuda, eriti hea kimada järgi väikemehele, kes oma pisikese rattaga arendab sellist kiirust, et kõndides enam järgi ei jõua ja samas tal ülekäigurajast ja punasest veel õiget arusaama pole.
Tõukeka kindlaks plussiks on ka kaal, seda on väga mugav elamisse tassida (3. korrus).
Samas poes pakutavad uued tunduvad suhteliselt ulme hinnaga, ca. 4,5 kilo tundub liialdusena

Avastasin päris huvitava asja:

http://www.englishcycles.com/bikepics/jd/jdscooter.htm

Tegin enda elukale väikese uuenduskuuri:



Korv on mingi suvaline, selle lasin roostest puhtaks, värvisin ära ja valmis ta oligi. Tagapiduri osas tuleb veidi mõttetööd teha - tundub, et on vaja tallalaua sisse paar auku puurida, et trossiküri tallalaua alt läbi viia. Aga samas tagapidur pole ilmselt kuigi vajalik, seega ma ei kiirusta. Tagumise porika tagumine hoidevarras tahab väikest roostetõrjet ja tagumine helkur tuleb kinnitada püsivamalt (see metallist perfolint on pehme ka kahekordsena). Samuti on vaja ette helkur panna, lisaks lambile.

Sai ka igavusest üks tõukekas valmis nikerdatud. Ainukesed jalgrattajupid on esimene(24" lastekalt) ja tagumine(20" kokukalt) ratas, kaelalaagrite pingutamise kork ning pidurisüsteem, mida ei viitsinud ise leiutada . Ülejäänud osad valmisid ise karpraua profiilidest ja veerandtollistest veetorudest. Ka värvitöö sai ise tehtud.

Näitan ja kirjeldan siis enda isetehtud tõuksi ka.

Kahvli, lenksu ja selle ümber oleva osa doonoriks oli vana Ukraina-taoline jalgratas.
Muu raamiosa koosneb vanadest veetorudest.
Piduriks on kaseklots ja sellele kasutamine toimub säärelihasega toetades.

Mis jerundaa seal tagaotsas ümber ratta on? Mingi seisujalg vms? Tagaratas üldse ringi käib?
Tundub, et suht jabura piduri ehitamisega on rohkem vaeva nähtud kui V-piduri paigaldamine oleks nõudnud.
Muidugi kui kiiresti pole plaanis sõita (allamäge nt.), siis on pidurist suht savi.

Prommar kirjutas:Mis jerundaa seal tagaotsas ümber ratta on? Mingi seisujalg vms?

Minu meelest on see käsipidur. Tead, autol ju ka, et kohalt ära vajuma ei hakkaks, kui kalde peale oled seisma jätnud.
Ja vaadates, et seda asja saab ka keerata ettepoole, saaks teda kasutada sõidupiduri blokeeringuks

Kui sa mõtled seda rohelist asja, siis see on alternatiivne porilaud. Kahe alumiiniumtraadi vahel on roheline teip, mis riivab kergelt kummi ja pühib vee/pori maha. Selline ülilabane lahendus toimib üllatavalt hästi.
Selle pildi pealt on paremini näha:


Mõte sellist lahendust proovida tekkis üht DIY youtube videot vaadates. Seal oli pandud silikoonharjastega pintslilaadne asi vastu kummi riivama.

holgerson kirjutas:Kui sa mõtled seda rohelist asja, siis see on alternatiivne porilaud. Kahe alumiiniumtraadi vahel on roheline teip, mis riivab kergelt kummi ja pühib vee/pori maha. Selline ülilabane lahendus toimib üllatavalt hästi.

Selle teibi vms. asemel võiks hoopis väiksema harja sinna panna. Ei kulu nii kiiresti, takistus kindlasti väiksem ja peaks vähemalt minu loogika kohaselt ka effektiivsem olema. Pikemate harjaste puhul saad ennem veel rehvi kumeruse nö. sisse lõigata.

Harja ei juhtunud käepärast olema.
Leidsin selle algallika ka üles, millest selline mõte üldse tekkis:

http://vimeo.com/101360481