velo.clubbers.ee

Kuna kuni 5000-6000EEK rattad on suht ühesugused ja valida raske, siis üritan ennast pisut harida ja mingid kriteeriumid aluseks võtta. Seni olen eesmärgiks võtnud, et:
1) Ratas peab olema võimalikult kerge (võimalusel ilma esiamordita). Alla 13kg oleks hea, üle 14 juba paha.
2) Kummimuster võiks olla siledam ja asfaltile sobivam.
3) Peab olema kasutatud kaasaegseid komponente (disc pidurid oleks plussiks jne.). Deore oleks parim, Alivio ajaks asja ära, Acera äärmisel juhul. Kindlasti 24 käiku.
4) Disainilt oleks plussiks matt ja võimalikult ühtlane värv. Ei salli läikuvat ja kirjut asja. Äärmisel juhul mõned kollased või orantsid kriipsud/kirjad mustvalgel taustal. Disain peaks olema võilamikult haruldane, et kui pihta pannakse, siis oleks lihtne ülesse leida (head kogemused)

Nüüd olen üsna palju poode läbi käinud, kaalu küsinud (mida kusagil öelda ei osata), käega kaalunud, amorte testinud, disaini hinnanud, kuid olen ikka ummikus. Mida edulisem disainilt, seda kehvem varustus. Mida parem varustus, seda raskem tundub käeotsas. Kas peaksin oma prioriteedid ringi vaatama? Kui palju mängib üldse kaal rolli? Kui palju on vahet käiguvahetajatel (disc piduritel)?
Või oskab keegi midagi soovitada? Vaja on seda igapäevasõiduks ja ka väikeseks tervisespordiks. Pole piire seadnud, et kas väikese veerevtakistusega universaalratas või meie linnatänavatele paremini sobiv MTB. Seni olen ise kaalumisele võtnud järgmised variandid:

Classic Alu24 - On saada ka ilma amordita ja kaaluks lubatakse nii 13kg. Käe otsas tundus küll raskem. Acera vahetaja. Kuid laialt levinud mudel ja rõvedalt poleeritud ja lakitud alumiinium.

Merida Kalahari 590 Disc (5571EEK) - Acera vahetaja. Disain sobiv, kuigi läigib. Disk ainult esirattal. Esiamort tundub rohkem moepärast - hea vaadata, mis asendisse regulaator keeratud, kuid tunda ei ole midagi. Tuleb välja, et Alivio vahetaja on ainult V tiduritega SX mudelil.

Marin Pioneer Trail(4631EEK). Disain täpselt minu maitse järgi - raami ristproffiil rombjas, must matt värv jne. Tundus käe ostas väga kerge (alumiiniumraam), kuigi väideti 14kg olevat. Asfaltile sobilikult sile kumm. Kuid Altus käiguvahetajad 21 käiguga!?

Marin Muirwoods (6476EEK). Ideaalne ratas. Võrreldes Pioner Trail-ga Deore vahetaja ja kiiremad ülekanded. Kahjuks nõksa üle eelarve ja raam oli suht raske (kroom sulamist).

Trek 4300 (5499EEK). Matt must värv olemas. Alivio vahetaja. Kumm mitte kõige jämedama mustriga. Ei tekita emotsioone, kuid tundub optimaalseim valik.

Trek 4400 (6299EEK). Deore vahetaja. Amort tundus mingi lihsam (üleliigne raskus). Värv läigib ja kumm on nagu krokotilli selg. Kuidagi nagu rikutud võrreldes 4300-ga, kuigi vahetaja parem.

Progear COMP 3.0 (6000EEK) Omapärase disainiga ja disc pidurid mõlemil rattal. Amort tundus tõhus olevat (summutas lisaks vedrutamisele) ja muutus jägemaks keerates (kuigi "lullad" olid ebamugavad keeramiseks). Kummid on ilusti siledad, kuigi jube suure läbimõõduga. Ilmselt liival sõitmiseks ja suvel rannas lainejoonel tuleks ilusti toime. Ilmselt üsna haruldane, kuid firmanimi tekitab kahtlust. Taolise nimega Austraalia tootja lehelt ei leidnud sellist mudelit. Äkki mingi hiina toode? Ainuke inff sarnase ratta kohta netis on see müügikuulutus

GT ratta disain ei lähe eriti peale ja Scott tundub pisut ülehinnatud. Seepärast neid eriti ei kaalu. Aga muus osas ootan nõuandeid küll. Oskab keegi äkki valitutele täpsemaid kaalusid pakkuda?
Henry

Karikas kirjutas: 2) Kummimuster võiks olla siledam ja asfaltile sobivam.

Neid saab ju alati vahetada ja omale sobiva valida. Hinnad pole ka tapvad. Küsi müüjateltehk mõni on nõus ratta hinnasees kummid ringi pistma.

Karikas kirjutas:3) Peab olema kasutatud kaasaegseid komponente (disc pidurid oleks plussiks jne.).

Kui rohkem asfaldil sõidad siis milleks disc? Selles hinnaklassis on ilmselt V pidur tunduvalt parem.

Karikas kirjutas:4) Disainilt oleks plussiks matt ja võimalikult ühtlane värv. Ei salli läikuvat ja kirjut asja. Äärmisel juhul mõned kollased või orantsid kriipsud/kirjad mustvalgel taustal.

Meenutab kangesti meridat

Karikas kirjutas: Kui palju mängib üldse kaal rolli?

Allamäge veereb raske ratas paremini ... aga kas on parem trepist viiendale korrusele roida käed taskus või siis kaks 1-2kg kilekotti näpus?

Karikas kirjutas:Kui palju on vahet käiguvahetajatel (disc piduritel)?

Mida kallim vahetaja seda paremini toimib aga linnavahel seda vahet eriti ei tunne. Kunagi sai ka Altuse vahetajatega sõidetud ja ei mäleta küll, et oleks rattapeale kurjaks saanud. Disc pidureid pole selles hinnaklassis küll mõtet tahta. Neil ainult visuaalne effekt ...no omal ka võibolla parem tunne. Pealegi on disc piduri klotsi paar tunduvalt kallim kui V piduri oma.

Karikas kirjutas: Disk ainult esirattal (võiks hoopis vastupidi olla).

Miks?

Karikas kirjutas: Marine (mudel ei tule hetkel meelde) Disain täpselt minu maitse järgi - raami ristproffiil rombjas, must matt värv jne. Tundus käe ostas väga kerge, kuigi väideti 14kg olevat. Kuid Altus käiguvahetajad!? Netis igasugune inff puudub.

Milles siis küsimus

Karikas kirjutas:...............................
Marine (mudel ei tule hetkel meelde) Disain täpselt minu maitse järgi - raami ristproffiil rombjas, must matt värv jne. Tundus käe ostas väga kerge, kuigi väideti 14kg olevat. Kuid Altus käiguvahetajad!? Netis igasugune inff puudub............................

Marinil oli vähemasti seal mudeligammas samas hinnaklassis Bobcati nimeline mudel, mille sõiduomadusi sai testitud päris edukalt nii mägedes ,kui ka maanteel(omaniku suvila asus õnneks arvestataval kaugusel Tallinnast),nii et kui see mudel mis sa valisid peaks olema Bobikujärglane(või gammas kõrgemalgi) siis soovitan.

veiko kirjutas: Kui rohkem asfaldil sõidad siis milleks disc?

Sellepärast, et mul on just poriga kehvad kogemused. Või siis mererannas liival ukerdades jääb kah liiv klotsidevahele. Eriti kui mööda kõvemat riba sõita, kuhu laine peale uhub.

... aga kas on parem trepist viiendale korrusele roida käed taskus või siis kaks 1-2kg kilekotti näpus?

that's my point! Vaja esialgu ratas 3. korrusele tassida iga päev. Aga sõidus on kah vahe, eriti kui see raskus on vedrustamata. Kiirendamisel või mäest ülesse väntamisel on vist enda mass suurem näitaja

Mida kallim vahetaja seda paremini toimib aga linnavahel seda vahet eriti ei tunne. Kunagi sai ka Altuse vahetajatega sõidetud ja ei mäleta küll, et oleks rattapeale kurjaks saanud.

Mina olen küll kurjaks saanud, kuid enda peale, kui olen unustanud ennem mäge alla vahetada. Deore peaks seda libedamalt koormuse all laskma teha.

Disc pidureid pole selles hinnaklassis küll mõtet tahta. Neil ainult visuaalne effekt

Mis omakorda muudab asja vargakindlamaks, kuna on harv nähe.

Disk ainult esirattal (võiks hoopis vastupidi olla).

Sest seda reklaamitakse kui ratta ABS-na. Samas ta ikkagi venitab kordaraid ja kulub kiiresti, kui väga intensiivselt pidurdada. Seega sobib ideaalselt taha, kuna see kipub ennem loha minema. Pealegi on tagarattal "kettaid" kah teisepool, mistõttu ei jää see niipalju välja paistma.

Henry

Mulle tundub küll, et selles hinnaklassis pole tegelikult vahet, mis ratas osta. Nad on kõik enam-vähem ühtemoodi rasked ja suhrteliselt sarnase konfiga. Vaata, mis värvilt ja muidu meeldib ja osta ära! Ja kaalu teada saamiseks võta kasvõi tavaline kaal poodi kaasa. Käe otsas kaalumine...

Kui panna ainult üks ketaspidur, siis igal juhul ette. Pidurdades "vajub" ju mass ette ja esimene pidur on see, mis töö ära teeb. Taga kärab V küll. Ja selline point kah, et korraliku hüdraulise ketaspiduri hind on öbaut 50-60 % sinu eelarvest! Ja head mehaanilised maksavad kah umbes paar tonni!
Kulumisest niipalju, et enne jõuad läbi kulutada veljed kui ketta. Ja V-piduri klotsid kuluvad kah päris kiiresti võrreldes ketastega.

Kummide kohta juba oli kommentaar, et nende mittesobivuse pärast ei tasu ratast ostmata jätta. Müüjaga väike nõupidamine ja saad endale sobivad kummid kaasa. Odavama otsa ratastele kiputaksegi ilgeid roomikuid alla panema, et ratas näeks välja nagu päris MTB...

Juppidest niipalju, et kui ntx taha on pandud Deore vahetaja, siis on teiste osade pealt kokku hoitud ja need mitu klassi madalamad. Ma soovitaksin vaadata sellise ratta, millel on kasutatud enam-vähem igal pool sama osasarja.
Jõudu otsingutele!

huko kirjutas:Kui panna ainult üks ketaspidur, siis igal juhul ette. Pidurdades "vajub" ju mass ette ja esimene pidur on see, mis töö ära teeb.

Samas, see võib ka üks argument ketta taha panemiseks olla. Odavamatel ketas- ja V piduritel ei pidavat pidamisel muud vahet olema, et V näpistab tugevamini ja võib blokeeruda. Seega sobob ta just ideaalselt ette, kus on vaja tugevamat pidurdusjõudu. Kordan ka teised argumendid üle. Tagaratta kodarate ehitus on selline, et nad on mõeldud taluma veojõudu lisaks gravitatsioonile (rummu läbimõõt suurem). Seega taluvad nad ka pidurdusjõudu ilma midagi muutmata. Seevastu ette paigutades peab esiratta konstruktsiooni kardinaalselt muutma (tegema ruumi ketta jaoks, rummu läbimõõtu tõstma, võibola isegi pöia rummuga võrreldes nihkesse panema jne.). Rääkimata veel sellest, et esipiduri pidurdusjõud on asfaltil kordi suurem, mistõttu pinged oleksid kodarates teisest suurusjärgust, kui veojõud ning rummud tuleks teha veelgi suuremad ja kodaratena kasutada raskemat materjali. See tõstab ka kaalu (eriti vedrustamata massi). Seevastu taga ta lisaks ainult sümmeetriat ja parem pool ei ole enam nii üle paisutatud vasaku suhtes. Kolmas argument oleks see, et ketaspiduri eelised avanevad poris, kui V muutub ebaefektiivsemaks. Poris ei ole aga pidurdusjõud enam nii suur, kui asfaltil ja kaalu ei jagu nii palju ette. See tähendab, et tagumiste pidurite osakaal pidurduses suureneb ja seda võimaldab ka porist puhas disk. Neljandaks argumendiks on see, et tagapidurit kasutatakse harvem ja seega kuluks kallis klots vähem ning viiendaks see, et selline ratas oleks tänavapildis ära tuntav, mistõttu ei peaks eriti suurt lehmaketti kaasas vedama

Henry

Karikas kirjutas: Sellepärast, et mul on just poriga kehvad kogemused. Või siis mererannas liival ukerdades jääb kah liiv klotsidevahele. Eriti kui mööda kõvemat riba sõita, kuhu laine peale uhub.

OIOI, kui sa nii detailselt tahad endale parimat ratast kokku sobitada, siis mereääres liiva sees sõitmiseks tasuks küll sõbra ratast laenata - rannas liivas ja merevees sõitmine on sinu tulevase ratta õudusunenägu - pane mis osad tahad, varsti on ka xtr surnud!!!

unusta ketas selle raha eest. kui on vähemalt alivio komponendid siis vaata kas raamisuurus ja värv sobivad ning osta ära. erinõudmisi võib hakata esitama 15K kandis.

Karikas kirjutas:Tagaratta kodarate ehitus on selline, et nad on mõeldud taluma veojõudu lisaks gravitatsioonile (rummu läbimõõt suurem). Seega taluvad nad ka pidurdusjõudu ilma midagi muutmata. Seevastu ette paigutades peab esiratta konstruktsiooni kardinaalselt muutma (tegema ruumi ketta jaoks, rummu läbimõõtu tõstma, võibola isegi pöia rummuga võrreldes nihkesse panema jne.).

Pole mina veel kuskil müügis ega kodaravalmistajate kodulehtedel näinud eraldi esijooksu ladumiseks või siis tagajooksu ladumiseks mõeldud kodaraid.
Ja kui nüüd kardinaalsest ümberehitusest rääkida, siis miskit muud pole vaja kui ette panna ketaspidurile sobiv rumm, laduda jooks korralikult ja ketas kõlge kruvida. Midagi kuskile poole nihutada pole vaja, velg on samamoodi rummutsentris nagu V-pidurile mõeldud jooksul. Osadel V-piduritega ratastel on ju tehases pandud alla disc-jooksud, et kui tuleb tahtmine ratast tuunida.

Karikas kirjutas: Rääkimata veel sellest, et esipiduri pidurdusjõud on asfaltil kordi suurem, mistõttu pinged oleksid kodarates teisest suurusjärgust, kui veojõud ning rummud tuleks teha veelgi suuremad ja kodaratena kasutada raskemat materjali. See tõstab ka kaalu (eriti vedrustamata massi).

Mul esijooks laotud Magura Comp rummule ja DT 2/1,8/2 mm kodaratega. Kahe aasta jooksul pole midagi rihtida vaja olnud ja pole ka need kodarad kuhugipoole tunduvalt veninud ja lõtvunud. Tänavu kevadel on plaanis jooks kontrollida.
Samalaadsete rummude ketas- ja tavaversiooni kaalude vahe on väga väike, 20-30 g. Ei vaja need kettad midagi massivsemaid rummusid.

Karikas kirjutas:Seevastu taga ta lisaks ainult sümmeetriat ja parem pool ei ole enam nii üle paisutatud vasaku suhtes.

Samamoodi nagu esijooks, ei liiguta taha ketta panemine velge kuskilepoole.

Karikas kirjutas:Neljandaks argumendiks on see, et tagapidurit kasutatakse harvem ja seega kuluks kallis klots vähem

Kallis või mitte, V+ kodukal Deore kettaklotsid 200 eeku ja v-piduri kummid 90-300 krooni. Normaalsed kummid on alates 150 eeku? Pidurikumme jõuad hooajaga kulutada rohkem kui ketaspiduri klotse. Pead ikka korraliku downhilliga tegelema kui tahad suve jooksul ketta klotsid ära kulutada!

Karikas kirjutas:viiendaks see, et selline ratas oleks tänavapildis ära tuntav, mistõttu ei peaks eriti suurt lehmaketti kaasas vedama
...Mis omakorda muudab asja vargakindlamaks, kuna on harv nähe.

Vargad viivad ratta sellele vaatamata, kas ketas ees või taga, kui see neile silma jääb ja meeldima hakkab. Kuskil garaazhis võetakse see juppideks ja parseldatakse osahaaval maha või siis ehitatakse mitmest rattast osade vahetamisega jälgi segades uued rattad ja määritakse need kergeusklikule ostjale kaela.
Lehmakett on Eestis "kohustuslik". Pahalasi ei peata vist miski, oli ju eelmine suvi siin topic, kus ratas virutati lausa Selveri turvakaamerate silma all.
Ja ketaspidur teeb ju ratta vargale külgetõmbavamaks - näeb välja "tigedam".

Kas sa oled kuskilt lugenud selle kohta (anna linke), et ketaspidurile vaja massivsemaid ja raskemaid osasid või oled sellisele järeldusele jõudnud oma mõtisklustes?

Sinu eelarve juures soovitaks sul vaadata siiski korralike V-piduritega ja muude juppidega ratta poole. Oma igapäevased sõidud ja väikese tervisespordi saad sellega tehtud. Paju sa sinna mudasse ikka ronid? Ratta hoidmise eesmärgil oleks parem sellistest kohtadest kaarega mööda sõita, samuti merest kaugele hoida!

to Karikas:

tead muu on poogen peaasi, et pöiad on topelt või tugevdatud. Niikuinii lähed mingi aeg semudega Sütiste metsa vms. "downhilli" proovima.
Muidu vihastad end seaks, kui pead iga nädal hooduses jookse rihtimas käima. Ja siis oled elu lõpuni selle rattamargi ja poe peale pahane.

Andrus proovis kunagi tehaseseades Gary Fisher Piranhast (4999.-) viimast võtta.

Andrus K kirjutas:to Karikas:

tead muu on poogen peaasi, et pöiad on topelt või tugevdatud. Niikuinii lähed mingi aeg semudega Sütiste metsa vms. "downhilli" proovima.
Muidu vihastad end seaks, kui pead iga nädal hooduses jookse rihtimas käima. Ja siis oled elu lõpuni selle rattamargi ja poe peale pahane.

Andrus proovis kunagi tehaseseades Gary Fisher Piranhast (4999.-) viimast võtta.

Selles mõttes on Andrusel rohkem kui õigus, endal oli veel parem kogemus kui lihtsalt samal päeval kui oma esimese brandi veloga (olid ajad kui nime lugemisest raamil läks suu kõrvuni )tulin poest ja kaks kilomeetrit peale poodi suht süütust olukorrast , kus üks piduritega hädas neiu oma rattaga liiga hilja peatus vastu minu esiratast ja kõver esiratas oligi olemas(kiirused olid nii kuskil 5 km /h läheduses).Ise arvan , et selliste pöidadega ei pea isegi Sütistesse minema, tänava augud ajavad asja ära ka piisavalt agresiivse sõidustiili juuures.

huko kirjutas:Vargad viivad ratta sellele vaatamata, kas ketas ees või taga, kui see neile silma jääb ja meeldima hakkab.

Tänapäeval käib skeem nii, et varastatud rattast üritatakse juba lahti saada ennem tema varastamist. Venekeelses müügilehes Privaatinfo on vahedajate kontaktnumbrid. Politseile on need hästi teada, kuid nad on vist kinni makstud ja nende vastu kätt ei tõsta isegi siis, kui kõik tõendusmaterjalid olemas. Lehes jäetakse mulje, nagu oleks suur valik rattaid müügil. Helistad küsid, uuritakse, mida soovid, lepitakse aeg kokku ja selleks ajaks varastatakse sulle ka sobiv ratas.
Kogemus, kuidas 3-e luku taga olnud koridoorist viidi minema kahe lukuga radika külge kinnitatud kaks ratast. Jälgedest oli näha, et vargus pandi toime märja põranda ajal, ilmselt siis kui koristaja 2 ust lahti jättis ja veeämbrit tühjendas. Politsei suurim mure oli, et kas majas lift on, kui sai jälgi uurima kutsutud. Sai siis igaks-juhuks rullid jalga tõmmatud ja ümbrust sõelmuma mindud. Ning ei läinudki palju mööda, kui üks suht haruldane ratas silma hakkas. Uus omanik tegi parasjagu proovisõitu. Järgi, politsei kohale, ratas konfiskeeriti ja kõik juhtnöörid olid olemas. Tuli välja, et kõik oli organiseeritud väga peenelt. Asi käib nii, et vahendaj avõtab sult numbri ja helistab sobival hetkel tagasi "kui garaasi satub", et tulgu siis vaatama. Tund peale vargust oli rattad uue omaniku käes. Oli süht minuti pealt teada, millal teine (kallim) ratas vahendaja käest edasi läks. Väike kõnede-erstius vahendaja mobiililt ja oleks teada olnud, kellele see edasi läks. Kahjuks rauges politsei huvi niipea, kui teada saadi, kes vahendaja on. Kohe vahetati meiega tegelenud ekipaas teise vastu (mingid venelased) ja suunati asja-ajamine koplisse, kuigi vargus hoopis teises linnaosas. Ja sinna see asi jäi, miski vägi ei pannud asju muus suunas liikuma, kui menetluse lõpetamisele koosesisu puudumise tõttu...
Aga siiski. Ühe ratta saime kätte tänu sellele, et see haruldane oli. Tollest polnud säilinud isegi ostudokumente, kuid kirjelduse järgi oli dentifitseeritav. Isegi rattalukukinnitskoht ja katkine spidoka-alus olid raami külge jäetud. Teist ratast oleme kah linnavahel näinud, kuna neid eestis ainult 2 tk ja oma aja kohta (ca 5a vana) üsna erilised - topeltpöidadega, siniste kummide mustriosaga silikoon-hall, alumiinium lenksudetailid, horisontaalne sinine raam, kollaste pingutusosadega nahsadul jne. Muul viisil seda uue "omaniku" käest enam kätte ei saa, kui tagasi varastades, isegi kui ostudokumendid on ette nädata

Kas sa oled kuskilt lugenud selle kohta (anna linke), et ketaspidurile vaja massivsemaid ja raskemaid osasid või oled sellisele järeldusele jõudnud oma mõtisklustes?

Pakkusin tunde järgi jah. Tunduvad teised 2x suuremad, peavad ju raskemad olema. Lisaks ketas ja klotsimehhanism, mis on oluliselt raskemad kahest V hoovast.

Henry

maanus kirjutas:... suht süütust olukorrast , kus üks piduritega hädas neiu oma rattaga liiga hilja peatus vastu minu esiratast ...

See juhtus kindlasti kevadel, eks? Lugesin siit välja, et sõitsid sabas, pilk ja mõtted olid kusagil "mujal", kui teel, ning pidurdus tuli pisut ootamatu. "Süütu" see olukord klindlasti ei saanud olla

Henry

Karikas kirjutas:

maanus kirjutas:... suht süütust olukorrast , kus üks piduritega hädas neiu oma rattaga liiga hilja peatus vastu minu esiratast ...

See juhtus kindlasti kevadel, eks? Lugesin siit välja, et sõitsid sabas, pilk ja mõtted olid kusagil "mujal", kui teel, ning pidurdus tuli pisut ootamatu. "Süütu" see olukord klindlasti ei saanud olla

Henry

vahet pole, point selles, et ühekordne pöid läheb väga lihsalt kaheksasse ka suht väikse kõksu peale.

[quote="Karikas"]Odavamatel ketas- ja V piduritel ei pidavat pidamisel muud vahet olema, et V näpistab tugevamini ja võib blokeeruda. Seega sobob ta just ideaalselt ette, kus on vaja tugevamat pidurdusjõudu. Kolmas argument oleks see, et ketaspiduri eelised avanevad poris, kui V muutub ebaefektiivsemaks. Poris ei ole aga pidurdusjõud enam nii suur, kui asfaltil ja kaalu ei jagu nii palju ette. See tähendab, et tagumiste pidurite osakaal pidurduses suureneb ja seda võimaldab ka porist puhas disk.

Kui V näpistab ja võib blokeeruda, siis esimene ketas aitabki ju sujuvamalt pidurdada.
Ja siit kommist tuleb välja, et poris nagu raskusjõud ei kehti Esipidurit kasutades liigub koormus alati ette.

Omast kogemusest tean, et poris on hõõrdetegur suurem ja kui edasiliikumiseks lisaenergiat ei rakenda võib su vokk hoopis mudasse kinni jääda. Aga mis puutuvad siia tagapidurid, mitte ei saa aru.

Soovitan erinevad pidurdamistehnikad omal nahal järgi proovida.

Ja lõppude lõpuks hakkad ju sina selle rattaga sõitma. Osta mis meeldib.

MargusM kirjutas:Kui V näpistab ja võib blokeeruda, siis esimene ketas aitabki ju sujuvamalt pidurdada.

Sujuvamalt küll jah, kuid kui tihti esipidur ikka blokeerub? Rohkem juhtub seda (vähemalt minul) tagapiduriga, mida on vaja ettevaatlikumalt doseerida.

Ja siit kommist tuleb välja, et poris nagu raskusjõud ei kehti Esipidurit kasutades liigub koormus alati ette.

Sõltub olukorrast. Siledal asfaltil mudane pori on libe nagu jää. Pidurdusjõud on siis nii väike, et kaalu jaotub suhteliselt vähe ringi. Aga jah, kui on ikka jäme muster all, siis pehmel pinnasel võib väga hea pidamine olla.

Henry

Nuh tagapiduri blokk kulutab kummi, aga esipiduri blokk kriibib kiivrit. Valik on sinu

Ja veel, blokk tähendab üldiselt äkkpidurdust, mille puhul on soovitav kasutada mõlemat pidurit. Aga pole paha omal nahal üle nipli käimist kogeda, siis tead kas kulutada kumme või annaks jumal ravida tervist.

Side lõpp

MargusM kirjutas:Nuh tagapiduri blokk kulutab kummi, aga esipiduri blokk kriibib kiivrit. Valik on sinu

Nojah, kui on kiiver.
Tegelikult ainuke blokkis esiratta kogemus on selline, et käis kõva pauk ja esirehv oli piduriklotside vahel. Vunk oli parasjagu, nii kuidas jaksu oli sirgel teel. Peale õhulendu sai sellili keeratud ja veel nähtud, kuidas ratas järgi lendab, ennem kui pilt kadus...

Kukkumine polnudki nii hull. Aga raami poolt tekitatud muhk oli jube. Sellegipoolest usaldan esirattal V pidureid.
Henry

jutt kipub häguseks minema. v ja ketta teemat võib juppide teemas arendada.

jutt kipub häguseks minema. v ja ketta teemat võib juppide teemas arendada.

Teemasse tagasi. Oskab keegi Author mudelivalikust midagi soovitada? Ei saa ise kuidagi sotti, kuna poest nähtu ei klapi kokku webi-lehel olevaga (ilmselt poes eelmise aasta mudelid). Kus on üldse kõige suurem valik?

Henry

[quote="Karikas"][/quote]Nojah, kui on kiiver.

"Rihmad on autos loomulikult politseinike tarbeks ja kiivrit kasutavad need kes sõita ei oska."

Ja tõsi ta on, ühe rattaostu ümber niipalju vahtu keerutada.

Karikas kirjutas:Teemasse tagasi. Oskab keegi Author mudelivalikust midagi soovitada? Ei saa ise kuidagi sotti, kuna poest nähtu ei klapi kokku webi-lehel olevaga (ilmselt poes eelmise aasta mudelid). Kus on üldse kõige suurem valik?

Henry

web ei ole eestis rattavalimiskeskkond. käid läbi rademarist, hawaiist, velo+, NRP, authorist, velospetsist, velotrekilt, jalgrattakeskusest, extremest, surfhousest ja ongi enam-vähem ring täis. ja veelkord juba siin foorumites juba mitmeid kordi öeldud tõde - selles hinnaklassis võta mis endale meeldib ja poeesisel proovisõitu tehes hea tundub ning osta ära.
või osta hoopis kasutatud ratas mis uuest peast maksis 10-12K.
ma ei tea palju see maksis kuid 6K eest on ratast küll.

Just täpselt nii, nagu Erikr kirjutas!!!

Su enda sõnad toetavad kah seda:

Kuna kuni 5000-6000EEK rattad on suht ühesugused...

Käi poed läbi, leia sobiv värv ja suurus ning sõida!

huko kirjutas:Su enda sõnad toetavad kah seda:

Kuna kuni 5000-6000EEK rattad on suht ühesugused...

Käi poed läbi, leia sobiv värv ja suurus ning sõida!

Just see valiku raskeks teebki! Ostad kallimat, siis tead, mida sul spetsiaalselt vaja ja selle järgi lihtne valida. Siis ilmselt pole ka disain oliline, vaid see kuidas teatud kindlas olustikus toimib. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks odavamat ratast hooega valima!
Ja mul on ka suht konkreetsed küsimused, mille kohta tahaks üldsuse arvamust teada:
Kas kaal (kilo siia-sinna) annab sõidus tunda või on see ainult tassimisel oluline? Miks see näiteks võistlusrattal nii oluline on?
Kas odaval rattal on amort mõttetu raskus või tasub lisakaalu ära? Millisel on amordi reguleerimisest tolku? Millist on ilma saada?
Kas jäme muster ning kumm sobib ratast põhiliselt (auklikul) asfaltil sõitjale või peaks eelistama väiksema veerevtakistusega kummi?
Kas Deore jupid tasuvad Acera-ga hinnavahet ära kui võistlemisega ei tegele?
Kas disk või V ning kuidas kobineerida, see on juba läbi arutatud (ja ka juppide all teema püsti).

Ma ei lepi sellega, et peaks disaini järgi ratta välja valima ja kõik korras. Siis võib juhtuda see, et proovid sõbra oma ja avastad, et see tundub kergem, jäigem ning maksimumkiiruse puhul ei pea pedaalidega elu eest vehkima. Tegelikult isegi ülekanne võiks kaalu ja veerevtakistuse järgi olla oluliseim näitaja.

Huh-huh...

Karikas kirjutas: Kas kaal (kilo siia-sinna) annab sõidus tunda või on see ainult tassimisel oluline? Miks see näiteks võistlusrattal nii oluline on?

Mida kergem ratas, seda vähem pead sa kulutama jõudu selle liikuma panemiseks. Kaal annab tunda küll kui proovid sõbra 2 kilo kergemat ratast.

Karikas kirjutas:Kas odaval rattal on amort mõttetu raskus või tasub lisakaalu ära? Millisel on amordi reguleerimisest tolku? Millist on ilma saada?

Kui tahad mööda teid igapäevast sõitu teha ja vahest tervisesporti harrastada, siis pole imho amorti vaja.

Karikas kirjutas:Kas jäme muster ning kumm sobib ratast põhiliselt (auklikul) asfaltil sõitjale või peaks eelistama väiksema veerevtakistusega kummi?

Mida jämedama mustriga kumm, seda karmimale maastikule ta on mõeldud. Asfaldisõiduks on slickid. Ja auke on soovitatav vältida!

Karikas kirjutas:Kas Deore jupid tasuvad Acera-ga hinnavahet ära kui võistlemisega ei tegele?

Võib-olla. Kallimad peaksid ikka paremini töötama, aga samas linnavahel tiirutades vahet nagu pole.

Karikas kirjutas:Ma ei lepi sellega, et peaks disaini järgi ratta välja valima ja kõik korras.

Aga läikiv ratas ikka ei kõlba. Ja triip peaks ikka kah peal olema...
Nagu mitu korda öeldud nii siin kui ka teistes taolistes topicutes, sellise hinnaklassi rattad on suhteliselt samasuguste omadustega. Pead lihtsalt poed läbi kolama ja selle ära ostma mis meeldib. Sina oled ju see, kes selle rattaga sõitma hakkab, mitte keegi teine.
Ja poodide veebilehed ei ole tõesti rattaostmise paigad, neid uuendatakse suht harva.
Ja pakun välja sellise ratta:
http://www.author.ee/kinetic.htm

Sul on kodutöö tegemata ja sa üritad enda rattavalikut kosmoseteaduseks ajada.

Ratta kaal mängib rolli siis, kui seal seljas on vastav rattur. Puhtalt kaalu arvelt sa EECil kohta ei paranda ja tavaliikluses ei anna see sulle ka mingit efekti. Kui on mees kes jõuab sõita ja kelle füüsiline vorm (ja kaal) on tema maksimaalsete võimete lähedal, seal hakkab alles ratas mängima. Muidugi ei saa kõrvale jätta ka psüholoogilist efekti (uus ratas, kerge ratas jne.). Sinu valitud hinnaklassis ei ole seda mänguruumi lihtsalt nii palju ja käega kaalumine ei ole ka argument.

Odava vedrupulga kohta on arvamusi nii ja naa. Kes ütleb, et alla 7k on kõik pahn, kes leiab et on hea. Üldiselt sul linnasõidul mingit vahet pole. Mingid asfaldiaugud pole ka eriline põhjus, sest iga normaalne rattur üritab aukudest ikka enamasti mööda sõita. Kusagil teemas lahati seda odava vedrupulga teemat eelmine suvi. Ahjaa, ilma amordita mingit ratast ... pead ise otsima ja vastavaid mudeleid vaatama. Üldiselt ei taha ükski pood eriti odavaid vedrupulki kõvakahvli vastu vahetada - neil pole lihtsalt seda odavat asja kellelegi müüa.

Kummiteemale leiad lahendusi kummifoorumist. Nagu eespool sulle vastatud, siis saad need kummid ehk välja vahetada, kas siis tasuta või mingi lisaraha eest. Kuna räägid linnasõidust enamasti, siis soovitan mingid semislickid alla vaadata. Karvase mustri põhjustest selle hinnaklassi ratastel on ka juttu eespool juba.

Sinu hinnaklassis ei maksa lasta ennast petta mingitest üksikute juppide tasemest. Või et kui lenks on näiteks Richey WCS, siis võib ülejäänu kasvõi roostetavast vanametallist kokku klopsitud olla? Jällegi "nagu eespool kirjas ... ", vaata rattaid, millel on jupid ühtlase tasemega. Rusikareegliks kipub olema, et esivahetaja võib võrreldes tagavahetajaga olla klass nõrgem.

Disk vs. V - iga majanduslikult mõtlev inimene peaks jõudma sinna, et mõtekam on osta V-ga ratas ja seeläbi üle jääv raha suunata mujale. Ma ei usu, et lowend ketastel ja sama raha eest saadavatel V-del mäekõrgune vahe on. Pigem ruulib V lowend ketta üle.

Edit: ahjaa, peaaegu oleks unustanud. Ratta ostmise juures on tegelikult üks suur tegur selline lihtne asi nagu tagumikutunnetus. Kui selga istud ja meeldib ja mugav on siis osta ära. Mingit ebamugavat "kitse" pole mõtet osta ainult sellepärast, et tal mingi asi natuke teise kirjaga on.

Ja siis veel. Mujal on alati rohi rohelisem ja taevas sinisem ja sõprade rattad tunduvad alati kergemad ja paremad jne.

Authoril on Kinetic selles hinnaklassis, ja värvid läksid ka paremaks (02 aasta mudelil olid miskised väga kirevad värvid, 03 see vastu juba mõnusamad matimad kui nii saab öelda).Olen proovinud, ei kurda(siiski soovitan Marini rohkem oma sõiduelamuste põhjal ) .

Kriban kah miskit, enne kui Karikas tuleb ja meid kõiki sõnavahu alla matab. Kui kodanik räägib 5000-6000 kroonisest rattast ja soovib selle raha eest saada kergetkaalulist ratast, soovitavalt Deoret : mis peab kindlasti olema 24 käiku ja silmapaistva disainiga raami: mis ei tohi kindlasti olla GT triple triangle (1992 loeti toda üheks silmapaistvamaks raami lahenduseks), siis on need soovid mu meelest totaalne jama. Tundub, et küsija istus 10 aastat isolatsioonis, seejärel avastas, et MTB-d on kallimaks läinud ja kodanik ei suuda olukorraga leppida.
PS. Karikas-e vastust ei taha, see jutt oli mõeldud kõigile, kes heas usus püüdsid Karikat valgustada.

Kod. Karikas tahab sapika raha eest mersut. Samas, kes ei tahaks?

Road kirjutas:Kod. Karikas tahab sapika raha eest mersut. Samas, kes ei tahaks?

mina ei taha.............mõtle millise mersu sa saad selle raha eest

aga 6000.- ja ratas................selles hinnaklassis on vaid see oluline kas kellasi ja vilesi kah kaasa antakse
kui ei siis küsid järgmise margi müüjalt "kas porilauad ja pakiraami kah saab"

Viimastest commidest jääb mulje, et ma olen mingisse totaalselt valesse kohta sattunud, kus rahvas oma edevust ja tõusiklikust välja elab, ning nõuandjaid maha teeb. Ok. Saan aru, et rattaklubi leht ja fanaatikud koos, kelle jaoks alla 50kEEK pole ratas ning 10x odavamad on täiesti mõttetud (loe ratast rahaühiku kohta ikka liiga vähe). Näib, et jutt kallimate rataste ümber erutab fanaatikuid rohkem ja kui on vaja lihtsamaid harrastajaid harida või odavamatest juttu teha, siis ei anna hing rahu, et tühjast niipalju kära on ja peab midagi pilavat või arutelu jahutavat vahele postitama.
Vähemalt mõned suudavad ennast tavaharrastaja olukorda panna ja ka nõu anda. Olen nende pingutuste eest väga tänulik. Kui pole rataste alal väga kodus, siis on ka sellel tasemel pilt kirju ja õppimist palju. Kõik me oleme ju kunagi selle etapi läbinud ja peaks suutma sellest aru saada. Ärge siis pahandage, kui mõni selline siia foorumisse ära eksib. Ei pea ju kõikke lugema ja kõiges sõna võtma.

See selleks. Käisin seda kineticut näppimas. Veider, et eelmise aasta mudel on poes üle 6700EEK, samas kui kodulehel väidetakse 94a oma 6390EEK olevat. Ja veel huvitavam on kodulehel see, et eelmise aasta mudeli hinnaks on pakutud 6990, millelt saab 10% soodustust. Tüüpiline juurdehindlus ennem allahindlust? Tehniliselt muidu suht OK, kuigi jupid kõik eri sarjast.

Aga kas keegi ei tea midagi rääkida Porgear Comp ratastest? Nende kohta pole netis mingit inffi. Samas poes müüdavate Author mudelite kohta kah inf puudub. Need olid disainilt ahvatlevad, kuid tekib kahtlus, et ratastel pole firmanimega mingit pistmist ja kvaliteedi eest ei vastuta keegi. Pood Rocca keskuses.
Henry

Karikas kirjutas:Viimastest commidest jääb mulje, et ma olen mingisse totaalselt valesse kohta sattunud, kus rahvas oma edevust ja tõusiklikust välja elab, ning nõuandjaid maha teeb. Ok. Saan aru, et rattaklubi leht ja fanaatikud koos, kelle jaoks alla 50kEEK pole ratas ning 10x odavamad on täiesti mõttetud (loe ratast rahaühiku kohta ikka liiga vähe).
Näib, et jutt kallimate rataste ümber erutab fanaatikuid rohkem ja kui on vaja lihtsamaid harrastajaid harida või odavamatest juttu teha, siis ei anna hing rahu, et tühjast niipalju kära on ja peab midagi pilavat või arutelu jahutavat vahele postitama.

oled täiesti valesti aru saanud. kui loed rahulikult läbi teised algajatele antud rattaostusoovitused siis minu meelest pole seal ühtki sinu poolt nimetatud negatiivsete iseloomuomaduste ilmingut. küsijad on pärast kenasti tänanudki. samas on elus palju kohtumisi inimestega kes oskavad end sinu jaoks väga ebameeldivaks teha. see on juba eluline paratamatus.
täiesti sobimatud kommentaarid ja väljendid olen tavaliselt kustutanud, selles arutelus pole minu meelest veel seda piiri ületatud. kuigi mida edasi, seda ligemale vist tuleb.
enamuse minu tuttavate tugevate sõitjate rattad maksavad ca 20-30K vahel, on ka sellest oluliselt odavamaid ja üksikuid veidi kallimaid. 50K eest ostavad siin vähesed baike, üksikud mnt rattaid.
sulle pole öeldud, et ratast on rahaühiku eest liiga vähe vaid selles hinnaklassis on rataste omadustel nii väike vahe, et pole mõtet asja liiga keeruliseks ajada. paljud on alustanud 3-5 aastat tagasi mingi veetorudest rondiga või ultra-low end aluraamiga ja teavad väga hästi, et kui raha pole rohkem siis seda pole rohkem ja selle eest saab enam-vähem igast poest enam-vähem samasuguse asja.

Karikas kirjutas: Vähemalt mõned suudavad ennast tavaharrastaja olukorda panna ja ka nõu anda. Olen nende pingutuste eest väga tänulik. Kui pole rataste alal väga kodus, siis on ka sellel tasemel pilt kirju ja õppimist palju. Kõik me oleme ju kunagi selle etapi läbinud ja peaks suutma sellest aru saada. Ärge siis pahandage, kui mõni selline siia foorumisse ära eksib. Ei pea ju kõikke lugema ja kõiges sõna võtma.

enamus ju siiski andis mu meelest täiesti head nõu, ülesanne oli püstitatud liiga keeruliselt ja paljude nõudmistega. elus on see tavaline, et vestluse/vaidluse osapooled ei suudagi teisest poolest korralikult aru saada sest ollakse oma maailmas liiga kinni. seetõttu lähevad ka sõnavõtud paratamatult teravaks sest keskmise rattahuvilise kannatus tundub väga kiiresti katkevat.

Karikas kirjutas: See selleks. Käisin seda kineticut näppimas. Veider, et eelmise aasta mudel on poes üle 6700EEK, samas kui kodulehel väidetakse 94a oma 6390EEK olevat. Ja veel huvitavam on kodulehel see, et eelmise aasta mudeli hinnaks on pakutud 6990, millelt saab 10% soodustust. Tüüpiline juurdehindlus ennem allahindlust? Tehniliselt muidu suht OK, kuigi jupid kõik eri sarjast.

palun ara võta http://www.author.ee hindu ja mudeleid selliselt, et sama pilt peaks olema ka poodides. need on minu arusaamist mööda hinnad mida maksad lõpptarbijana maaletoojale või siis soovituslikud jaehinnad. poodnikud kes authorit müüvad on maaletoojast sõltumatud äriühingud ja panevad hinnaks mis ise heaks arvavad.

Karikas kirjutas: Aga kas keegi ei tea midagi rääkida Porgear Comp ratastest? Nende kohta pole netis mingit inffi. Samas poes müüdavate Author mudelite kohta kah inf puudub. Need olid disainilt ahvatlevad, kuid tekib kahtlus, et ratastel pole firmanimega mingit pistmist ja kvaliteedi eest ei vastuta keegi. Pood Rocca keskuses.

vaadates poodi, kaubavalikut ja personali pole ma päris kindel, et nad suudavad tasemel müügijärgset tuge pakkuda. progear ratastest ei tea midagi.

ise ostsin 2001 kona fire mountaini, mul oli 1 k rohkem raha kui sul, polnud eriti kellegi käest küsida, olin ise siis see tark ja ma ei kahetse siiani oma otsust. see ratas TUNDUS peale vaadates, katsudes ja poe ees proovides hea.
praegu sõidan sellisega mille ise tarkuse kasvades ja raha jupphaaval kulutades kokku ehitasin.

ja mulle jääb siiani arusaamatuks mis sa veel fastesti ratast pole ära ostnud? see on ju peaaegu see mida otsid.

Tegelikult kisub see asi kahjuks sinnakanti küll, et mingil põhjusel põlastatakse siin inimesi, kellel 40t kilo ratta eest välja pole käia/ei taha käia. Aga hea küll, eks see jääb iga arvaja oma hingele.

Rattast niipalju, et käisin eile Veloplussis mingit asja tegemas ja kui head ratast tahad, siis seal oli mingi Crossway hübriidasi, mis nägi väga action ja edev välja ja oli alla 6 kilo. Mine uuri. Kui sa saad veel 4H 195 BPM 42KMH jalad rattale juurde installitud, on 6 kilo eest rakett käes.

Toxic kirjutas:Tegelikult kisub see asi kahjuks sinnakanti küll, et mingil põhjusel põlastatakse siin inimesi, kellel 40t kilo ratta eest välja pole käia/ei taha käia. Aga hea küll, eks see jääb iga arvaja oma hingele.

SEE ON ÜLEKOHTUSELT EBAÕIGLANE VÄIDE. loomulikult võib igaüks lugeda siinsetest mõtteavaldustest välja mida ise tahab. loe mu eelmist sõnumit.

See on täitsa tõsi, et kannatlikkus pole rattafännidel üldjuhul tugevamaid külgi Mina mõistan küll seeeest olukorda, kus eelarve on piiratud/paigas ja vaja selle eest max. tulemus saavutada. See pole üldsegi lihtne, nii odavamate/keskmise/kõrge hinnatasemega rataste puhul. Fakt on muidugi see, et odavama rattaklassi puhul on summaarselt kõrbemise oht lihtsalt väiksem. Samas pole mõtet ka rattasõidust loobuda, teades et 6t eest saab siiski tagasihodliku velo. Parem sõita ja nautida ratast, niipalju kui võimalik See rattahobi on lihtsalt üks kulukas harrastus, isegi kui saad raha norm. ratta ostmiseks kokku, tuleb arvestada väga suure kuluga km kohta, kui vähegi viitsid sõita ja norm. juppe kasutad. Ratta pidamine on km kohta palju kulukam, kui auto puhul (mulle vähemalt tundub). Kokkuvõttes arvan, et ka 6t eest saab täitsa sõidetava ratta, kuid vihastest võidusõitudest hoia sellisega eemale

Tervitades,
Maxspeed, rattapoodide nuhtlus

Kas ikka on? Paralleelselt on käimas arutelu odava maanteeratta üle ja seal foorumis teatati küsijale kohe, et alla 40 kilo pole mõtet üldse jamada. Minu arvates on see majandusliku võidujooksu propageerimine, millel ei ole rattaspordi ja jalgrattaga sõitmisega mitte midagi ühist.

Eks see kommentaar kaob siit nüüd varsti, sest sellel pole teemaga otsest sidust.

Toxic kirjutas:Kas ikka on? Paralleelselt on käimas arutelu odava maanteeratta üle ja seal foorumis teatati küsijale kohe, et alla 40 kilo pole mõtet üldse jamada. Minu arvates on see majandusliku võidujooksu propageerimine, millel ei ole rattaspordi ja jalgrattaga sõitmisega mitte midagi ühist.

Eks see kommentaar kaob siit nüüd varsti, sest sellel pole teemaga otsest sidust.

Mõistan millele vihjad, kuid küsija soovis 80% tulemust maksimaalsest võimalikust Seega tegelt 40k pole üldse seda arvestades suur raha (isegi vähim) millega tuleb opereerida. Vaata millega profid sõidavad, ja siis vaata palju selline raam, Record jupid nt. maksavad. Kui mul oleks piisavalt raha, ei peaks paljuks 70k kulutada oma unistuste ratta jaoks, sest rattasõit on minu jaoks maailma parim tegevus....

erikr kirjutas: praegu sõidan sellisega mille ise tarkuse kasvades ja raha jupphaaval kulutades kokku ehitasin.

tiba offtopic: Pirita keskuses rattapoes ripub leti taga seinal Giant XtC Team raam 19" hinnaga 6000 krooni. Lisaks on tolles poes igatsugu Fort (tsehhi) rattaid suht norm hinnaga.

Toxic kirjutas:Kas ikka on? Paralleelselt on käimas arutelu odava maanteeratta üle ja seal foorumis teatati küsijale kohe, et alla 40 kilo pole mõtet üldse jamada. Minu arvates on see majandusliku võidujooksu propageerimine, millel ei ole rattaspordi ja jalgrattaga sõitmisega mitte midagi ühist.

nii, mehed, minul kannatust jätkub.
arutelu ei käi mitte ODAVA vaid 8/10 (ehk 80% kõige kõvemast rattast) maanteeratta teemadel. ja nii ta ka vastused sai.
esimene reegel - loe enne korralikult läbi see, mille kohta oma vastuse või mõtteavalduse postitad.
ka teises mnt rattateemas pole 40K juttu. 15-20K rattaid peetakse normaalseteks. enamus mu tuttavaid on investeerinud mnt rattasse 14-20K vahel. NRP-st saab timmi kasutatud bianchi püssi 20-25K kandis.
ma ei saa nüüd aru kust see jutt tuleb, et 40-50 K on minimaalne korraliku ratta hind. te olete selle ise endale välja mõelnud ja nüüd kellate siin. see, et keegi üksik on nii öelnud ei tähenda midagi sest see pole trend ega valitsev arusaam. palun mitte rahvale siin meelevaldselt sõnu suhu panna.

Toxic kirjutas: Eks see kommentaar kaob siit nüüd varsti, sest sellel pole teemaga otsest sidust.

ei kao ,vbolla keegi õpib sellest teemast midagi.

Ausalt, ma krt ei saa aru mis inin siin käib, mida siin arutada on 6k ratta üle, mul äsja oli müügis Scott Comp Racing XT juppidega mis oli ka ainult 6kilo, selle asemel et siin iniseda ostnud selle ratta ära ja oleksid saanud konkurentsitult parima lahenduse selle hinna eest, poes ei küündiks ükski ratas selle raha eest sellisele varustusele.

Kahjuks kauboid on kiired mehed ja vokk on müüdud.

maxspeed kirjutas:Kokkuvõttes arvan, et ka 6t eest saab täitsa sõidetava ratta, kuid vihastest võidusõitudest hoia sellisega eemale

Sellega olen täiesti nõus, et 6k eest saab sõidetava ratta, eriti veel Karika soovitud eesmärgil kasutamiseks. Aga, et peaks võistlustest eemale hoidma, ei usu. Sõidab ju ikka mees, ilmselt esi kümnesse küll ei kandideeri ja ega alati polegi peamine võit vaid ikka osavõtt.

Oma esimene ratas oli Classic Maxx millega hakkasin trenni tegema ja käidud sai ka TRR-il kui TRM-il. Hind oli tal uuest peast kusagil 4k kanti koos lisadega (porikad, spido jne). Ja ei nurise, kohad võistlustel enda võimete kohased. Ei usu et oleks parema aja sõtnud kui olnuks klass paremad vahetajad ja paar kilo kergem ratas.

Eks süües kasvab isu...

Ise ostsin kah kuskil sellel suvel ratta selleshinnaklassis ja otsustasin Trek 4400 kasuks.Siiamaani kahetsema pole eriti pidanud, sest mida ikka selle raha eest väga tahta http://www.trekbikes.com/bikes/2003/mountain/4400e.jsp
Tegu pole küll sama rattaga, mis uuem mudel, kuid raamigeomeetria on ikka enamvähem sama.+sellel rattal hea tugev ja mugav raam(selle raha eest),-juust amort.

Moiva kirjutas:Sellega olen täiesti nõus, et 6k eest saab sõidetava ratta, eriti veel Karika soovitud eesmärgil kasutamiseks. Aga, et peaks võistlustest eemale hoidma, ei usu. Sõidab ju ikka mees, ilmselt esi kümnesse küll ei kandideeri ja ega alati polegi peamine võit vaid ikka osavõtt.

Oma esimene ratas oli Classic Maxx millega hakkasin trenni tegema ja käidud sai ka TRR-il kui TRM-il. Hind oli tal uuest peast kusagil 4k kanti koos lisadega (porikad, spido jne). Ja ei nurise, kohad võistlustel enda võimete kohased. Ei usu et oleks parema aja sõtnud kui olnuks klass paremad vahetajad ja paar kilo kergem ratas.

Eks süües kasvab isu...

Võistlusel ja võistlusel on vahe - huvitav mis juttu oleksid selle rattaga
pärast ntx karksi gp-d rääkinud?

Ereliukas kirjutas: Võistlusel ja võistlusel on vahe - huvitav mis juttu oleksid selle rattaga
pärast ntx karksi gp-d rääkinud?

moiva mainis ju trr-i ja trm-i, mitte võistlusi kus maastikuratast vaja läheb

Ereliukas kirjutas:Võistlusel ja võistlusel on vahe - huvitav mis juttu oleksid selle rattaga
pärast ntx karksi gp-d rääkinud?

oleks tädil rattad all, oleks tädi...

njahh, pole käind ei oska öelda mis siis oleks
lähtusin pigem "karika" soovidest ja eesmärkidest ratta valikul, sealt tulenevalt tegu ju maksimaalselt tervisespordiga. ja mida muud need TRR ja TRM ka on, kui rahvaspordiüritused. igaüks sõidab ikka omas tempos.

Moiva kirjutas:

maxspeed kirjutas:Kokkuvõttes arvan, et ka 6t eest saab täitsa sõidetava ratta, kuid vihastest võidusõitudest hoia sellisega eemale

. Aga, et peaks võistlustest eemale hoidma, ei usu. Sõidab ju ikka mees, ilmselt esi kümnesse küll ei kandideeri ja ega alati polegi peamine võit vaid ikka osavõtt

2000. a. TRR pikk distants Panther MTB, porikummi ja tavapedaalidega 4h40min. (ratta hind oli üsna olematu)
=> sõida aga ära mölise

Ise sain poest 6500lega sellise ratta kuna eelmine nädal oli 10% allahindlust
Vaatan mõned sinu soovitud tegurid on sel rattal olemas

tsekki ise...

http://www.velos-motos-keller.ch/fahrra ... rt_300.htm

Juss71 kirjutas:Ise ostsin kah kuskil sellel suvel ratta selleshinnaklassis ja otsustasin Trek 4400 kasuks.Siiamaani kahetsema pole eriti pidanud, sest mida ikka selle raha eest väga tahta http://www.trekbikes.com/bikes/2003/mountain/4400e.jsp
Tegu pole küll sama rattaga, mis uuem mudel, kuid raamigeomeetria on ikka enamvähem sama.+sellel rattal hea tugev ja mugav raam(selle raha eest),-juust amort.

Njah. Mulle tundus see alul kõige viimane ja kõige vähem emotsioone tekitav variant, kuid peale pikka vaagimist ja ennast ratta-asjadega kurssi viimist muutus Trek 4400 aina ihaldusväärsemaks. Amordid tunduvad sellel kaalututest kõige paremad (vähemalt selle aasta mudelil). Isegi need ülijämedad jämeda mustriga kummid hakkasid meeldima. Läikiv raam ja sinine värv isegi ei häirinud nii palju. Läksin siis lõpuks ostma ja nina alt võeti varem proovitud isend ära. Paar minutit varem oleks pidanud poodi jõudma. Käisin siis terve linna läbi, kõik kohad, kus Trekke müüakse, kuid kusagil ei olnud sobiva raami suurusega ratast.
Võtsin siis järgmise valikus käsile - Progear Comp 3.0. Esimamort tundub tal juust (RST Capa, eelmise aasta mudel), kuidagi kakub, kuid võib sisse töötamise viga olla. Mind paelus see oma erilisuse ja tundmatuse poolest. Odava ratta puhul ei pea ju mingit nime taga ajama ja tundmatud tegijad panevad rohkem uut tehnoloogiat kaasa. Tollel sobiv matt-must disain, suht kerge raam, istumise all mugav jne. Kuigi ketaspidurid võtsid kehvemini (tundus ilmselt), kui V, teeb see asja ainult põnevamaks. Kui ei võistle, siis pole ju kerge vajutusega tugev pidurdamine oluline. Jõudu rakendada, siis sai loha kah. Seega boonus. Kuid ka selle ostmisega tekkis probleeme - ei saanud kaartiga maksta. Lõin hetkeks käega...

Henry

Karikas kirjutas:Kuigi ketaspidurid võtsid kehvemini (tundus ilmselt), kui V, teeb see asja ainult põnevamaks. Kui ei võistle, siis pole ju kerge vajutusega tugev pidurdamine oluline.

Ketaspidurite sissesõitmine võtab veidi aega. Poes proovides tunduvad teised tavaliselt jah sellised pehmed, aga kui paar-kolm korda kuskilt järsust mäest alla lasta ja korralikult lõpus pidurdada, "juhtub piduritega ime".
Ja ka linnaliikluses tuleb neid ootamatuid olukordasid ette, kus vaja korralikku pidurit.