Mul on täpselt eelmainitud kategooriasse kuuluv ratas, millel taga 150mm käiku, ees soovituslikult 140-150mm amort. Siiamaani sõitsin olude sunnil küll 100mm esiamordiga, kohe-kohe peaks aga korraliku 150mm amordi alla saama.
Minu kogemus on igal juhul väga positiivne. Kuigi tegu ei ole teab mis tipprattaga ja tagumine amort on ilma lukustamisvõimaluseta, siis sõidumõnu on on metsas garanteeritud. Ratta kaalu olen saanud 12.6 kg peale (koos pedaalidega) ja kuna jooksud on kerged, siis minek on väga hea. Võrreldes eelmise rattaga (natuke kergem hardtail, jupid oli suures osas samad) näiteks Elioni sarjas tulemused kehvemaks ei läinud, pigem paranesid veidi.
Loomulikult ei ole seda tüüpi ratas mõistlik Eestis neile, kes Samsungi sarjas tulemust taga ajavad. Kui aga oled Elioni/Samsungi radadest tüdinud ja eelistad näiteks Haanja 100, Rõuge tuur, Saku 100 sarnaseid nõudlikuma rajaga üritusi ja tahad seal sõitmist maksimaalselt nautida, siis minu arvates on 120 ja enama käiguga fullsusser parim valik. Mõned põhjused:
1) Ratas on palju andestavam - võid endale lubada eksimusi, kus hardataili (või veel hullem, jäiga kahvli) korral lendaksid võssa, aga FS "parandab" eksimusi ja jääd sadulasse
2) Trajektoori valikul ei pea nii hoolas olema. Korduvalt olen kogenud seda, et hardtaili mehed laskuvad mööda põhirada, mina võtan kõrvale, annan paar vändapööret hoogu ja laskun rahulikult neist mööda, olles ise "kehvemal" trajektooril.
3) Keha saab vähem vatti. Hardtaili peal lõpetasin mõnigi kord sõidu seljavaludega, FS rattaga probleem puudub.
4) Tõusudega on nii ja naa: sileda maa peal on hardtailid selgelt kiiremad, metsas juurikalisel tõusul olen fullsusseriga vähemalt sama kiire, kohati kiiremgi kuna ratas ei põrka ebatasasuste pealt ära ja koguaeg on ühtlane kontakt maaga, seega saan sujuvalt üles vändata.
5) Igasugused mõrvarid ja massimõrvarid muutuvad vabalt sõidetavaks. Loomulikult suunal ülevalt alla
6) AM rattaga võib vabalt minna sõitma ka radu, mida muidu ainult salaja eemalt piidlesid (näiteks Pirital ja Vooremäel DH meeste rajad).
7) Nareatus on näol palju sagedamini (võrreldes hardtailiga).
Ehk siis: kui sul on väga hea maastikusõidutehnika ja/või võistled kohtade peale, siis pole (Eestis) eelkirjeldatud rattal erilist mõtet. Kui aga sõidad pigem naudingu pärast ja leiad end sagedamini metsaradadelt kui kruusateelt, siis ei kahetse sa kindlasti FS ratta ostu. Nagu ka Ailar mainis, on kaasaegsed pikema käiguga FS rattad juba väga mõistliku kaaluga ning vedrustus enda soovi järgi reguleeritav ja ka lukustatav.
Minu järgmine MTB saab ka kindlasti olema fullsusser ja vähemalt 120mm käiguga mõlemas otsas. Kui palju raha oleks, võiks ju lisaks olla veel ka täisjäik 29er või lausa cyclocrossi ratas TRM ja elva RM sarnaste kruusarallide jaoks, aga muudel radadel eelistaksin kindlasti FS ratast.
