Kirjutaks siia mõned nõuanded, millele mina soovitan odava ratta puhul tähelepanu pöörata.
* Mida vähem vilesid ja vigureid küljes, seda parem. Taga-amordid, ketaspidurid jms. sh. Isiklikult põlgaksin ka kirjusust ja kirjaderohkust.
* Tuleb teha selgeks käiguvahetajate brändid ja mille poolest üks teisest üle on. Selle raha eest Aliviot või Deoret ilmselt ei saa, Accerat aga küll. Muul juhul tuleks täpsemalt uurida. Hea, kui lingid, esivahetaja jms. samast brändist.
* Tuleb hoolikalt läbi mõelda, kus sõidad ning rattast sõltumatult valida vastav kumm. Mitte ainult mustri poolest, vaid ka paksuselt. Algajale abiks jäme, kuid sile - veereb hästi ja ei löö lohakal kasutusel läbi. Kummid lased ostu käigus ära vahetada.
* Kui rattasõit tõsisemalt huvi pakub, siis tuleks jälgida mõningaid pisidetaile, mis eristavad sõitjate rattaid harrastajate omadest. Näiteks et lenks on stem-iga, mitte keevitatud - saab paremini häälestada. Pedaalid aluminiumist, mitte plastikust (ja soovitatavalt korvitatavad). Sadul sportlikum. Topeltpöiad. Kiirkinnitusega rummud. Pidurid oleksid V tüüpi.
* Kui vedrupulk, siis reguleeritav - mitte häälestamisvajaduse pärast, vaid näitab natukegi kvaliteeti. Ise eelistaksin amordita kahvlit, kuna saad siis sama raha eest muid asju rohkem. Amordi ostad kunagi niikuinii parema.
* Pööra tähelepanu trossikõridele. Vaata, et nad üheski asendis (sh. ümber häälestades) ei nühiks vastu raami. Parem on, kui trossid pealtpoolt toru lähevad.
* Ja kõige olulisem - kui oled eelvaliku teinud, siis laena sõbra käest head ratast, sõida mõned õhtud tunnetuse saamiseks ja proovi kõik rattad poodides läbi. Tagumik on kõige targem otsustaja
Rõhutan veel, et ennem rataste võrdlust proovimise teel peaks olema mingi tunnetus. Eriti, kui pole tükk aega sõitnud. Üks talv juba paneb põntsu, mis siis 10a rääkida. Ja ainult tagumiku tundega ei peaks piirduma, vaid on nüansse, mida peaks teadlikult jälgima.
Nende nüasside abil peaks ka võhik oskama rataste keskel orienteeruda.
Henry