velo.clubbers.ee

Kui praegu oman MNT mis kaalub 10kg. Kui tekiks soov vahetada vana ratas kergema vastu no nii 7,5-8 kg mis tunde see tekitab, kas ainult müüda treppe tassida kergem või vastu tuul viib ka kiirusega suu kõrvuni?

cube kirjutas:Kui praegu oman MNT mis kaalub 10kg. Kui tekiks soov vahetada vana ratas kergema vastu no nii 7,5-8 kg mis tunde see tekitab, kas ainult müüda treppe tassida kergem või vastu tuul viib ka kiirusega suu kõrvuni?

Allamäge jääd aeglasemaks, tõuse ronid kiiremini, sest vähem massi on kaasa vedada. Kiirendada on ka kergem.

mikulaine kirjutas:Allamäge jääd aeglasemaks,...

Jah, see on nende kergete rataste nõrk külg. Selleks, et allamäge otsadel uue kergema rattaga liiga palju konkurentidele ei kaotaks, tuleb kindlasti paar kilo kehakaalu tõsta või siis hädavariandina vahetult enne starti kõht korralikult täis süüa.

Konkureerimisürituste eel saab ju iga mäe otsa kaasa haaramiseks eraldi raskuspommid või suured veega täidetud pudelit viia, millest on võimalik laskumise järel jälle loobuda. Kui endal suud kõrvuni ei tõmba, siis vähemalt konkurentidel kindlasti!

asjatundjad võiksid rääkida numbrites. kui palju reaalselt jõuab 8 kg MNT-ga näiteks keskmist kiirust trassil hoida kõrgemana kui 10 kg rattaga? see eeldaks just pikema kogemuse põhist hinnangut. a'la näiteks enne tegin 10 kg rattaga 50-100 km otsi keskmise kiirusega ca 30 km/h ja nüüd kergema rattaga samu distantse keskmise kiirusega 33 km/h vms. oleks huvitav teda.

Eesti selle ala parim Teadja
Räägib siin keskmistest kiirustest.

Väike video ka "teadusliku testiga"
https://www.youtube.com/watch?v=5DRQwKREgvI

Kuna Eestis mägesid ei ole, siis siledal maal mõjutab mass rohkem kiirendust kui kiirust. Samuti on oluline, kus kohast see 2kg ratta pealt maha võetakse.
Paarsada grammi jooksude puhul annab väga tuntava efekti kiirendamisel. Raami puhul tunnetuses vahet ei ole.

Omiar kirjutas:Kuna Eestis mägesid ei ole, siis siledal maal mõjutab mass rohkem kiirendust kui kiirust...

Selgub, et pole (ka mägedes) suurt vahet palju ratas kaalub - http://triathlete-europe.competitor.com ... -bike-myth

Kui võrrelda korralikult toimivaid ja mugavalt seadistatud 8kg ja 10kg MNT-rattaid, on 50km treeningul küsimus ilmselt tühistest sekunditest. 30>33km/h oleks müügimehe õpikunäitena ilus küll, aga..

Samas leiab alati optimiste, kes veerevmassi ja kiirendust oma konstantidega läbi korrutavad ("tulemust tehes kaalub iga gramm tuhat korda rohkem"!?) ja kui neilt juba kogemust küsima minna, siis ei jää kindlasti muud üle, kui endale ikka mõni 6.5kg ratas ära tuua. Näiteks alles täna ilmus Õhtulehes lihtne juhis, kuidas 40km ajast paari hilbu ja vidina vahetamisega üle 8 minuti maha kärpida:

Valdo Jahilo kirjutas:Kui palju varustus kiiremaks muudab? Tingimused - distants 40 km ja keskmine kiirus umbes 40 km/h; Aerokiiver: 67 sekundit; Liibuv kombinesoon: 134 sekundit; Õige madal aeroasend: 56 sekundit; Eraldistardi lenks: 122 sekundit; Ratta kitsam ja voolujooneline aeroraam: 17 sekundit; Liibuvad kingakatted: 30 sekundit; Aerodünaamiline tagajooks: 29 sekundit; Aerodünaamiline esijooks: 42 sekundit

Mati kirjutas:

Omiar kirjutas:Kuna Eestis mägesid ei ole, siis siledal maal mõjutab mass rohkem kiirendust kui kiirust...

Selgub, et pole (ka mägedes) suurt vahet palju ratas kaalub - http://triathlete-europe.competitor.com ... -bike-myth

väga asjalik kirjutis. minu vähene kogemus erineva kaaluga ratastest ja see, mis olen kuulnud teistelt, ütleb samuti, et vahed on päriselus minimaalsed. vahed on üllatavalt minimaalsed isegi siis kui võrdleme ca sama hinnaklassi maanteekummidega mägiratast, Cyclot või maanteeratast. kiiruse kasvades (kui rattur on piisavalt hea) mängib küll järjest kasvavat roll tuuletakistus. siis vahed erinevate rattatüüpide vahel kasvavad.

Ilmselt need, kes ajavad taga igat grammi, sõidavad ka oma autoga nii et paagis ainult 5-10 L kütust, sest siis on kütusekulu väiksem kuna auto kergem.
Ise, olles alla keskmise amatöör ja kes ma pole proovinud ultra moodsat/kerget ratast vs rasket, arvan siiski, et kõige odavam on rattasõidul bruttomassi vähendada enne sõitmist WC külastusega.
Seejärel ehk tuleb kehakaalu vähendus ja alles siis ma hakkaks mõtlema ratta kaalu vähendamisest.
Arvutage välja pigem, palju te vett peate kaasa võtma, et tagasitulles oleks "paagid" tühjad.
Mis seal salata, ise käin ka tihti nillimas uusi rattaid, aga õnneks mingi hetk tuleb mõistus pähe, mis kinnitab, et kui ma vahetan oma vana käki, karboni vastu, siis ainuke mis läheb paremaks on enesetunne/pigem ego uuest rattast. Tulemused vaevalt mul muutuvad märgatavalt paremaks, sest amatöörina teen trenni valdavalt pulsi järgi, mitte kiiruse järgi.

Ei saa samuti aru neist, kes ajavad iga pudelihoidjaga paari grammi taga, et kergemaks saada. Mis sellest tegelikult muutub kui saad ratta kokkuvõttes kasvõi 0,5kg kergemaks? Arvestades panustatud summasid ja arvatavat tulemust on tegemist juuksekarva lõhki ajamisega. Vähemalt amatööride puhul. Samas, mis vahe on siis 10kg ja 7kg kaaluval rattal? Kui kergema ratta sõitja on 3kg raskema ratta sõitjast raskem, siis ei mingit? Päris nii see siiski vist ei ole, nii on see küll ainult mäest alla veeredes, kuid rattasõit koosneb ka kiirendustest, manöövritest, tuultest jne. Aga eks sellest oskavad paremini rääkida teadjamad mehed.

Mõnikord platseebo-effekt teeb imesid. Tõsiselt.

Et siis kui mitu sekundit

jätaks selle jalgratta "kaalujälgimise" igaühe enda asjaks. see natuke intensiivsem pühapäevasport on ju ka hobi ja ega hobi pea odav olema. ja kui see edevam varustus paneb silma särama ja rohkem tegutsema, siis on kõik hästi. mis autoga ökonoomitamisse puutub, siis pigem on ikka nii, et mida kergem/kallim on mehel ratas, seda raskem/kallim on auto (ja tangitakse ainult täispaake)

meelisp976 kirjutas:pigem on ikka nii, et mida kergem/kallim on mehel ratas, seda raskem/kallim on auto (ja tangitakse ainult täispaake)

On ka erandeid. Enda ratas on autost 3 korda kallim ja tean ka inimest kellel see oli 4x kallim

allan222 kirjutas:

meelisp976 kirjutas:pigem on ikka nii, et mida kergem/kallim on mehel ratas, seda raskem/kallim on auto (ja tangitakse ainult täispaake)

On ka erandeid. Enda ratas on autost 3 korda kallim ja tean ka inimest kellel see oli 4x kallim

+1

Pooldan ka seda, et ratta "tuunimine" või selle kallal nokitsemine on omaette hobi.

BHratas kirjutas:Ei saa samuti aru neist, kes ajavad iga pudelihoidjaga paari grammi taga, et kergemaks saada. Mis sellest tegelikult muutub kui saad ratta kokkuvõttes kasvõi 0,5kg kergemaks? Arvestades panustatud summasid ja arvatavat tulemust on tegemist juuksekarva lõhki ajamisega. Vähemalt amatööride puhul. Samas, mis vahe on siis 10kg ja 7kg kaaluval rattal? Kui kergema ratta sõitja on 3kg raskema ratta sõitjast raskem, siis ei mingit? Päris nii see siiski vist ei ole, nii on see küll ainult mäest alla veeredes, kuid rattasõit koosneb ka kiirendustest, manöövritest, tuultest jne. Aga eks sellest oskavad paremini rääkida teadjamad mehed.

See on sama hea kui mõni kasvatab mullalapil roose või teine peseb autot iga päev või kolmas ostab kuntsiteoseid. Mis nemad sellest saavad? Täpselt sama on see ratta tuunimine, see on omaette hobi - talvel on ilus vaadata ratast kamina kõrval. Rääkimata, et me postitame teemasse "Mis ratas kellegil on" uhkeid pilte enda liikurist.

Keegi ei arvagi et 1kg kergem ratas võidab rajali minuti.

SHOXi kirjutas:See on sama hea kui mõni kasvatab mullalapil roose või teine peseb autot iga päev või kolmas ostab kuntsiteoseid. Mis nemad sellest saavad? Täpselt sama on see ratta tuunimine, see on omaette hobi - talvel on ilus vaadata ratast kamina kõrval.

Kõik õige, aga probleem tekib siis kui meis tõstab pead kariloom kes niimoodi argumenteeritult ei oska mõelda, ning seda massipsühhoosi ja müüte enesele teadvustamata valjult edasi levitab. Tulemuseks on uued rattahuvilised, kes tulevad foorumisse küsimustega stiilis "kas 500-1000eur maksva rattaga kannatab maastikul sõita" ja "tahaks 2000+ eurist ratast lihtsalt vahel nädalavahetusel Nõmmel kruiisimiseks". Samuti levivad võimsalt müüdid stiilis 'üle 12kg MTB on täiesti mõttetu ja sõidukõlbmatu', 'alla karboni ära üldse vaata', 'esimese asjana osta rattale juurde klipid', ning 'võta kasvõi väikelaenu, et osta korralik (st 2000+eur) ratas'. Ühtedele meeldib tuunimine, teistele kiirus, kolmandatele lihtsalt punktist A punkti B kulgemine, aga sõltuvalt sellest millise suuna esindajad rohkem eetriaega võtavad, moondub ka üldine ettekujutus asjadest ja perspektiivitunne. Mul on näiteks üks tuttav kes ütleb, et tegeleks küll hea meelega rattasõiduga, aga pole tuhandeid eurosid välja käia, et normaalne ratas osta (olen suhteliselt edutult üritanud seda vaatenurka muuta)...

veloson kirjutas:. Näiteks alles täna ilmus Õhtulehes lihtne juhis, kuidas 40km ajast paari hilbu ja vidina vahetamisega üle 7 minuti maha kärpida:

Valdo Jahilo kirjutas:Kui palju varustus kiiremaks muudab? Tingimused - distants 40 km ja keskmine kiirus umbes 40 km/h; Aerokiiver: 67 sekundit; Liibuv kombinesoon: 134 sekundit; Õige madal aeroasend: 56 sekundit; Eraldistardi lenks: 122 sekundit; Ratta kitsam ja voolujooneline aeroraam: 17 sekundit; Liibuvad kingakatted: 30 sekundit; Aerodünaamiline tagajooks: 29 sekundit; Aerodünaamiline esijooks: 42 sekundit

Huvitav palju karvkatte eemaldamine ajasäästu annab?

Ma pommitan oma 12+kg kaaluva Trek 6500'ga ja kuna kergema/parema asjaga sõitnud pole, siis ei oskagi nagu midagi muud ka tahta Tulemused võistlustel, millest osa võtan, on ka n.ö enamvähem.

Nongrata kirjutas:

veloson kirjutas:. Näiteks alles täna ilmus Õhtulehes lihtne juhis, kuidas 40km ajast paari hilbu ja vidina vahetamisega üle 7 minuti maha kärpida:

Valdo Jahilo kirjutas:Kui palju varustus kiiremaks muudab? Tingimused - distants 40 km ja keskmine kiirus umbes 40 km/h; Aerokiiver: 67 sekundit; Liibuv kombinesoon: 134 sekundit; Õige madal aeroasend: 56 sekundit; Eraldistardi lenks: 122 sekundit; Ratta kitsam ja voolujooneline aeroraam: 17 sekundit; Liibuvad kingakatted: 30 sekundit; Aerodünaamiline tagajooks: 29 sekundit; Aerodünaamiline esijooks: 42 sekundit

Huvitav palju karvkatte eemaldamine ajasäästu annab?

15 vatti räägitakse jalakarvade puhul. Või ka 50 sekundit 40km temposõidu puhul.

Aerotunnelis on tehtud katseid ja saadud ka 70sek 40km kohta, kuid tavalisel grupisõidul? Kahtlen, et seal suurt eelist kiiruses on. Pigem on see selleks, et kukkumisel vältida infektsiooni ja kuna trend on niisugune.

Söön hetkel otse topsist LaMuu jäätist (väga hea on muide). Oleks võinud ka Balbiino osta , aga ei ostnud. Balbiino pidi enam väham sama maitsega olema, milleks siis see LaMuu? Kallim ju. Mõttetu.

Kui Andre jäätise söömise lõpetab, tellib omale uue lenksupikenduse: http://r2-bike.com/AX-Lightness-Stem-25 ... B-from-70g (ja ka uue lenksu, sest ta praegune on OS) Pakun, et 60-70 gr vähemalt nagu maast leitud. Ja maitseb sama hea kui Balbiino.

BHratas kirjutas:Ei saa samuti aru neist, kes ajavad iga pudelihoidjaga paari grammi taga, et kergemaks saada. Mis sellest tegelikult muutub kui saad ratta kokkuvõttes kasvõi 0,5kg kergemaks? Arvestades panustatud summasid ja arvatavat tulemust on tegemist juuksekarva lõhki ajamisega. Vähemalt amatööride puhul. Samas, mis vahe on siis 10kg ja 7kg kaaluval rattal? Kui kergema ratta sõitja on 3kg raskema ratta sõitjast raskem, siis ei mingit? Päris nii see siiski vist ei ole, nii on see küll ainult mäest alla veeredes, kuid rattasõit koosneb ka kiirendustest, manöövritest, tuultest jne. Aga eks sellest oskavad paremini rääkida teadjamad mehed.

Ma olen see, kes on tulnud 7,0 kg Cinelli pealt eelmisel aastal 10,4 kg Colnago peale sellel aastal. Trenni ei tee. Sõidan Luigelt Piritale tööle. Aga sportlikust hasardist olen jälginud töölesõidu distantsile (19 km) kulunud aega. Ja uskuge, 10,4 ga on ajad olnud paremad, hoolimata sellest, et kesklinnast tuleb läbi ehituse sõita. Aga see ei saa näidata seda, et visake plastmass-rattad ära ja sebige voolujuhtivad. Mul on ilmselt Colnago-emotsioon suurem, sest tunnetan mitmetes oludes, et ta on Cinellist kehvem ja praktiliselt kuskil pole tundnud, et ta parem oleks. Aga kui vaatan üle lenksu Colnago märki, on tuju parem
Seega, kui pole taga teadust ratta arendusel ja kasutusel ning inimest kellel reaalselt reaalset teadust rakendatakse on kogu jutt aerodünaamika ja kaalu eelistest pehmelt öeldes Jumala, Allahhi ja Taara võrdlemisega sarnane.

Tavalise harrastaja tasemel ei tulegi see kaaluvahe nii välja.Kaalul on oma mõju siis,kui tegu juba võistlusspordis kõvema sõitjaga.

andresle kirjutas:Ma olen see, kes on tulnud 7,0 kg Cinelli pealt eelmisel aastal 10,4 kg Colnago peale sellel aastal. Trenni ei tee. Sõidan Luigelt Piritale tööle. Aga sportlikust hasardist olen jälginud töölesõidu distantsile (19 km) kulunud aega. Ja uskuge, 10,4 ga on ajad olnud paremad, hoolimata sellest, et kesklinnast tuleb läbi ehituse sõita. Aga see ei saa näidata seda, et visake plastmass-rattad ära ja sebige voolujuhtivad. Mul on ilmselt Colnago-emotsioon suurem, sest tunnetan mitmetes oludes, et ta on Cinellist kehvem ja praktiliselt kuskil pole tundnud, et ta parem oleks. Aga kui vaatan üle lenksu Colnago märki, on tuju parem
Seega, kui pole taga teadust ratta arendusel ja kasutusel ning inimest kellel reaalselt reaalset teadust rakendatakse on kogu jutt aerodünaamika ja kaalu eelistest pehmelt öeldes Jumala, Allahhi ja Taara võrdlemisega sarnane.

vanatehnika haigus on omaette teema . mul on nimelt ka see vanatehnika haigus. ühe vana Colnago vastu poleks mul midagi, käiks ka mõni vene spetszakaz ratas või veel parem kõrgklassi ratas. vene Spordi ehituse plaan on ajendatud lihtsalt sellest, et selle raam on mul olemas. hetkel ei ole ma veel valmis otse e-bayst mõnda 70-date või 80-date Colnagot mõne tuhande eest ostma, aga kindlasti panem ma enne mõnituhat euri vana Colnago alla kui ostan poest mõne kaasaegse ratta. Ka vene sossiga juuli algusest alates läbitud 1000 km näitavad, et mulle meeldib vanatehnikaga sõita - muidu sellise sita rattaga lihtsalt ei sõidaks.

Ma omast kogemusest ütleks MTB kohta, et 2-3kg kergem ratas jämedalt öeldes annab vöitu 50 kohta. Need kes räägivad, et kaalul pole mingit tähtsust, pole ise kunagi raudruunaga söitnud. Ise olen need astmed läbi käinud, et algul raud 14,5kg, siis alu 12,5 ja nüüd carbon 9kg. Köikide vahe nagu öö ja päev, aga raud on ikka töeline raud. Ma soovitaks ratast ostes kaalu ikka vaadata.
MNT ratta kohta ei oska midagi öelda, sest pole EW ajal veel selle isendi seljas istunud.

Kaalu värk on suhteline , nimelt uus ratas mul ca 2kg raskem kuid 29" ja FS ning olen raskema ratta peal kõvasti kiirem

29 vist ongi köik 11-12kg, aga mu enda näite pöhjal, et kaalu vähenemisega, lähevad ka jupid paremaks. Ja öeldakse, et vöta ise 2kg alla, siis ratta 2kg annab kindlasti kövema efekti.

Kuna teema juba olemas, siis püstitaks siia oma küsimuse. Aga pigem küsimus, mitte grammides vaid ca 6kg. Sõidan ca 30a vana MNT rattaga ja kaalusin ratta laupäeval peale Fakto rattarallit ära. Sain kaaluks peaaegu 16 kg. Kuna praegu olen täitsa harrastaja (2 kuud tagasi tõin 15 aastat keldris seisnud MNT välja ja hakkasin treenima) ja enne isegi ei kaalunud ratta vahetust, siis nüüd võttis korraks kukalt kratsima. Fakto lühikese distantsi läbisin 2h ja natuke peale ehk keskmise kiirusega 23,6 km/h. Kui esimesed 5km venimist maha võtta, siis oli keskmine kiirus 25,8 km/h. Kas võib prognoosida, et vot kui oleks mingi 10kg MNT (selliseid saab ka juba ca 500 euriga), siis oleks võinud prognoosida, et noh ratta kaal oleks 6kg kergem olnud ja seega oleks võinud lõpetamise ajast n minutit kärpida (5 või 10 või 15)? Eks see oleneb nii mitmestki agast ja tegelikult laupäeval sai ka sõidetud suurema osa ajast grupis ja tuules, aga noh umbkaudu peaks ikkagi midagi olema võimalik oletada.

Küsimus just, sest tegelikult selline retro ratas meeldib ja hea meelega sõidaks sellega ka terve järgmise aasta, aga kuna tahtmine ka järgmisel aastal mõnedel Filtri maanteekarika etappidel osaleda (võibolla isegi pikal distantsil), siis nüüd ikkagi tekkis mõte, et äkki peaks ratta siiski kergema vastu vahetama. Ehk kui trenni teeks oleks ilmselt ikka keskmine kiirus üle 100km distantsidel (praegu ongi see laupäevane 48km elu pikim läbitud distants) ikkagi 22-25 km/h vahemikus. Kui aga ratta 6 kg kergemaks tegemine tõstaks keskmist kiirust ca 2-4 km/h, siis võibolla ei peagi saateauto poolel distantsil mind teepealt ära korjama ja jõuaks isegi enne pimedat finishini.

Cresent kirjutas:Kuna teema juba olemas, siis püstitaks siia oma küsimuse. Aga pigem küsimus, mitte grammides vaid ca 6kg. Sõidan ca 30a vana MNT rattaga ja ... Sain kaaluks peaaegu 16 kg.

Rattast: 16kg ei kaalu üks korralik/õige 30 aastane MNT ratas. Samast ajajärgust kaaluvad nad kõik eranditult alla 13kg.
From the mid-1960s through the mid-1980s almost all of the mid-to-high-end road bikes weighed 10 or 10.5 kg. With a full butted moly steel frame, period-correct aluminum components, and a tensioned leather saddle.

Niiet võid oma vana voki Emexisse viia ja 500€ miskit kaasaegsemat asemele sebida. Aga kiiremaks see sind ei tee.

No siis Rootslased üritasid ilmselt teha MNT ratast, aga välja kukkus midagi muud. Välja näeb igatahes MNT, aga olgu see teine teema.

Siiski küsin, et miks siis gramme loetakse ja rattaid kergemaks tehakse, kui see kiirusele juurde ei anna. Või on siis nii, et prodel pole vahet kas valada sadulapost tina täis või jätta see puutumata. Äkki keegi targem saab mingi lingi panna, kus tuleb välja, mis eesmärgil kergemaid rattaid taga aetakse?

Selle sama teema samal leheküljel paarkümmed postitust ülevalpool on vastused olemas. Juhul kui füüsikatundide ajal õlut jõid või trennis olid.

..mis puudutab kasutaja Cresent ratta vahetamisel tekkivat kiiruse muutust, siis selle täpseks arvutamiseks ei leia üheltki lingilt keegi õiget valemit - üks pisike mõjutegur (see, mis otse ülekandele jõudu avaldab) on väga raskesti määratav. Ega näiteks ülal viidatud Õhtulehes vastuste teadja kah ise veel täitsa 40km TT distantsi päris 40km/h läbi ei sõida. Kuigi vihma sajab ja palju mõnusam on foorumis asja arutada, ole siiski lahke ja pane eraldi teemana üles kuulutus, et kas keegi on nõus sarnases seades, aga täpselt vajalikus kaalus ratast laenama. Või mine rendi/võta prooviratas mõnest asutusest. Kõrvad on tulemuste jaoks avatud.

Aga mis saateautosse puutub, siis selle tühja asja pärast ei ole vaja ühtegi soliidset skandinaavlast romulasse viia. Korralikult varustatud matkaratta kaalus olemine pole mingi häbiasi Trenni tehes tuleb ka selle asjaga sõites armastus keskmiselt 30+km/h liikuvates gruppides kulgemiseks.

Tänud selgitustest. Füüsika ajal olin jah kõrvalmaja keldris asuvas õllekas .
Eks siis proovin, aga noh miskil põhjusel arvasin, et kui kilod niipalju vähenevad, siis vahe kah väheneb. Kui õnnestub proovida mõnda kergemat, eks annan teada. Kuigi jah mul kiirused tunduvalt väiksemad kui see 40km läbida kiirusega 40km/h.

Cresent kirjutas:Tänud selgitustest. Füüsika ajal olin jah kõrvalmaja keldris asuvas õllekas .
Eks siis proovin, aga noh miskil põhjusel arvasin, et kui kilod niipalju vähenevad, siis vahe kah väheneb. Kui õnnestub proovida mõnda kergemat, eks annan teada. Kuigi jah mul kiirused tunduvalt väiksemad kui see 40km läbida kiirusega 40km/h.

Kui inglise keelt mõistad siis tasub need videod läbi vaadata kuidas kiiremini liikuda.
https://www.youtube.com/watch?v=RmNGQLi ... eXM7f-xihA
https://www.youtube.com/watch?v=9rvJ-6C ... eXM7f-xihA
https://www.youtube.com/watch?v=XE_GKeP ... eXM7f-xihA

kuigi kiirused 2 korda väiksemad, siis jah kõik see paneb mõtlema. Vaadates ka muid videosid, siis leidsin ühe "incide the team" video, kus Tanel Kangert hakkas kohe silma. Sekunditel 40-50.

https://www.youtube.com/watch?v=DSSZWiJYdEk

üldse päris huvitav ülevaade ratturite treeningutest.

Kaal iseenesest ei pane sõitjat 30kmh asemel 35kmh liikuma, selleks on vaja sõitjat. Aga ratta kaalust rääkides peab arvestama, et kergemad jupid ei ole mitte ainult kergemad, vaid üldjuhul ka tehniliselt paremini/kiiremini/täpsemini toimivad. Lisaks on paremad jupid parema raami küljes ning komplekteeritud paremate jooksudega.
Kõik see kokku tähendab efektiivsemat sõitu, sõitja on vähem väsinud ning on võimeline saavutama parema tulemuse.

Kunagi küsisin kaalu kohta, et kui on drastilised kaaluvahed, kas siis tõuseb ka keskmine kiirus. Küsisin, sest mu praegune ratas kaalub ilma joogipudeliteta enamvähem 15kg. Tegu 30 a vana rootslasega ja välja näeb nagu mnt, aga siin targemad räägivad, et tegu ei saa olla mnt-ga sest isegi siis olid need kergemad. Olgu kuidas on, seni sõitsin sellega. Tavaliselt sõitsin pulsikella järgi ja tegin ca 33-35km ringe. Ühel kindlal ringil mida mõned korrad sõitnud jäi keskmine kiirus tavaliselt 21-21,5 vahele. Nädalavahetusel oli võimalik proovida Scott speedster 40, mis kaaludes oli umbes 10,5kg. Kui välja arvata, et oma rattal istun tsipakene püstisemalt ja oma rattal on ka lenks u. 5cm kitsam ning see, et spiidsteril on ka veidi kitsamad rehvid, siis nädalavahetuse tulemuse sain sellise. Keskmine kiirus tuli 23,1 km/h. Eks ilmselt peab veel võrdlusi tegema, aga nii veider kui see ka pole, siis mäest alla sõites saavutasin pulssi järgides paremaid kiirusi (kuigi arvati, et raskema rattaga veereb mäest alla paremini). Mäest üles sõites oli ka lihtsam, võibolla ka seetõttu, et speedsteril oli lihtsalt kergemaid käike (ja sellel ringil mille võrdluseks valisin on minu jaoks üks päris killer tõus ka sees, tõusumeetreid ei tea, aga kes seda kohta teab, siis kui Randvere teelt tulla ja keerata Lubja teele ning sõita Mähe poole). Eks saan ilmselt hiljem veel katsetada võrdlusi, aga esialgu andis teistsugune ratas vähemalt kiirust ca 1,5km/h juurde.

Täiesti võimalik, et ratta raskus ei puutunud asjasse vaid hoopis see millele varem ei mõelnud üldse, et rehvid veidi kitsamad (hõõrdetakistus väiksem), tsipa ilmselt ka tuuletakistus väiksem, sest asend veidi madalam (kuigi püüdsin võimalikult palju sõita nn on the tops, et tulemused oleksid omavahel rohkem võrreldavamad) ja võibolla ka see, et speedsteril liigub kõik veidi paremini või see, et oma rattal ikkagi ülekanded on 48/38 ees ja taga on 5 käiku 13-23 ning käiguvahetaja on postipeal nagu vanakooli ratastel, aga speedsteril Shimano sorad peal ja käikude vahetamine jube mugavaks tehtud. Igatahes tulemus siiski oluliselt parem kui oma rattaga. Ainus miinus, mis speedsteriga sõites ilmnes mu jaoks oli see, et kuigi kasutan pehmendusega rattapükse, siis vasak jalg hakkas kõvast sadulast tingitult ära surema ja pidin mitmeid kordi püsti sõitma. Oma rattal on lihtsalt mingi "foam" pehme ja laiem sadul.
Tegelikult tegin lõpuks veel pikema sõidu kokkuvõttes 53km ja lõpus läksid ka pöidlad valusaks ja pärast andis ka selg veidi tunda, aga see ilmselt tingituna sellest, et asend ikkagi veidi madalam ja lõppeks pole nii pikka sõitu oma 3 kuuse rattasõidu praktika jooksul veel sõitnudki. Samas tunne oli pühapäeval väsinud, aga siiski oluliselt parem kui Fakto lühikesele sõidule ehk 48km järgneval päeval. Ilmselt ostan ikkagi selle tuttava speedsteri ära ja siis saan veel võrdlusi teha.