velo.clubbers.ee

Koos sügise lähenemisega laekus mu garaaži koos kõrvitsate, kurkide, tomatite, õunte ja igasugu muu mudru seas kaks aastaid seisnud vene vokki. Üks meestekas '88 Ukraina ja teine u Tallinna olümpiaregatiaasta ümbrusest punane naistekas, marki ei saa hetkel öelda kuna kõik tõutunnused on loetamatuks kulunud.
Ukrainal lasin rehvid kompressorist täis ja ime küll, hoiavad õhku sees. Väike tiir ilmutas ragiseva jõuülekande, kas kesk- või tagajooksus midagi mäda, peab uurima hakkama.
Naistekal dunlop-ventiilidega sisekummid, mille otsustasin kohe autoventiilide vastu vahetada, lihtsam kompressiga majandada, kui kõik pumbatavad rehvid sama ventiiliga on (kõik need üleminekud on toredad, kuid alati kadunud, kui neid vaja on).
Loomulikult tühjad.
Niisiis, kiire prisma-visiit töölt tulles ja Made in USSR rehvid maha. Koos sajajalgsete kõrvaharkide ja muidu tõukude kabuhirmus pagemisega avanes selline vaatepilt:



See rihm velje põhjal kodarapeade peal oli ilmselt nahast ja ära mädanenud. Lohvid olid rabeda välimusega kuid ei lagunenud päris näpu vahel. Rehvid on ok, ühe 20-30a kohta vist normaalsed.

Millega ja mismoodi need veljed puhta(maks) saaks, niipalju, et õhukummi ei lõhuks?
Enda aruga, laseks rellaka otsas terasharjaga üle, siis ca 120 liivapaberiga viimistlus, kust vaja ja miskit roostetamist takistavat spraid peale. Uued rihmad ja lohvid ja sõitma?

Traatharjaga üle lastes saaks selgema ülevaate seisukorrast.
Läbivalt korrodeerunud lõigud oleks mõistlik asendada kui mõni kobedam pöid doonoriks võtta on.
Üksjagu pusimist, aga saad ka väärt asja endale.

Õnneks läbivat korrosiooni pöidades ei ole, pehme traathari relaka otsas tegi imet ja liivapaber võttis karvased servad siledaks. Vene kodarate pead on ebaühtlased ja kohati vastikult teravad, need lasin käiaga kah maha. Pole ime, et vene jooksule paks nahast rihm peale käis.

Egas vanainembesel põle kuskile kiiret....



On ikka tegelikult uskumatult s*talt tehtud asjad küll. Ainuke hea asi on sõiduasend, see ilmselt Wandereri ja Zündappi tehastest varastatud sõjasaak. Kõik ülejäänu on vene pask. Suvaline maksika odav hiinakas on kah parem ratas kui need vene käkid. Ja ometigi sai nendega aastaid ja aastaid sõidetud.

Mõtle selle, et üks ratas neist on umbes 35 ja teine 25 aastat vana ja ikka veel samamoodi enamvähem sõidetavad, kui oma sünni ajal olid... maxikate keskmine eluiga lõpliku surmani on, kui hästi läheb, paar kuud, kui nagu tavaliselt, siis 25-30 päeva.

oldmoped kirjutas:Mõtle selle, et üks ratas neist on umbes 35 ja teine 25 aastat vana ja ikka veel samamoodi enamvähem sõidetavad, kui oma sünni ajal olid... maxikate keskmine eluiga lõpliku surmani on, kui hästi läheb, paar kuud, kui nagu tavaliselt, siis 25-30 päeva.

Tühjagi nad sul sõidaks, kui ülepäeva mutrivõtmetega kallal ei käiks. Asi polegi niipalju tehnilises lahenduses, kuivõrd tehnilises teostuses. Kõik, mis peaks olema sirge on "enam-vähem" sirge. Mis peaks olema ümmargune või ringikujuline, on "enam-vähem" vastav. Ja nii juba tehasest tulles, mitte aja jooksul selliseks saanud. Ehk valmistuskvaliteet on olematu.
Sarnane ühekäiguline maksika hiinakas sõidab mitu põlvkonda maha, kui teda samamoodi pidevalt putitada ja hooldada. Ja sirged asjad on enamuses sirged ja ümmargused on ümmargused kah.

Leidsid, kellega vaidlema hakata...

oldmoped kirjutas:Maxikate keskmine eluiga lõpliku surmani on, kui hästi läheb, paar kuud, kui nagu tavaliselt, siis 25-30 päeva.

Kui see nii oleks siis neid ei müüdaks. Ükski kauplus vòi maaletooja ei viitsi tegeleda lòputult garantiikaebustega...

Eks see Vene ratas üks käkk oli jah. Mäletan, et kui trennis uued "Stardikad" kätte anti, siis ei olnud see ratas vaid komplekt suvaliselt kokku keeratud rattaosi. Koik tuli lahti votta, uus määre sisse panna, koonused reguleerida, keskjooks ära freesida jne.
Aga kuna nad olid sel ajal ainukesed mis kätte sai, siis oli roomu navaalom kui selle igeriku lopuks soitma said

"Belõi aist" ka oli isal kunagi ja seal hakkas silma juba keevituse kvaliteet. Nimelt lenksu ja sadulavaheline toru tuli keevitusest lahti. Mainitud pöiad, teadagi, mingist plekisarnasest metallist pöiaks pressitud ja tavaline hõbedane värv peale. Läbivat roostet pole, siis neid värve ikka olemas, mis aitab hullema ära hoida. Olen näinud isevalmistatud tandemit, millel on suudetud pöid sõita vastu äärekivi nii, et oli tekkinud pöiale 90 kraadine nurk. Pullimehi leidub.

muidumees123 kirjutas: Nimelt lenksu ja sadulavaheline toru tuli keevitusest lahti.

Nõukogude ajal keevisraame ei toodetud...

Jah pilte vaadates ongi nii, et arvata, keegi keevitas seda meil ja sealt siis andis järgi... Aega on kah kulunud, ei mäleta ju detaile nii hästi.

oldmoped kirjutas:
Nõukogude ajal keevisraame ei toodetud...

Mis kommunistliku jõuga need raamitorud koos püsivad? Joodetud, pressitud-stantsitud, liimitud?
Mul need venevelod talvekorteris ära, ei saa perra kaeda, nii, et ongi päris küsimus kohe

joodetud.
sama meetodit kasutati ka kapitalistide poolt. juba enne kommuniste.