velo.clubbers.ee

Tere.

Soovitage, millist jalgratast meie talvekliimasse valida. Praegu olen kaks hooaega sõitnud hübriidiga Scott Sportster P1. Kui viimane talv oli veel suhteliselt leebe, siis 2018/2019a hooaeg oli ikka paras katsumus. Kõige hullem on lörtsine löga, mida ära ei lükata. Peenike naelkumm vajub sellest läbi ka kisub rööbastes. Kilomeetri läbimiseks kulub sama palju energiat nagu suvel kahekümne kilomeetri peale. Seepärast olen nüüd mõelnud, et ilmselt peaks vaatama mingi maastikuratta poole, millel 29" jooksud ja laiemad kummid. Ilmselt oleks mõistlik võtta 1x11 või 1x12 käiguvahetussüsteem. Praegu on 95% sõitudest töö-trenn-kodu. Päevas tuleb keskmiselt ca. 18-19km. Aastas sõidan kokku umbes 4000km. Kui talveks ostan teise ratta, siis jääb hübriid ainult nö. puhaste teede jaoks ja naelkumme ilmselt ei hakkakski siis enam alla panema. Alguses piilusin elektrirataste poole, sest jube hea oleks lumes sumbates lisajõudu kasutada, kuid ühes müügikohas öeldi, et elektrirattad ei sobi talve.
Kindlat hinda paigas ei ole. Olen vaadanud nii 1200€ maksvaid jalgrattaid kui ka 2000€ maksvaid. Kuid nii kallist ratast ilmselt ei ole mõtet talveks osta. Ainus, mida olen mõelnud, et talvekummid peaks ka uuele rattale talveks alla panema.
Seega ootan soovitusi nendelt ratturitelt, kellel on juba talvesõidukogemus meie kliimas maastikuratastega olemas. Milliseid nüansse tasub tähele panna? Jalgratta mark ei ole väga oluline, samamoodi nagu ka müüja, st. et võib ka mõnda välismaist netipoodi soovitada, peaasi, et Eestisse saadetaks ja et hind tuleks kokkuvõttes soodsam kui kohapealt ostes, muidu ei ole asjal suurt mõtet.

Tänud ette.

Talveks sobib see praegune Scott edukalt.Nii ehk naa talvel oma rekord kiirusi taga ei aja.Pea asi et oleks liikumis vahend ja võimalikult odav.Hooldamine peale igat sõitu.Ise teibin vända kinnitus poldi kohad kinni ,et kui vaja vahel keskjooksu hooldust teha ei pea väntade lahti saamiseks pool päeva ära raiskama.Ette lai ja taha kitsas rehv.Kõva kahvel ja läheb.

Mihkel(Kops) kirjutas: ↑

16. 06. 2020. 16:05

Kõige hullem on lörtsine löga, mida ära ei lükata. Peenike naelkumm vajub sellest läbi ka kisub rööbastes. Kilomeetri läbimiseks kulub sama palju energiat nagu suvel kahekümne kilomeetri peale. Seepärast olen nüüd mõelnud, et ilmselt peaks vaatama mingi maastikuratta poole, millel 29" jooksud ja laiemad kummid. Ilmselt oleks mõistlik võtta 1x11 või 1x12 käiguvahetussüsteem.

Kas rummusisest+välist käiguvahetust tead?
http://www.bentrideronline.com/archives/sram.html
Mina tean ja kasutan talverattal, ja nii juba 10 aastat. Aga kui tahad olla ole popp ja noortepärane siis nilli 1x11 või 1x12 suunas.

Suvaline maastikuratas.
Võimalik, et 29" on parem... aga erinevus väike.
Jäme krobeline rehv.
Käiguvahetus - täiesti savi. 1x pole mingit mõtet taga ajada.
Porilauad - kriitiline, hangi ja meisterda nii suured ja laiad kui saad.
Sõidad niikuinii aeglaselt ja kõnniteid pidi, kihutada talvel (vähemalt linnaliikluses) ei saa.

Kui pole just väga _vaja_ iga ilmaga sõita, siis mina naela alla ei paneks, vaid lepiks sellega, et jäise ilmaga ei sõida.

Hooldus iga sõidu järel - naljahambad. Ratas on on liiklusvahend, millega sa sõidad 2-4 sõitu päevas (hommikul tööle, töölt poodi või trenni, sealt koju, kõrtsi, kinno). See peab olema mugav tarvik, millele sa ei kuluta rohkem tähelepanu kui mütsile või kingadele. Paned tööle jõudes ketti, koju tulles ukse taha või kuuri ja korras. Kui peaks hakkama 4 korda päevas ratast "hooldama", siis kaoks kogu mõte ära.

Võta siit kuulutustest mõni 500-eurone tehniliselt korras ratas, või küsi sõbra käest tema vana pann talveks endale.
Pane värske rehv ja laiem porikas alla ja korras.

Ma olen naeltega kasutanud seda varianti, et vastavalt teeoludele vahetan esijooksu, kas neli rida naelu või naelteta. Tagarattal kaks rida naelu, sellega pole hullu ka asfaldil lasta, eriti kui suurem rõhk sisse lüüa.

Talved pole vennad...
Eelmine talv oli Tallinnas neli päeva lund. Neist ühe olin Helsingis ja sõitsin seal ohtralt jalgrattaga Võib-olla mingi hommikuse jäitega oleks naeltest abi olnud. Muidu käis see talv tavaline MTB rehv küll.

Rattaga talvel pead igal juhul arvestama, et võib tulla nii loll ilm ja lumeolu, et ei saa üldse sõita, olgu siis mistahes rehv või käiguvahetus. Nii et varuvariant tööle jõudmiseks peab alati olemas olema. Kand ja varvas, auto, takso vms.

Mul on ka alati talvekaks olnud hübriidratas,viimane on hea laia lenksuga,stabiilsem ja kindlam tunne on kui kitsa lenksuga talvel sõita. Käigud on 3x8 ,esimene käik on talvläbi keskmisel hammakal,tagumiste käikude vahetamisest on seni piisanud.
Mõlemad rehvid on neljarealised schwalbe winterid,ei ole eriti sügava mustriga. Kaherealist ma ei usalda. On mitmeid kordi elu ja tervis säilinud just tänu naastrehvidele.
Hooldan nii palju,et õlitan ketti piisavalt tihedalt ja enne ratta garaazi lükkamist raputan suurema lörtsi maha.Kevadel pesen ratta puhtaks.
Olen sõitnud talvel v-piduritega ja viimased talved hüdr,ketaspiduritega, ketas on selgelt parem(ei ummistu lumepudruga,pidurdusjõud märjaga parem,klots kestab palju kauem),aga on võimalik kenasti sõita ka v-piduritega.

tripp kirjutas: ↑

16. 06. 2020. 18:52

Sõidad niikuinii aeglaselt ja kõnniteid pidi, kihutada talvel (vähemalt linnaliikluses) ei saa.

Kui pole just väga _vaja_ iga ilmaga sõita, siis mina naela alla ei paneks, vaid lepiks sellega, et jäise ilmaga ei sõida.

Aeglaselt sõidad lahtiajamata(kõnni) teedel? Ja libedal pinnal žongleerid tavakummiga. Minu jaoks pole see talvine sõit, vaid ettevalmistamata rattasõit talvel poisikestele. Mul vaja kiirelt ja kaduteta punktist A punkti B jõuda - kinnine käiguvahetus, kinnised pidurid, naelkummid on mu meelest elementaarne talverattal. Samas mõni sõidab talvel suverehvidega autol ja kah ei kurda, kuniks raja kaotab või rajalt maha võetakse

Tere.

Tänud vastajatele. Kuna olin juba pika jutu valmis kirjutanud ja kuidagi õnnestus klaviatuuril tabada klahvi, mis kogu teksti kustutas, siis proovin nüüd lühemalt teha.
1x11 või 1x12 käiguvahetust ei ole ma vaadanud mitte selleks, et olla popp ja noortepärane. Ausalt öeldes mind igasugused trendid ei koti. Ka minu talveriietus on kõike muud kui popp ja noortepärane. Sellist süsteemi olen vaadanud sel põhjusel, et vabaneda liigsetest detailidest, mida ma ilmselt maastikurattal nii kui nii ei kasutaks ja mis tekitaks tulevikus ainult lisakulu. Parafraseerides üht tuntud lauset: pole esimest käiguvahetajat, pole probleemi. Ja nii lihtne see ongi. Tegelikult meeldiks mulle väga kui kõik trossid ja kõrid oleks ilusti raami sisse peidetud. Esiteks näeb minu silmale ratas nii oluliselt "puhtam" välja ning ka rattapesu mööduks kiiremini ja ilma tõrgeteta. Ratast olen pesnud talvisel ajal vähemalt korra nädalas ja ketti õlitanud 1-2 korda nädalas. Tegelikult on selle keti õlitamisega nii, et õlita palju tahad, kui need neetud soolapuisturid tänavatele tulevad, siis on kett ikkagi nädalaga roostes.
Kuna autot mul ei ole ja tööle ühistranspordiga ei saa, siis jalgratas on ainus liiklusvahend, millega ma tööle pääsen. Muidugi saab ka taksoga, kuid see läheks ebamõistlikult kalliks maksma, kui seda teenust tihti kasutada. Seega pean ma hakkama saama igasuguste ilmastikuoludega. Nii olen ma sõitnud -20C tööle kui ka 2019a jaanuaritormiga kui paljud autojuhidki suutnud liikluses kuidagi hakkama saada. Ärme unusta ka nied kahte päeva möödunud aasta lõpust kui kogu Tallinnat kattis kiilasjää. Niiet naelkummid jäävad kindlasti minu eelistusse. Naelkummid, mida praegu olen kasutanud näevad välja täpselt sellised: https://www.bike-components.de/en/Schwa ... re-p64163/ Naelte arv ühes kummis on 240 ja pidamisega libedal pinnal on kõik hästi.
Sõidukiirustest rääkides, siis sellega on nii, et sõidan ikkagi nii kiiresti kui võimalik. Lörtsiplögas võib see olla 12km/h ja laskumisel 40km/h ning seda ka kiilasjääl.

Väike täiendus. Kui ma nüüd soetakski talveks maastikuratta, siis see ei tähenda, et ma sellega sada protsenti ainult talvel sõidan. Muidugi prioriteet number üks on ikkagi see, et enda elu sadulas talvel võimalikult lihtsaks, mugavaks ja kiireks teha, kuid ka suvel naudiks sõitu kohalikul maastikul selle rattaga.

Sa kaalud kitsa naelrehvi asendamist laia maastikurattarehviga. Kui vaadata nt ralliautosid, siis talverallidel liigutakse hoopis vastupidises suunas: kitsam rehv ja piikidega. Kui tahad laia rehvi, siis pead juba fatbike'i võtma.

Sa sõidad aastas 4000km, ma sõidan talvekuudel kokku 4000km, sh sõidud tööle ja trennid. Kasutan CX ratast ja neidsamu Schwalbe Marathon Winter rehve, millele sa siin viitasid. Panen naelrehvid esimeste öökülmadega alla ja võtan kevadel lume sulades ära. Sel talvel sõitsin mõnel korral teiste jooksudega, kus pea CX rehvid, kuidu on aga naelad all olnud oktoobrist/novembrist märtsi/aprillini.

Seega ma ütleks, et sul on praegu väga OK talveratas, anna sellega minna. MTB ei tee suurt midagi paremaks (ise liikusin 2 aastat tagasi just vastupidi).

Talvel töölkäiguks on grävel 584x47 WTB Venture kummiga mis ei ole jääga liiga libe ega lumest läbi pressimiseks liiga lai. Olen ka naeladega MTB-ga talvel sõitnud. Kergemini laiem MTB kumm lumes edasi ei liigu, kisub rööbastes ehk veidi vähem ning selliste talvedega kui viimased on naelu harva vaja. Minule on talvise töölkäiguratta olulisim varustus porikad, muuga kohaneb.

Eestisse pole paar aastat tagasi maailma vallutanud elektrirataste buum veel jõudnud ega pole neil üksikutel talvel rattaga tööl käivatel tallinlastel elektriratast veel näinud aga põhjamaades sõidavad küll elektrikatega ka pakasega. Tihti kas elektri fäti või + kummidega e-MTB:ga. Aku tuuakse vaid külmaga tuppa. Nii vähe kui elektriratastest tean ei näe põhjust miks sellega talvel sõita ei kõlbaks. Elektriratta alla pean silmas mitte pöidlagaasiga elektrimopeede vaid väntamist aitavad "electrical assisted" rattaid millele ma tea kas on juba suupärane ja arusaadav eestikeelne nimetus leitud.

Kui igapäevamarsruudile jääb väikseid tänavaid, kus lumekoristus on kehv, siis seal autodega segipööratud lumepudrus on kitsa ja madala mustriga rehviga suht nadi lugu. Esiratas vajub kergesti alt ära ja naeltest pole ka kasu. Näiteks Schwalbe Marathon Winteri ja Snow Studi vahe on lumes märkimisväärne, kuigi Snow Stud on ainult pisut laiem ja karvasem.
Kitsa kummiga lumest läbi pressimine toimib ainult värskes puutumatus lumes.

See muudab asja, et jalgrattast saab üks ja ainus ja hädavajalik liiklusvahend.

Kuid ikkagi - kõik sõltub talvest. Ja ka sellest, kus sa elad / sõidad. Tallinnas lumisel talvel sõiduteel sõita üldiselt ei kannata. Jäävad kõnniteed. Need aga tambitakse lume tulles kohe "kinni" - mitte jäiseks, vaid ebatasaseks ja grantiitkillustiku-puruseks. Ei ole üldse libe, aga jäiga ratta ja kitsa rehviga väga ebamugav sõita.

Kahe jooksu / jooksupaari variant võib pideva sõitmise jaoks väga hea olla. Või kui ostad niikuinii teise ratta, siis on üks ratas naeltega ja teine ilma.

KaupoR, sa võrdled natuke valesid asju omavahel. Ralliautode piigid töötavad veidike teistes oludes kui mina sõidan ja teisel põhimõttel. Pigem võiks võrrelda talvist rattasõitu fäti ja hübriidiga liivas. Esimesega püsid liiva peal ja saad edukalt sõita, teisega vajud läbi ja väga kaugele ei jõua. Teiseks on siis ilmselt ka teeolud erinevad, milles me sõidame.

mtm, kui ma Veloplussis müügimehelt küsisin elektrijalgratta sobivuse kohta meie talve, siis tema ei osanud selle kohta midagi öelda, aga Hawaii müügimees ütles, et tootja soovitus on meie kliimas pigem ei. See keemia, millega meie tänavaid ohtralt ujutatakse mõjub hävitavalt klemmidele ja ei ole vist ka jalgrataste mootorid nii hästi kaitstud välistegurite eest. Muidu ise piilusin seda ratast: https://www.veloplus.ee/et/toode/ratas- ... z-19-53818

Prommar, ma ei ole küll Scwable Snow Studidega sõitnud, kuid muus osas 100% nõus sinu jutuga. Värskes ja kohevas lumes pole mingi probleem sõtkuda, isegi kui lumi kohati pedaalidest üle käib, aga need lumepudrused tänavad on täielik piin.