velo.clubbers.ee

Tere!

Plaanis endale uus ratas soetada. Hea ratas. Olen pikalt rattafänn olnud ja see on enamus aastast minu põhiline liiklusvahend linnas.
Tavaliselt tuleb päevas umbes paarkümmend kilomeetrit lihtsalt tööle-tagasi ja siia-sinna ja kui on ilusam ilm, siis teen need sõidud pikema tiiruga.
Meeldib. Otseselt sporti trenni mõttes nagu ei tee.
Hetkel on mul üks ca 8 aastat vana Merida linnaratas/hübriid, millega on suht okei sõita - see on mugav, aga kole raske. Ilmselt ratas ise on juba 15+ kg ja porikad, pakikad ja muu kola peale tuleb veel oma paar kilo. Seda liigset raskust panen ma aeg-ajalt tähele ja nii ma siis mõtet veeretangi uue ratta ostmiseks. Et oleks hea mõnus ja kiire commute.

Kuna hetkel on uute rataste tarneraskused ja kõiksugu hädad veel, siis mul on aega valikut veits kaaluda. Siiani olen vaadanud, et süsinikraamiga gravel võiks olla variant. Olen mõnda testimas käinud ja no peab ütlema, et muidu mõnusa minekuga kerged rattad, aga no.. ei ole mugavad. Pole leidnud endale drop lenksuga ratast, mille peal ma oleksin ennast kindlalt tundnud. Pöörderaadiused on palju laiemad ja piduriteni/käikudeni ulatumine on kole vaevaline võrreldes praegusega. Aga sellegi poolest on mul mingil põhjusel ideefix, et peab kindlasti see oinasarvedega ratas olema. Näeb lahe välja ja noh, mingil põhjusel on need ju eelistatud lenksud profiseerias. Natuke kahtlustan siin ilusaid klantspilte, mille mõju all ma olen. Või siis mitte?

Tahaks nagu mingit reality checkki, et kas ma ajan enda jaoks midagi mõttetut hetkel taga ja teise stiiliga ratas on mulle sobivam, või siiski drop lenks on viis oma sõitu mõnusamaks teha.
Ma olen nõus kulutama ratta peale okei summa, kui ma saan okei ratta ja sellega on hea ringi tiirutada. Vaadates nö hübriide ja linnakaid, siis suhteliselt samade mõõtudega flat bar rattad süsinikraamiga alla 9 kg on drop bariga võrreldes pooles hinnas. Ma ei oska midagi juurde rääkida jooksude ja kõige muu kola fetišeerimises. See pole ka vbl nii oluline.
Lisaks olen mõelnud, et uue rattaga tahaks teha natuke kergemat matka ka, mis minu praegusega oleks suht raske ettevõtmine. Ja miks mitte ja väike metsatiir teha, kui minek on hea.

Ühesõnaga - proovin vältida olukorda, kus ostan endale lahedad läikivad tossud, aga õhtu lõpuks on maailma kõige suurem vesivill talla all. (loe. randmed, kael ja selg valus)

Paluks siit mingit arutelu, kas on mõistlik see või teine või kolmas. Asjaga ilmselt nii kiire ei ole, sest talv tulemas ja rattaid pole niikuinii saada.

Tänan,
Rauno

Mul on kõik samad mõtted ja küsimused mitu aastat peas ringi käinud
Nii et mõtisklen veidi kaasa.

Esimene teema: lenks, drop vs flat. Laena drop lenksuga ratas, ja mitte korraks, vaid näiteks nädalaks. Tallinnas saab Citybike käest, või siis ehk mõni sõber annab. Käi tööl ja tee neid sõite, mida sa uue rattaga teha tahaks. Kas hakkab meeldima?

Teine teema: raami materjal. Süsinikraamidele üldiselt ei saa pakiraami kinnitada - kinnituskohti ei ole ja raami tugevusarvutused on tehtud eeldusel, et taha mingit raskust ei tule. Kui tahad päriselt matkata, või kasvõi tööl käimiseks rattakoti kinnitada, siis see on probleem. (Bikepackingu mehed arvavad küll teisiti.)
Ehk siis - miks just süsinik? Kaaluvõit ei ole siin minu meelest oluline.

Kolmas teema: rehvi mõõt ehk maksimaalne laius ja minimaalne rõhk. Scott Metrix, Merida Speeder ja sarnased võtavad alla max 32-35 mm rehve. Kui soovid matkamiseks laiemaid panna, siis ei saa, sest ei mahu. Ja laiusest tuleb omakorda rõhk ja ratta jäikus. Ehk siis "sirge lenksuga maanteeratta sarnased rattad" on minu jaoks tarbesõitude jaoks liiga jäigad.

Neljas: sõiduasend ja liiklus. Ma käin ise samuti iga päev rattaga tööl. Ja linnas peab olema pidevalt valvel - jälgima nii teed enda ees kui kõike enda ümber. MNT-sarnase asendiga rattal ei taju ma ümbrust piisavalt hästi. Samas on linn täis oinasarvedega sõitvaid ja endiselt elus rattureid, ehk olen mina liiga arg.

Üks variant on osta suvaline kerge MTB ja asendada amort süsinikust kahvliga.

Mina käisin kõik rattapoed läbi ja jõudsin tavalise lenksuga ratastest Specialized Sirrus mudelite juurde. Sulev Lipp nende esindusest saatis mulle kena ülevaate, mis mudeleid ta soovitaks ja millal need 2022 kevadel saabuma peaks. Täpsemalt hakkas meeldima Sirrus X 4 - alu raam, lenksuamort (mida üks sellega sõitja väga kiitis) ja muud mulle sobivad omadused. Ülevaade selle vanast mudelist on siin: https://www.bicycling.com/bikes-gear/a3 ... -0-review/

Aga praegu sõidan ma linnas üldse tavalise hardtail MTB-ga ja äraütlemata mõnus on. Ratas ise on aeglane nagu tigu, kiirendust pole ollagi ka lukus amordiga. Aga ma saan kõik kurvid sirgeks sõita, ei karda ühtegi äärekivi ega trammitee rööpaid (kitsa rehviga on need väga ohtlikud), ei pea mõtlema märjale teele või sillutisele või üldse teekattele. Kokkuvõttes liigun MTB-ga kiiremini ja ohutumalt kui oma tavalise "linnarattaga".

Mul on paar kaheldava väärtusega tähelepanekut omaenda praktikast. Ma olen üsna samasuguse rattakasutusega, et tööle-tagasi paarkümmend km ja vahel siia-sinna. Paarkümmend aastat ei vahetanud ratast, nüüd aasta tagasi vahetasin ja olen väga rahul oma 80-ndate terasraamiga sirge lenksuga matkarattaga. Aga sügelema on hakanud see drop ka ja siis ma nüüd ehitasin omale veel ühe kitsa kummiga kergema. Ainult mõned päevad olen saanud sõita, ilmad sitad, pole porilaudu ja lampe.
Esiteks näib mulle, et see uute rataste skeene on muutunud väga sihitud nishideks. Et CX ja gravel on justkui kaks täitsa erinevat toodet ja kes see loll sellisega tööl käib. Et korralikul jalgratturil on vähemalt 6 jalgratast, iga joogi jaoks omad klaasid ja kala sööb kahe kahvliga. Selles mõttes on 80-ndad justkui veel süütud, et raam kohandus kõigi kasutustega. Praeguste standardite järgi kehvalt, aga toonaste järgi polnud viga. Ja no inimene pole tegelikult väga muutunud. Raskust tuleb nagunii kohe, kui lisada pakiraamid, porilauad, lambid, kompuutrid ja, hoidku jumal, pakid, poekott ja vihmajope pakiraamile.
Teiseks tundub see drop mulle samasuguse spetsiifilise asjana, kus mugav asend on iga funktsiooni jaoks pisut erinev - maanteel üks ja tänaval teine. Samas käib asendi paikaseadmine läbi vahetatavate pulkade, mitte mingi teleskoopvarre nihutamise (kui sadul välja arvata). Ehk iga järgmine kallis valik tõukab meid sügavamale sellesse hargnevate teede aeda ja nägemus ühest ravumist, millega saaks lõpuks ka mööblit poleerida, jääbki unistuseks.
Ma oma droppi kasutasin nende tööle-tagasi tuuride jooksul ainult mõnel korral, et tõestada, et näed kui hea, et see on võimalik. Mulle näib, et see ratas jääb ootama suve ja võimalust maanteele pääseda. Ja sealgi saaks minusugune ilmselt hakkama nii, et quill stem käib minutiga pisut madalamale.

Matkamisest veel niipalju, et vähemalt Eestis matkamine soosib laia rehvi. Kui just matkamise all Tallinn-Valga brevetit silmas ei pea. Isegi kitsama rehviga hübriidi inimesed kurdavad, et liivas ei saa sõita ja RMK ligipääsuteede kruusakad raputavad ja sügislehed on libedad ja nii edasi. Kõik matkamise mõttes vähegi huvitamad objektid on ju asfalt-tee äärest eemal, metsa sees või mere ääres või on ligipääs piki vanu raudtee-tamme jne.

Matkafoorumis on väga pikk lõim matkaratastest. Mingit tõde muidugi ei selgu, igaühel oma eelistused.

Tere ja aitäh vastuste eest! Ka selle vastuse eest, mis mulle privaatselt postkasti saadeti.

Tundub, et hetkeseis hakkab tõest flat bari poole lahenema.
MNT ja MTB olen suht välistanud. Põhjused ka siin vastustes välja toodud - maantee rattal on ainult kitsas kumm all ja MTB on pisut aeglasevõitu, kui ma seda tuttavatelt proovinud olen. 95% sõitudest on siiski linnas ja linna ümber natuke konarlikemal matka- ja metsateedel.
Otseselt suur matkaja ei ole. Võibolla ka selle pärast, et ei ole selleks sobivat ratast. Tahaks, et see võimalus oleks siiski mõeldav tuleviku mõttes.
Pole plaanis teha pikki nädalaid kestvaid matku rohke varustusega. Pigem selline, kus pakin lihtsalt hammoci ja paar vahetusriiet, pisut toidukraami ja vesi.
Piisab kui lihtsalt sadula pulga otsa kinnitada keskmine seljakoti suurune pakk, pulga alla ka mingu pamp ja noh, peakski olema kõik nädalavahetuse tiiruks olemas.
Pakikat uuele rattale ei tule. Selle sain ma lihtsalt rattaga kaasa ja las olla. Ei mäleta küll, et oleksin seda üldse kordagi kasutanud nende aastate jooksul.

Süsinikraamist nii palju, et olen kuulnud, et see on pisut elastsem ja maandab vibratsiooni. Ei tea, kas see on tõene või mitte - nii palju kogemust mul ei ole süsinikraamiga, aga tundub nagu loogiline. Loomulikult ei ole alu raam ka väljaspool kaalutlust.

Et siis jah, hetkel ongi kahvel siis graveli ja sirge (ergonoomilise) lenksuga hübriidi osas. Täpselt sellised, mida siin lingitud on.
Kui küsimus on selles, et kes see loll graveliga tööl käib, siis ma otseselt sellele küsimusele ei oska vastata, aga minu graveli kasuks mõtlemise mõttekäik on selline: gravel tundub omavat paremat ja kiiremat osa maanterattast ja maastikurattast. Saab laiema kummiga sõita. Paraku Eesti linnad on vahel nagu maastikul sõitmine. Kõrged äärekivid, löökaugud, pori ja mis kõik veel. Ja kui linna kadalipp on läbitud, siis ees ootab ca 7 km pikka sirget asfalteeritud kergliiklusteed, kus tahaks natuke maanteeratta kiirust juurde saada praegusega võrreldes.
Gravel tundub nagu hea all-round, kõik ühes komplekt olevat. Aga probleem siis sõiduasendis. Nende väikeste proovitiirudega rattapoe vahetus läheduses on juba tunda andnud, et veel tunnike või pool ja ma pean vist sirututama ja kaela mudimiseks pausi tegema. Lisaks veel see koperdamine ratta seljas. Nagu õpiks uuest rattaga sõitma. Väga harjumatu lenks. Ja ma tunnen, et pidurdamine on ka kuidagi problemaatiline. Ei haara eebleid nii loomuliku reaktsiooniga kui sirgel lenksul. Ja äkkpidurdus tundub ka küsitav. Minek peab rattal hea olema, aga pidurdus ka.

Mõte, et oinaratast rentida, on mul ka peast läbi käinud. Aga ma elan Tartus ja siin minu teada vist gravelit rentida ei saa. Tallinnas küll, jah. Mõelnud isegi selle variandi peale. Nädalaks - pooleks näiteks.

Hetkel on sõelale jäänud järgmise aasta Scott Addict 30 gravel. Sama seeria 20 on nüüd täitsa olemas ja mingi aja pärast ma lähen ja proovin selle ka ära. Kui ikka ei, siis ei. Vahe 20-ne ja 30-ne vahel on Sram vs Shimano, millest mul on veits ükskõik, aga ees on 30-nel kaks hammakat- 22 näiku. 20-nel on 12 käiku. Raami geomeetria ja kõik muu sama.
Kui nüüd langetada(?) oma kriteeriumid sirge lenksu peale ja alu raamile, siis hinnad kahanevad päris märgatavalt. Kui hetkeseis hakkab sinna 3k poole liikuma, siis teiste materjalide ja lenksuga on 1/3 sellest hinnast. See paneb muidugi habet sügama. Eriti veel aimates, et sirge lenks on turvaaliselt kindla peale minek. Saab sama asja, mis praegu, aga uue ja kerge jne. Aga sellel kindla peale minekul on võib olla see efekt, et suuremas jaos ma mingit uut emotsiooni sellest ei saa. Kõik on sama, aga uus.

Sai võib-olla pikk ja segane jutt, aga ma üritan kiiresti pointini jõuda.
Asi pole pakiraamis, porikates ega ka pudelihoidjates.
Asi on sõiduasendis. Kas oinasarved on harjumise asi või kuidas peaks sellesse suhtuma? Põhimõtteliselt on võimalik ju vahetada lenksu, mille kumeram osa on mingi nurga all, mitte ei väändu otse alla. Kas sellel oleks jumet? Või raami geomeertria erinevused?

Mulle on drop bar kõige mugavam lenks: kui ma sirutan käed 45 kraadise nurga all ette siis käelabad jäävad täpselt sellisesse asendisse nagu need kruusaka flared drop bar'il on. Pigem on sirge lenksu käehoiak harjumuspäratum aga mitte segavalt. Drop bar'il on ka mitu kohta kus lenksust kinni hoida: kiire hakkab siis alt, muidu enamasti puhkavad käed linkidel, ebatasael sõites võtad linkide ümbert kinni, lebotades hoiad stemi kõrvalt kuhu saada ka lisa pirduriheebleid ja käiguvahetusnuppe. Kui sellest vähe paned aerobarid, need võid muidugi sirgele lenksule ka külge kruvida. Sõiduasend ja -mugavus on sõltub peale lenksu olulisel määral ka raami geomeetriast mida saad lisaks reguleerida lenksu kõrguse, sadula asendi ja stemmi pikkusega. Rattapoe ees korra edasi- tagasi sõites ei saa mina küll tunnet kätte kas ratas sobib, hea kui sadula kõrguse paika saab. Samuti tegelikul ei saa teisele öelda, et üks lenks on parem kui teine.
Aga kui ma peaksin sinu asemel valima universaalse ratta siis sobiva geomeetria ja drop bariga. Tegelikult jätaks ka vana alles kuna commuter bike peaks olema selline mida julged poe uksetaha jätta.

No mina olen aru saanud, et kodus peavad olema ikkagi mõlemad variandid.

Algne küsimus oli "liiklusvahend linnas", mis aero asenditest te seletate

Sõitsin just risti läbi Tallinna vanalinna. No ei tahaks graveliga seda munakivi võtta, ükskõik mis lenks. Muidugi kui linnasüdamesse (olgu see siis Tallinn või muu) tihti asja pole ja "linn" tähendab "pikad kergliiklustee otsad", siis on teised valikud.