Milline ketaspidur ?
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Milline ketaspidur ?
.
Viimati muutis Ermo, 08. 03. 2011. 19:09, muudetud 1 kord.
Sõida, aga ära mölise .
Re: Milline ketaspidur ?
need ju Merida Magnesium Race'il küljes.Mine proovi poes kas ikka tahad neid kettaid...mina küll ei kujuta ette,et peaks selliste pidurutega sõrmi piinama võibolla tõesti,et kuskil mägedes kui pidevalt peab pidurdama ja V klotsid kuluks lihtsalt ühe trenniga ära,aga eestis küll ketas mingit eelist ei anna.Ermo kirjutas:1. Magura Marta http://www.magura.com/english/frameset/default.htm
tundub hea, kuid klotsid pidid kiiresti kuluma ja lisaks olema kallid.
Re: Milline ketaspidur ?
No Rakvere etappi oli küll tore kraavikaldalt vaadelda kuidas üks suur ja kole V pidurite vilin ja ragin ainult käis ja ükski pidur ei toiminud kellegil.Ruve kirjutas:võibolla tõesti,et kuskil mägedes kui pidevalt peab pidurdama ja V klotsid kuluks lihtsalt ühe trenniga ära,aga eestis küll ketas mingit eelist ei anna.
Sõidan küll suvaliste Deore mehhaanilistega aga V juurde ei astu enam kunagi. Pigem piilun kevadeks midagi hüdraulilist.
Jooksudes kaaluliselt vahet ka ju ei teki. Õlid on juba kergemad kui V-d ning ainus mis kaalub rohkem on rumm (kui kaalub).
- 5TH ELEMENT
- Rattur
- Postitusi: 250
- Liitunud: 07. 04. 2003. 01:22
endal kogemused järgnevate ketaspiduritega:
Avid mehaaniline esimene
Deore meh. tagumine
Magura Louise 02' õli esim.
Magura Clara õli
Magura Gustav M õli DH 02'/03'
Hayes õli DH
ma arvan, et küsimus polegi enam niivõrd selles, kas Eestis xc vallas neile rakendust leiab, vaid tunnetuses ja ajaga kaasaskäimises. sest tunnetus, eriti kõige kallimatel DH õli omadel on lausa fantast! sa lihtsalt mängid nende sujuvuse ja pehmusega;)
ja kuna ketas on tõesti juba maailmas läbi löönud, siis varsti on juba igal rattal mingid kettad, nii et varem või hiljem tulevad nad niikuinii.
mehaanilisest jättis Deore üsnagi sümpaatse mulje, kuigi hüdrauliliste vastu nad ei saa, viimased lihtsalt on sujuvamad/võimsamad.
ja üks asi tõesti veel, et keegi juba mainis varem, et kui V-dega kipub ratas ikka plokki minema, siis ketastega saab mängida, st kui plokki ei lase, siis on ka juhitavus parem ja rohkem kontrolli all, eriti libedaga.
aga noh, ega mingi 1-2a a'la XTR V-dega saab ikka vabalt xc vallas veel hakkama ma arvan.
aga ise võtaks neist vist Martad ikkagi, sest Magura on ikka juba pika ajalooga Saksa label.
Avid mehaaniline esimene
Deore meh. tagumine
Magura Louise 02' õli esim.
Magura Clara õli
Magura Gustav M õli DH 02'/03'
Hayes õli DH
ma arvan, et küsimus polegi enam niivõrd selles, kas Eestis xc vallas neile rakendust leiab, vaid tunnetuses ja ajaga kaasaskäimises. sest tunnetus, eriti kõige kallimatel DH õli omadel on lausa fantast! sa lihtsalt mängid nende sujuvuse ja pehmusega;)
ja kuna ketas on tõesti juba maailmas läbi löönud, siis varsti on juba igal rattal mingid kettad, nii et varem või hiljem tulevad nad niikuinii.
mehaanilisest jättis Deore üsnagi sümpaatse mulje, kuigi hüdrauliliste vastu nad ei saa, viimased lihtsalt on sujuvamad/võimsamad.
ja üks asi tõesti veel, et keegi juba mainis varem, et kui V-dega kipub ratas ikka plokki minema, siis ketastega saab mängida, st kui plokki ei lase, siis on ka juhitavus parem ja rohkem kontrolli all, eriti libedaga.
aga noh, ega mingi 1-2a a'la XTR V-dega saab ikka vabalt xc vallas veel hakkama ma arvan.
aga ise võtaks neist vist Martad ikkagi, sest Magura on ikka juba pika ajalooga Saksa label.
Kasutan tavaklotside (mitte keraamiliste) XTR V-pidureid keraamiliste velgedega ja Rakveres küll kordagi ei tundnud, et pidur poleks võtnud. Ka lingid on XTR. Pigem oli nii, et vändata ei julgenud - diagonaalis juurikad viltu üle raja , seal polnud piduritega nagunii miskit teha enam, tuli veereda või jalg maha panna.
Ketas annab kindlasti eelise siis, kui Tahkol ei-tea-mitmendat korda 2kmsel laskumisel oled - just siis väsimuse foonil. Modulatsiooni ja tunnetust saab ka korralike ja reguleeritud V-dega. Eestis tundsin pidurdamisest tingitud käsivarrelihaste väsimust viimati vist Otepää EMV-l, kuid siis olin üldse ratast sõitnud mõned kuud.
Ketta veel üheks miinuseks, mida sageli jäetakse tähele panemata on see, et tuleb kasutada ka erijookse, mis reeglina on raskemad, kui V-piduritele mõeldud.
Aga kui mu rattal muutuksid olemasolevad pidurid rahaks, et osta kettad, siis ma seda ilmselt siiski teeksin
Ketas annab kindlasti eelise siis, kui Tahkol ei-tea-mitmendat korda 2kmsel laskumisel oled - just siis väsimuse foonil. Modulatsiooni ja tunnetust saab ka korralike ja reguleeritud V-dega. Eestis tundsin pidurdamisest tingitud käsivarrelihaste väsimust viimati vist Otepää EMV-l, kuid siis olin üldse ratast sõitnud mõned kuud.
Ketta veel üheks miinuseks, mida sageli jäetakse tähele panemata on see, et tuleb kasutada ka erijookse, mis reeglina on raskemad, kui V-piduritele mõeldud.
Aga kui mu rattal muutuksid olemasolevad pidurid rahaks, et osta kettad, siis ma seda ilmselt siiski teeksin
kettad
Endal rattal tehasest mehaanilised:
album_page.php?pic_id=328
album_page.php?pic_id=327
Olen sõitnud v-dega, kuid ketastega on tunne parem. Maastikul sai proovitud ainult Elvas, kuid paaris kohas peale porist läbisõitu oli 'naabrimehega' pidurdamisel korralik vahe sees.
Ei tea, kas nii on õige, kuid reguleerisin tagumise piduri õrnalt libisevaks ja esimene on 'kui kännu taga'. Peale seda on kurvidega laskumistel ratas palju 'kuulekam'.
album_page.php?pic_id=328
album_page.php?pic_id=327
Olen sõitnud v-dega, kuid ketastega on tunne parem. Maastikul sai proovitud ainult Elvas, kuid paaris kohas peale porist läbisõitu oli 'naabrimehega' pidurdamisel korralik vahe sees.
Ei tea, kas nii on õige, kuid reguleerisin tagumise piduri õrnalt libisevaks ja esimene on 'kui kännu taga'. Peale seda on kurvidega laskumistel ratas palju 'kuulekam'.
tuksub-sõidan, tuksub-sõidan, tuksubtuksubtuksub - pean pausi...
Korjan pea-aegu aastavanuse teema üles. MM-i külastades veendi mind ümber varem või hiljem discidele üle minema. Kas kellelgi on selle hooaja jooksul lisandunud kogemusi, et milline mudel võiks olla tip-top. Kas peale Magura Marta SL-i ja XTR-i kõlbaks ka odavamatega sõita Sest üsna kallid on kuradid. Ons kellelgi soovitusi jagada?
Omal üle aastane kogemus xtr ketastest. Hea ja mõnus on sõita, aga ükskord poris hakkasid klotsid lihtsalt peale jooksma ja lõpuks ei jaksanud enam vändatagi. Puhastasin, surusin kruvikaga klotsid laiali ja sõit jätkus... õhtuks viskasin klotsid minema, ära olivad kulunud. Veidi takistavad ka vabajooksu, sest klotsid ei lähe ju päris tagasi, vaid jäävad väga täpselt ketta lähedale, puutudes vahel kergelt ketast. Iga kord kui ratta alt võtad ja tagasi paned, jääb kinnitus mitme sajandiku võrra erinev ja klotsid peavad jälle ennast paikka töötama. Häda pole suur, aga mind paneb mõtlema, kas ratta autosse toppimisel enne võistlust kiskuda ratas alt või mitte. Just täna trennist tulles mõtlesin, et kurat panen v-pidurid tagasi. Kui nendega mingi jama on lased trossist lahti ja sõit jätkub... ka loppis rattaga
Selle hooaja olen sõitnud XT04 disc piduriteg. Ma pole küll õige inimene neid hindama, kuid minujaoks on nad väga head. Sellist pealejäämise probleemi pole täheldanud (nagu eelpool mainiti) ja ratta alt võtmine/tagasipanemine pole kunagi muret valmstanud. v.a siis, kui ratas alt pidurit vajutada. Sel juhul lähevad klotsid kokku ja ise nad enam tagasi ei lähe (tuleb kruvikaga kergelt aidata). Värska liivases mudas said muidugi klotsid jube kiirelt otsa. Väidetavalt olla XTR klotsid paremad. Praegu siis need testimisel. Näis kaua kestavad.
Muidu toimib pidur täiesti eeskujulikult. Mõnusalt kerge on vajutada, tunnetus on hea ja mingit äkilist kinnikakkumist lõpupoole ka pole (nagu võis eelmistel meh. discil täheldada). Kõige suuremaks plussiks pean muidugi trossi/kõri puudumist ...teeks keegi käiguvahetuse ka hüdrauliliseks.
Muidu toimib pidur täiesti eeskujulikult. Mõnusalt kerge on vajutada, tunnetus on hea ja mingit äkilist kinnikakkumist lõpupoole ka pole (nagu võis eelmistel meh. discil täheldada). Kõige suuremaks plussiks pean muidugi trossi/kõri puudumist ...teeks keegi käiguvahetuse ka hüdrauliliseks.
Ise olen nüüd tuhatkond kilomeetrit Magura Louisedega kulgenud ja olen ülirahul. Absoluutselt probleemitu siiamaani, mitte mingeid kinnikiilumisi ei ole täheldanud, eeskujulik performance igasugustes tingimustes ja iga ilmaga. Eriliselt rõõmsaks teeb just tundlikkus. V-piduri puhul ei raatsinud ikka erilise hooga kunagi esipidurit laskumistel peale tõmmata, disciga kanguta nagu jõuab ilma et peaks kartma et asi hapuks läheb. Laskumiste kiirusele tuleb see ikka päris kõvasti kasuks kui ei pea "ette pidurdama"
Weightweenidel soovitan ära kaaluda palju kaaluvad sellised mullakamakad V-pidurite ümber mudase ilmaga ja teha vastavad kalkulatsioonid
Weightweenidel soovitan ära kaaluda palju kaaluvad sellised mullakamakad V-pidurite ümber mudase ilmaga ja teha vastavad kalkulatsioonid
Enda ketaste manual räägib nii:Ermo kirjutas:Asi on nii, et ketaspidur on hea, kuid hoolt vajab ta sama palju kui V.
Louise or Clara are maintenance free if correctly installed. A regular change of the used MAGURA Blood oil is not necessary because this does not absorb water like the brake liquid used in cars and on motorcycles. The only regular maintenance work is therefore the brake pad wear adjustment and pad change.
Õli või piirituse järele pole veel vajadust tundud
1. Jep, kvaliteetV on väga hea, õlipöiapidur (Magura HS 11, 33) on tiba parem, õliketas on vedelates/sopastes oludes tuntavalt parem.Ermo kirjutas: 1. Mis puutub valikusse ketas või V, siis mina enam V peale tagasi ei taha minna. Nii mõnedki "värsked" ketta omanikud jagavad minu arvamust !
2. Mis puutub XTR vs. XT - praktika puudub. Siiski - nii palju kui meedias kirjas ( net, ajakirjad ja foorumid ), peetakse XTR-i parimaks XC piduriks.
2. Neil mõlemal ja 05 LX-l saab olema üks "puudus" - lenksuvahetajad on integreeritud. Paned nipli/puuse ja lenks heeblitest lage - pole käike ega pidureid. Pärast vaheta kogu lenksuvahetus välja.
Viimati muutis mart, 15. 09. 2004. 23:30, muudetud 1 kord.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Ateenas OM-il sõitsid mõned nii,et taga ketas ja ees v-pidur.2005a peaks shimano XT-l tulema eraldi ketaspidurilink,et saaks kas siis Sramiga või rapidfire(XT hakkab ka rapidit uuesti tootma) vahetajatega kasutada XTR ja XT kettaid.Siiani oli sobiv ainult Deore disc link(vana XT link ei sobi)
Et lingid peale matsu terveks jääksid,tuleks nad kinnitada lenksule piisavalt nõrgalt.
Et lingid peale matsu terveks jääksid,tuleks nad kinnitada lenksule piisavalt nõrgalt.
Ei no mis sa ikka irvitad Meiesugused vennikesed võiks ju täislaks LX-iga sõita ja poleks ka vahet tulemustes. Pigem on siin ikka sama teema, et kui autole lisada OZ Wheels kleepekas, siis +50 hobust on garateeritud.Ermo kirjutas: et mis sul XT lingile ette on heita ??? Või on see rohkem nagu enesetunde küsimus, kõik peab olema XTR ( XT hakkab lihtsalt kiiret sõitu takistama )???
Kuid ärgem siis seda "ratta-pedendust" pahaks pangem! See annab elule vürtsi!
Jah,puterdasin ja ajasin ise lingi segamini.Tegu olla olnud crimeca lingiga(mis peaks olema küll XT koopia)aga paistab,et vana ja uus shimano disc ikkagi sobib kokku küll.
Niipalju veel(äraproovitud asi),et kui tagumise pidurisüsteemis vahetada Shimano originaal mineraalõli asemele(mida shimano poolt keelatakse teha)tavaline dot4 mineraalõli,siis lingi käik muutub kergemaks ja konkreetsemaks.
Niipalju veel(äraproovitud asi),et kui tagumise pidurisüsteemis vahetada Shimano originaal mineraalõli asemele(mida shimano poolt keelatakse teha)tavaline dot4 mineraalõli,siis lingi käik muutub kergemaks ja konkreetsemaks.
Kas vees/vihmas/udus hakkavad häält tegema. Küsin, kuna omal on kettad SM-RT60 (deore ) ja nood karjuvad nagu siga aiavahel. Esialgu lepin sellega, kuna erinevad allikad on selgeks teinud, et märjas kisamine olevat deorele iseloomulik.Ermo kirjutas: SM-RT75 kettad ( XT )
Siin igaks puhuks juttu XT ja Deore ketaspiduritest:
http://www.selle-italia.com/nl/2002/NL_1_02.PDF
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
viewtopic.php?p=72429#72429ints kirjutas:kas originaalis peavadgi shimano ketaspidurid jubetad häält tegema niiskusega(siga aja vahel) , või see proble on kõigi ketastega niiskusega
Tere,
kavatsen endale osta Kona Hahanna http://www.konaworld.com/shopping_cart/ ... rentid=182 ja tahaks teada, kas antud isendile on võimalik need http://www.et-bike.ee/product_info.php/ ... cts_id/415 ketaspidurid külge monteerida?
Ja kas on vaja ka midagi juurde osta nt. rummud või on vaja koguni uued jooksud osta.
Ja kas antud komplektis on olemas kõik vajalikud jupid, et pidur ratta külge panna ja et see seal töötaks(pidurieeblid, trossid jms)
Panin nüüd lingi õigeks. Rattal on ketaspiduri kinnitused olemas
kavatsen endale osta Kona Hahanna http://www.konaworld.com/shopping_cart/ ... rentid=182 ja tahaks teada, kas antud isendile on võimalik need http://www.et-bike.ee/product_info.php/ ... cts_id/415 ketaspidurid külge monteerida?
Ja kas on vaja ka midagi juurde osta nt. rummud või on vaja koguni uued jooksud osta.
Ja kas antud komplektis on olemas kõik vajalikud jupid, et pidur ratta külge panna ja et see seal töötaks(pidurieeblid, trossid jms)
Panin nüüd lingi õigeks. Rattal on ketaspiduri kinnitused olemas
Viimati muutis Kaku, 22. 04. 2006. 10:08, muudetud 1 kord.
Esiteks sinu antud isendit ei ole näha!Teiseks amordil peab küljes olema ketaspiduri kinnitus ja kolmandaks rummud peavad olema ketaspiduritele mõeldud!Kaku kirjutas:Tere,
kavatsen endale osta Kona Hahanna http://www.et-bike.ee/product_info.php/ ... cts_id/415 ja tahaks teada, kas antud isendile on võimalik need http://www.et-bike.ee/product_info.php/ ... cts_id/415 ketaspidurid külge monteerida?
Ja kas on vaja ka midagi juurde osta nt. rummud või on vaja koguni uued jooksud osta.
Ja kas antud komplektis on olemas kõik vajalikud jupid, et pidur ratta külge panna ja et see seal töötaks(pidurieeblid, trossid jms)
Igaüks võib olla kõige kiirem ja osavam.
Tuleb lihtsalt natuke harjutada!
Tuleb lihtsalt natuke harjutada!
sai siin natuke loetud seda topicut ja ei saanud vastamata jätta.
omal kogemus avid bb5-ga 160 rootor. väga lihtne külge panna, sättida. sobivad kõik mehaanilised lingid millede hulgast saad proovimise teel välja valida selle milline kõige paremini sobib. pidurdusjõud on võimas, sai sellega trialit sõidetud ja väga harva esines seda, et ei võtnud korralikult kinni. endal kasutan korralikku käigu kõri ja käigu trossi(venib vähem kui piduri oma) ja käigutrossi otsi. otsad ongi meh piduritel vist kõige tähtsamad. enne kui taha sai hs33 pandud oli see mure, et tross tuli läbi kõriotsa ja pidur hakkas venima.
kuna mul teiste ketastega eriti kogemusi ei ole siis soovitan igatahes avidi bb5 -te ja bb7-et 180 rootoritega. ma kardan, et 203 saab xc jaoks overkill olema.
omal kogemus avid bb5-ga 160 rootor. väga lihtne külge panna, sättida. sobivad kõik mehaanilised lingid millede hulgast saad proovimise teel välja valida selle milline kõige paremini sobib. pidurdusjõud on võimas, sai sellega trialit sõidetud ja väga harva esines seda, et ei võtnud korralikult kinni. endal kasutan korralikku käigu kõri ja käigu trossi(venib vähem kui piduri oma) ja käigutrossi otsi. otsad ongi meh piduritel vist kõige tähtsamad. enne kui taha sai hs33 pandud oli see mure, et tross tuli läbi kõriotsa ja pidur hakkas venima.
kuna mul teiste ketastega eriti kogemusi ei ole siis soovitan igatahes avidi bb5 -te ja bb7-et 180 rootoritega. ma kardan, et 203 saab xc jaoks overkill olema.
___________
on jaah?
on jaah?
Teemaalgataja analüüsis XC hüdraulilisi pidureid, millega TransAlpi, Tahkot ja sarnaseid sõita (tänaseks nood tal edukalt läbitud).erix kirjutas: omal kogemus avid bb5-ga 160 rootor.
pidurdusjõud on võimas, sai sellega trialit sõidetud
endal kasutan korralikku käigu kõri ja käigu trossi(venib vähem kui piduri oma).
Oled triali kogemusega (kus pikki, valusaid pidurdamisi pole), pakud XC-lastele mehhaanilist varianti - hinna suhtes väga bro ettepanek, AGA peenikest käiguvahetustrossi küll soovitada ei maksa. Too ju venib nigu tatt, kui pidevalt/intensiivselt kasutada. Kontrollitud Lõuna-Eesti küngastel - venim ca 2mm 50km läbimisel.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Mul Hope Mono M4 süsteem (180front/160rear). USA-st tellisin ratta esiamordile Mono Mini, kuid nende eksituse tõttu saadeti see esimesena nimetatu. Arvatavasti nad seda viga ei märganud, kuna karbi peal oli Mono Mini kirjas
Seepärast tellisin tagumise ka Mono M4, kuid seekord Saksamaalt. Olen väga rahul. Täpsemad tulemused selguvad Haanja 100 finishis. M4 klassifitseerub Freeride klassi ja Mini XC klassi. M6 jälle daunkillerite pärusmaa. M4 on kindlasti parema suutlikkusega, kui Mini. Klots on ka paremini vahetatav. Marta kohta oskab ehk tarmo midagi kosta. Eks Martaga kokku puutunuid ole veel.
Seepärast tellisin tagumise ka Mono M4, kuid seekord Saksamaalt. Olen väga rahul. Täpsemad tulemused selguvad Haanja 100 finishis. M4 klassifitseerub Freeride klassi ja Mini XC klassi. M6 jälle daunkillerite pärusmaa. M4 on kindlasti parema suutlikkusega, kui Mini. Klots on ka paremini vahetatav. Marta kohta oskab ehk tarmo midagi kosta. Eks Martaga kokku puutunuid ole veel.
Keep momentum
Ketaspidurite "hääbumist", olgu need mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga,Ermo kirjutas:Triali ja XC ketaspidurikasutaja vajadused on hoopis teised.
Trialis on pidurdus lühike, kiirus "suhetliselt" väike ning sooritus lühike.
XC pidur peab olema :
a) piisavalt võimas, meh. seda pole. Selgituseks, pidurdada rambis, asfaldil vms. korraks, on hoopis teine kui ntx. 2 km kivisel ning mudasel 2 km pikkusel 17 % laskumisel.
b) pidur ei tohi "hääbuda". trossiga pidurid seda paratamatult teevad. eelkirjeldatud olukorras, olen ise paar laskumist võtnud V-ga lingid vastu lenksu. Lisaks kuumakindlus !!!
c) töökindlus - õlipidur on kindlasti oluliselt töökindlam, kui meh.
Ühesõnaga igal asjal on oma kasutuskoht ning meh. ketas ei ole kindlasti XC-l kasutamiseks, aga kes minu sõnu ei usu - alati võib ju katsetada.
põhjustab kõrge temperatuur:
1) ketta kõrge temperatuur, mis põhjustab pidurduskohas (s.t. klotsi ja ketta
kokkupuutekohas) klotsi omaduste muutumist, s.h. klotsi disintegratsiooni
koos gaaside eraldumise jms. Väga keeruline värk. Tulemuseks on hõõrdumise
vähenemine. See olukord võib tekkida väga kiirelt, sest ketas on suhteliselt
väikeste mõõtmete ja massiga ning püsiva töötemperatuuri saavutamiseks
piisab 20-30s. Kaasa aitab see, et klotside soojusjuhtivus on kesine.
2) Hüdraulilise ajami puhul võib pikema aja vältel tekkida pidurisadula üle-
kuumenemine. See põhjustab pidurivedeliku keemist ja/või tihendite lekkimist.
Mõlemad võivad põhjustada töövõime lakkamise. Mehhaanilise ajami puhul
võivad üles sulada sadula plastdetailid. Kahjustus ja/või töövõime kadu oleneb
nende otstarbest.
Seega tundub mulle, et punkt "b" on vildakas.
Minu arust on siiski (ketas)piduril oluline, mida surutakse, mitte kuidas surutakse. Peamine põhjus, miks mehhaanilised kettad XC jaoks jamad on, on see, et nad pole XC jaoks mõeldud (põhimõtteliselt lihtsalt odavad ja kehvad). Väheke vingemad pidurid ja nende sisu - surumismehhanism ja KLOTSID - tehakse hüdraulilisele ajamile, sest nii on "kallimale kohane". Kui on hästi läbimõeldud mehhaaniline pidur, siis töötab ta sama hästi, kui hüdrauliline. Viga on selles, et pole eriti selliseid pidureid, kuna firmade suhtumine on nähtavasti "jama pidur- mehhaaniline, edev pidur - hüdrauliline". Ainuke mehhaaniline pidur, mille töökindlus ja võimsus on täiesti kindel ning on laialdaselt kasutusel, on minu teada Avid Ball Bearing 7. Seda kasutatakse igal pool, mõned sõidavad sellega ka DH-d, mis esitab pidurile põhimõtteliselt samu nõudmisi, mis XC, kuid mitu korda võimendatult -pikk pidurdus, muda jms jama.
Töökindluse poole pealt on samuti asjal kaks otsa - kui XC laskumisel kukud ja voolik kuhugi kivi taha/vahele jääb ja katki läheb, on pidur läinud, mehhaanilisel sellist jama pole. Samuti ei hakka mehhaaniline pidur lekkima, mis on pikal võistlusel palju tüütum probleem kui see, et tross natuke raskemini liikuma hakkab. Samas on hüdrauline pidur korrasolevana palju hooldevabam kui trossiga pidur.
Ehk siis - kui pidurisadul on korralik, pole vahet, kas seal taga on voolik pidurivedelikuga või hea tross&kõri.
Töökindluse poole pealt on samuti asjal kaks otsa - kui XC laskumisel kukud ja voolik kuhugi kivi taha/vahele jääb ja katki läheb, on pidur läinud, mehhaanilisel sellist jama pole. Samuti ei hakka mehhaaniline pidur lekkima, mis on pikal võistlusel palju tüütum probleem kui see, et tross natuke raskemini liikuma hakkab. Samas on hüdrauline pidur korrasolevana palju hooldevabam kui trossiga pidur.
Ehk siis - kui pidurisadul on korralik, pole vahet, kas seal taga on voolik pidurivedelikuga või hea tross&kõri.
Zero the Hero