Top-swing
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Re: Top-swing
Topswing ongi "tavaline" vahetaja. S.t. et vahetaja liigub (swingib) ülevalpool (top) kinnitust. Shimano terminoloogias on just rippuv vahetaja "standard link" tüüpi.HUS kirjutas:Totaalselt algajalik küsimus: mida see top-swing endast kujutab? Sama mis rippuv vahetaja? Kuidas tavalisest erineb ja milleks parem/mõeldud on?
Rippuvat vahetajat loetakse töökindlamaks. Vahetuse kvaliteedilt pole neil vahet (niikaua kui mõlemad on korras ja lõtkuvabad)
Re: Top-swing
Esivahetajad on tüübi järgi kas top-swing (tavaline) või standard link (rippuv)Ermo kirjutas:Top-swing nimetust kannab jubin siis kui tross tuleb ülevalt otse vahetaja külge.
bottom-pull-i korral kinnitub tross altpoolt.
Mõlemaid tüüpe on saadaval nii ülalt kui alt tõmbega. Lisaks veel kolm erinevat klambri mõõtu ja spets kinnituse variandid kui on vaja keskjooku võllile kinnitada.
Re: Top-swing
Need antakse millimeetrites raamitoru läbimõõduna?UrmasL kirjutas:Lisaks veel kolm erinevat klambri mõõtu
Re: Top-swing
jep, 28.6/31.8/34.9mmHUS kirjutas:Need antakse millimeetrites raamitoru läbimõõduna?
Re: Top-swing
Millele ja milleks sa esivahetajat otsid: linnarattale, MNT rattale, tavaMTB-le, võistlusMTB-le? Täpsusta oma küsimust.HUS kirjutas:Totaalselt algajalik küsimus: mida see top-swing endast kujutab? Sama mis rippuv vahetaja? Kuidas tavalisest erineb ja milleks parem/mõeldud on?
PS. Sõna *tavaline* on laialivalguv, kuna ratta ajalugu on üle 100 aasta pikk ja ntx esikäiguvahetajat on kasutatud juba enne II maailmasõda .
C202 peab kauem vastu kui deore esivahetaja,HUS kirjutas:Tegelikult olid need küsimused teoreetilist laadi.
Aga põhimõtteliselt oleks kunagi midagi hübriidrattale saada selle hädise C202 asemele, mis seal praegu on...
endal linnakal on C202 ja sõitnud ligi 4000 ja töötab ja ei kolise aga mtb deore väsis 600km-ga ära ja hakkas tüütult kolisema ja vajas pidevat regullimist(päris õigeks ei saanudki) nii et vahetasin kiirelt rippuva LX -i vastu.
Viimane vahetab mingi 2000km ja ei näita väsimuse märkigi aga ta pisut pehmem kui XT rippuv.
Jah. C202 pidas minulgi 2500 vastu ilma mingi mureta. Arvatavasti peab siianigi, aga ratas sai maha myydud.
Deore on pidanud 3500, aga juba 1700-ndal hakkas loksuma, siis aga sai mingi paugu kuskilt ja nüüd vist mõneks ajaks ei julge loksuda.
Plaan on kindlasti LX panna, aga mul toru 34.8 ja keegi seda mõõtu väga siin ei myy.
Deore on pidanud 3500, aga juba 1700-ndal hakkas loksuma, siis aga sai mingi paugu kuskilt ja nüüd vist mõneks ajaks ei julge loksuda.
Plaan on kindlasti LX panna, aga mul toru 34.8 ja keegi seda mõõtu väga siin ei myy.
HUS kirjutas:Tegelikult olid need küsimused teoreetilist laadi.
Aga põhimõtteliselt oleks kunagi midagi hübriidrattale saada selle hädise C202 asemele, mis seal praegu on...
FD-C202 ees max 48 hammast, sadulatoru ? 28.6/31.8mm
Seega tulevikus mõõdad nihikuga sadulatoru läbimõõdu ja teed oma valiku. Valik saab olema suht lahja, kuna tipp - esivahetajad on max 46 hammakale arvestatud.
Komponentide iga sõltub ratta kasutusalast. C 202 maastikul, koormuste all küll vastu ei pea. On kogemusi.Rom kirjutas:C202 peab kauem vastu kui deore esivahetaja,
endal linnakal on C202 ja sõitnud ligi 4000 ja töötab ja ei kolise aga mtb deore väsis 600km-ga ära.
Ja-veel.
mis puutub tipp-komponentide kiiremasse väsimisse, siis saavad nad ju rohkem vatti. Rattur võtab neist ju viimast välja .
Viimati muutis mart, 24. 07. 2003. 13:03, muudetud 1 kord.
endale sain need saksast......tulevad nii umb poole odavamaltKirsa kirjutas:Jah. C202 pidas minulgi 2500 vastu ilma mingi mureta. Arvatavasti peab siianigi, aga ratas sai maha myydud.
Deore on pidanud 3500, aga juba 1700-ndal hakkas loksuma, siis aga sai mingi paugu kuskilt ja nüüd vist mõneks ajaks ei julge loksuda.
Plaan on kindlasti LX panna, aga mul toru 34.8 ja keegi seda mõõtu väga siin ei myy.
Mitu hübriidratast sul on? Väga raske ja suht mõttetu on kogu esivahetajate nimekirja siia ülesse riputada. Pealegi, pole sa maininud, kas sul on ees 105 kaksik või kolmik.Samuti pole sa sadulatoru läbimõõtu andnud. Samuti pole sa maininud, esikäikari trossi asukohta.HUS kirjutas:Ja neid tehakse samuti nii ülalt- kui alttõmbega?mart kirjutas:Jep! Tulevikus vaata MNT ratta esivahetajat.
Ikka 1 ja ainus Aga see küsimus ei olnudki ju mõeldud nimekirja saamiseks vaid lihtsalt ei või jah, sest mulle on jagatud ka sellist infot, et MNT vahetajad vaid alt tõmbega. On see siis tõesti nii? Üritasin seda uurida ka Saksa võrgukaubamajade lehtedelt st mida nad pakuvad, kuid jäin keelega hätta.
Mis aga puutub konkreetsesse rattasse, siis 105 on 3ne ja minul tuleb tross ülalt. Sadulatoru ümbermõõtu pole tõesti suutnud kontrollida, kuna ratas väljaspool haardeulatust hetkel.
Mis aga puutub konkreetsesse rattasse, siis 105 on 3ne ja minul tuleb tross ülalt. Sadulatoru ümbermõõtu pole tõesti suutnud kontrollida, kuna ratas väljaspool haardeulatust hetkel.
Tõepoolest, MNT esikäikarid on alttõmbega. On küll mõned erandid, ntx Suntour, kuid need on vanemad mudelid (tehti, kuni 1998) ja nendele sa Eestis pihta ei saa. Ja netist otsida/osta pole mõtet, kuna hinnad algavad 29 $. Mõtekam on kompunnida omale alttõmme või hankida/valmistada sadulatorule kinnituv rattake, millelt tross üle jookseb ja suunda muudab.HUS kirjutas: mulle on jagatud ka sellist infot, et MNT vahetajad vaid alt tõmbega. On see siis tõesti nii? Mis aga puutub konkreetsesse rattasse, siis 105 on 3ne ja minul tuleb tross ülalt. .
Pealtõmme võeti kasutusele MTB rattal, kuna keskjooksu alt läbiminev esikäikari tross sai muda ja paska, mis esiratta alt ülesse visati. Samuti sai keskjooksu alaosa kive ja kände tunda. Lihtne ja põhjendatud tegu.HUS kirjutas:Oh häda... On sel mingi loogiline põhjendus ka, et miks just vaid alttõmme?mart kirjutas:Tõepoolest, MNT esikäikarid on alttõmbega.