28 tagumine jooks

[alar83]

probleem on tagaumise jooksuga - kodarad ei pea. endal kaalu ca 95 kg. ehk oskab keegi soovitada mõnda tugevat jooksu, mis peaks vastu maastikul ?

[erikr]

probleem on tagaumise jooksuga - kodarad ei pea. endal kaalu ca 95 kg. ehk oskab keegi soovitada mõnda tugevat jooksu, mis peaks vastu maastikul ?

see pole mingi eriline kaal veel.
Mis jooksuga tegu on?

[alar83]

kuramus ega teagi täpselt mis isend on, aga tegu on scott p1 jooksuga millel on 1,8 kodarad vahetatud 2,0 vastu, panin 29er-i refi peale ja mõned elionid ka läbi sõidetud

[Sander Saares]

Endal oli sama probleem üle tüki aja. Kaalun 130 ning jõudu on ka parasjagu, nii et tagajooks kippus väga kergesti koost lagunema (eelmistel ratastel läks laagreid ka tihti, praegune veidi tugevam juba). Ostsin kohalikust rattapoest "väga hea" jooksu, millega neil väidetavalt suuremadki tüübid kändude otsas ronivad, aga ikka läks kodaraid tihti. Viskas üle ja võtsin teema tõsiselt käsile. Uurisin, miks puruneb ja mis puruneb ning mida teha.

Hetkel ootan uue jooksu komponentide saabumist, et siis nendest korralik pommikindel jooks kokku panna. Panen kirja, mis ma oma uurimise käigus leidsin ja mis lahenduseks valisin.

Kõigepealt veidi teooriast: kodarad lähevad katki sellepärast, et üks kolmest jooksule mõjuvast jõust ületab kriitilise piiri ning kõige nõrgem lüli jooksus puruneb. Need kolm jõudu on:

• väändejõud (nt pedaalide tallamine ja pidurdamine)
• küljelt-küljele painutav jõud (nt surud jalaga tugevalt paremale pedaalile, jalgratast surub see tegevus omakorda tasakaalu hoidmiseks vasakule, aga kumm püsib hõõrdejõu tõttu ikka samas kohas - tulemuseks on painutav jõud jooksu alumise otsa ja rummu vahel)
• raskusjõud vertikaalsete põrutuste puhul (nt august läbi sõitmine)

Jooks koosneb omakorda kolmest komponendist:

• kumm
• pöid
• kodarad

Okei, rumm ka, aga rumm ei mängi jooksu purunemisel erilist rolli (eeldusel et see ei loksu vms).

Need kolm jõudu mõjutavad jooksu eri osasid erinevalt. Kõige suurema koormuse all on aga pea alati kodarad, mistõttu on need ka esimesed purunema.

Mida teha et jooks vastu peaks? Tuleb suurendada seda energiat, mida kodaratesse "uputada" saab. Mida rohkem energiat on võimalik kodarate mitteplastilisse deformeerumisse (st "paindub, aga ei jää kõveraks" deformeerumisse) panna, seda suurem on ratta vastupidavus.

Kõige lihtsam ja tähtsam samm on hankida rohkem kodaraid! Mida rohkem neid on, seda rohkem energiat jooks neelata suudab. Mina sõitsin 32-kodarasi jooksusid pidevalt pulbriks. Ise läksin praegu täismängu peale ja võtsin maksimumi - 48 kodarat.

Kodara ehitus on samuti üsna tähtis. Eestis on levinud müüt, et paks ja priske kodar on tugev (näiteks on levinud "soome roostevaba kodar" seda liiki). See ei ole päris õige. Kõige suurema vastupidavusega on nn kolmekordselt õhendatud (triple butted) kodarad. Selline kodar on pea juurest eriti paks, pöia otsast samuti kogukas, aga otste vahele jääv osa on peenike. See peenike osa eemaldab jäikuse ja võimaldab kodaral väga tugevalt deformeeruda (vrd paks kodar, mis on jäik ja ei deformeeru nii palju) ja seega neelab kodar väga palju energiat. Mina tellisin endale DT Alpine III kodarad, mis olevat ühed maailma tugevamad.

See pole veel kõik! Kodarate juures on üsna oluline ka nende ladumise muster. Kõige enam mõjutab see just vastupidavust väändejõule, teistele minimaalselt. Kodaramustreid eristatakse kodarate ristumise arvu järgi - levinud on 2X ja 3X, kus iga kodar vastavalt kas kahe või kolme muu kodaraga ristub. Paljukodaraste jooksude puhul on võimalikud ka 4X ja 5X mustrid.

Miks see aga tähtis on? Ristumised ise on tegelikult tähtsusetud - see on vaid vahend eri mustrite eristamiseks. Kogu asja võti on selles, kuidas kodarad ristuma pannakse - selleks, et tekitada rohkem ristumisi, muudetakse kodara kaldenurka rummu ja pöia vahel.

Näiteks mõtle 0X mustri peale - kus kodarad üldse ei ristu. See tähendab, et rummu ülemises otsas olev kodar läheb otse üles. Nüüd kui seda veidi vasakule kallutada (umbes \ kujuliselt), siis üsna pea ristub see vasakpoolse vastassuunalise kodaraga (vastavalt siis / kujuline - samal rummu küljel aga vastasuunas jooksev - üle ühe lähevad paremale-vasakule kodarad). Kaldenurka veel suurendades tekib ristumisi veel juurde.

Vastupidavus tuleb sellest, et painutades on kodar nõrk, aga tõmmates väga tugev. Kui sul on näiteks 0X muster, siis on kodar otse üles. Kui nüüd pedaalile astud, siis rumm edastab kodarate kaudu väändejõu pöiale - aga kuidas? 0X mustri puhul painutades kodarat kuni pöid "järgi tuleb". 0X on kõige nõrgem muster ja seda ei kasutata seetõttu põhimõtteliselt kunagi.

Kui kodar on aga nurga all, siis läheb osa jõust ka kodara "kaasa tõmbamisse". Mida suurem ristumiste arv, seda lähemal on rummu ülemises otsas olev kodar horisontaalile. (Teatud piirini - igal rummul on oma maksimum muster, sõltuvalt rummu suurusest ja kodarate arvust)

Väändejõule kõige vastupidavam on horisonaalne kodar, sest rummu poolt mõjub sellele ainult tõmbav jõud. 48-kodaraste jooksude puhul on siin soovituslik 4X muster, mida mina oma jooksul ka kasutada kavatsen. Tugevuse vahe 2X ja 4X mustrite vahel on mitmekordne.

Rohkem infot kodaramustrite kohta: Bicycle Wheel Spoke Patterns and Spoke Fatigue

Võrreldes kodaratega pole pöia, rummu ja kummi valikul erilisi trikke - suvalised kvaliteetsed komponendid peaks toimima küll, kui kodarate valikul kõik õigesti tehtud on. Muidugi, madalam kummirõhk ja suurem kumm laseb kummil endal rohkem deformeeruda ja võtab samuti koormust kodaratelt ära.

Panen ka kirja, mis komponentidest ma enda uue tagajooksu koostan:

• Rumm: Halo Spin Doctor Pro 48H
• Pöid: Halo Aerowarrior 28" 48H
• Kodarad: DT Alpine III

Kodarad lasen 4X mustriga laduda.

Loodan, et sellest on abi. Ma eriti tihti seda foorumit ei külasta, aga kui sul on küsimusi või soovid nõu õige kodara pikkuse valimisel vms, siis võid kirjutada sander@saares.eu.

[alar83]

tänud... eks ma siis hakkan tugevamaid kodaraid sebima.