Tänaseks tehtud kaks sõitu: üks Tartu linnas (toomemägi, Raadi "auk") ja teine Rakke Rattamaratonil. Kokkuvõtvalt võib öelda, et olen lahendusega igati rahul, mõned konkreetsemad tähelepanekud:
1) Ketijuhti pole vaja kui on õige hammasratas ja siduriga (Type2 või Shadow Plus) käiguvahetaja. Sõitsin juurikaid, mitmeid treppe, kukkusin kaks korda, aga kett püsis alati peal. Proovimata jäi ainult kõik eelnev koos suure mudaga.
2) Ratas on täiesti vaikne. Treppidest alla sõites kuuled ainult kummimüdinat, kett ei peksa enam üldse vastu raami. See on siis puhtalt tagakäikarist tulenev omadus.
3) Asi vajab harjumist. Sageli otsis vasaku käe pöial endiselt shifterit, et käiku vahetada. Eriti näiteks kohtades, kus seda varem 95% juhtudel tegin: metsast kruusale keeramine ja vastupidi.
4) Trigger shifteriga on paremal käel klõbistamist rohkem kui varem, aga ei midagi hullu.
5) Pole küll veel mudastes tingimustes sõitnud, aga julgen arvata, et chainsuck enam probleeme ei valmista.
6) Käikude ulatusest. Rakkes võtsin soojenduse ajal ühe kahest lõpus olnud järsemast tõusupõksust ja see läks väga kenasti. Võistluse ajal sain ka sõites üles, aga no ikka päris raske ja piiri peal oli kuna jalg oli juba päris pehme (Finišis avastasin, et tagumine pidur oli üsna korralikult peal olnud ja nii ilmselt suurema osa sõidust). Ülekanne 34-36 ja 26" jooksud. Kõik muu ülespoole kaldu olev oli ka sõidetav välja arvatud Emumäe singlite osa lõpus olnud järsem tõusuke. Õigupoolest ei saanud seda proovidagi kuna minu ees jalastuti, aga üsna kindlalt oleksin ka ise pidanud jala maha panema. Kiiretel asfaldi- ja kruusalõikudel probleeme ei olnud, viimane käik sai küll piisavalt kasutust ja kadents oli kohati kõrge, aga suutsin sealjuures ikkagi jalgadega tööd teha.
Praegu jääb igatahes selline lahendus peale ja muljed on positiivsed. Kas soovitaksin seda ka teistele? Jah, aga kolmel eeldusel:
1) Sul pole selle vastu midagi, et mõnel väga järsul tõusul jalastuda
2) Suudad kõrge kadentsiga tööd teha. Võistlustel nähtu järgi võib see paljudele probleemiks osutuda, sest no ikka päris räigelt kangutatakse. Kui minul on oma kiireim käik sees (34-11), siis teistel enamasti juba rauad paremal (42-11, ka 29" jooksudega) ja surutakse hambad ristis.
3) Oled parajalt heas, aga mitte liiga heas, vormis. Nimelt, eriti kiired sõitjad vajavad ilmselt kiiremas otsas rohkem käike kuna nagu olen aru saanud, siis kruusal kihutatakse ikka korralikult. Sel juhul tuleb sponsorilt 1x11 küsida

Kehva füüsisega aga jääb kergem käik ilmselt liiga raskeks. Ise sõidan SEC sarjas umbes 200. koha kandis (+/- 40 kohta)
Ideaalis peaks muidugi olema paar-kolm erineva suurusega esihammakat varuks, mida siis vastavalt rajale vahetada. Näiteks Vooremäe 3000 jaoks paneksin 32T ja Tartu Rattamaratoni jaoks 36 või isegi 38 hambaga ketiratta kui selline võimalus oleks.