velo.clubbers.ee

mart kirjutas:

erix kirjutas: omal kogemus avid bb5-ga 160 rootor.
pidurdusjõud on võimas, sai sellega trialit sõidetud
endal kasutan korralikku käigu kõri ja käigu trossi(venib vähem kui piduri oma).

Teemaalgataja analüüsis XC hüdraulilisi pidureid, millega TransAlpi, Tahkot ja sarnaseid sõita (tänaseks nood tal edukalt läbitud).
Oled triali kogemusega (kus pikki, valusaid pidurdamisi pole), pakud XC-lastele mehhaanilist varianti - hinna suhtes väga bro ettepanek, AGA peenikest käiguvahetustrossi küll soovitada ei maksa. Too ju venib nigu tatt, kui pidevalt/intensiivselt kasutada. Kontrollitud Lõuna-Eesti küngastel - venim ca 2mm 50km läbimisel.

tee mulle palun selgeks mismoodi tross venib?
mind väga huvitab.

metslane kirjutas:tee mulle palun selgeks mismoodi tross venib?
mind väga huvitab.

no kujuta nüüd ette. see on umbes nagu kumm venib, ainult tross on metallist. imelugu, aga trossid tõesti venivad

kui tross on algul pikk 2.20 siis peale mõnda aega sõitu on ta 2.22.kas keegi on mõõtnud?

metslane kirjutas:kui tross on algul pikk 2.20 siis peale mõnda aega sõitu on ta 2.22.kas keegi on mõõtnud?

jah, on juhtunud. aru saad selle järgi, et üks hetk peale uue trossi kasutusele võttu pead seda pingutama piduri juurest. mõõta pole vaja, tööle on vaja asi saada korralikult.

ei te ikka mõõtke.siis saate ka aru kui lolli juttu ajate.
ma pigem arvan et tegu on kõriotstes mis lohaka paigalduse tõttu pole korralikult kõri otsa surutud. vaidlete vastu? kaaluge seda varjanti.

Trossid loomulikult venivad - iga asjalik mehhaanik teab seda.
Tavaliselt venivad trossid esimese 300-400km rattasõidukilomeetri järel ära ja edaspidi eriti enam ei veni. Sellepärast soovitatakse esmast hooldust teha 300km järel - et tavakasutaja jaoks pidurid ja käigud tagasi paika keerata.

kas asjalikud mehaanikud on ise mõõtnud või on kegi tark neile koolitusel rääkinud?
ja miks minu ratastel pole trossid kunagi veninud?nii kui peale panen,nii ka jäävad.

metslane kirjutas:kas asjalikud mehaanikud on ise mõõtnud või on kegi tark neile koolitusel rääkinud?
ja miks minu ratastel pole trossid kunagi veninud?nii kui peale panen,nii ka jäävad.

miks ei saa mitte üheski A-Team'i osas keegi tulevahetustes surma? Miks on taevas sinine? Krt võtaks...neile ja paljudele teistele küsimustele vastab heameelega google.com. Sinu puhul on asi aga kahtlasem. Oled sa oma rattaga sõitnud kah? Või seisab see sul niisama kuskil nurgas? Ja siis imestad, et ei veni...

Ehk metslane pole 300 kilti veel täis sõitnud?
A kirjelduse järgi tundub hobiga küll korras olevat - rattaga tiir ära, trossid maha ja mõõdulint peale, ja näe - ei veni teised mitte!
Ainult sellest ei saa aru, miks jupitootjad oma mittevenivatele trossidele igatsorti reguleerimisvõimalusi külge on orgunninud?!?!

K: te "mittevenijate leer" olete kunagi trossi vaadanud ka lähemalt või?
V: kokkukeerutatud teraskiud! mitte monoliitne traat

ja selle arvelt see süstem venibki. Tross tahab sirgemaks minna
eriti ropp näide on telefonitoru küljes olev spiraal kaabel. Mis venitades muutub "pisut" pikemaks

veloman32 kirjutas:miks ei saa mitte üheski A-Team'i osas keegi tulevahetustes surma?

ühte osa tean kindlalt kus keegi valvurmees mahalasti (ise ka ei uskunud oma silmi)

paneks nüüd metslasele veel ühe superloogikapähkli - lisaks trossidele "venib" ka kett ja see on isegi mõõdetav . sellega siin samas ka üheaegselt lõpetaks OT

metslane kirjutas:kui tross on algul pikk 2.20 siis peale mõnda aega sõitu on ta 2.22.kas keegi on mõõtnud?

alustuseks tee endale 4. klassi matemaatika alusel komakohad selgeks, mart rääkis 2 mm-st...

metslane kirjutas: tee mulle palun selgeks mismoodi tross venib?
mind väga huvitab.

Trossi "venimine" on töö käigus tekkiv liidetavate summa:
1. trossi sirgestumine
2. trossi traatide kohendumine keerdudevahelise vaba ruumi arvelt.
3. otsikute omaksvõtmine ehk pesasse sobitumine.

Rattamajanduse kasutatavad trossid nagu kõik olmevajaduste rahuldamiseks mõeldud trossid on tootja poolt eelnevalt staatiliselt koormatud.
Ehitustehniliselt vastutusrikaste elementide ja eelpingestatud terastarindite trossid läbivad eelnevalt vibra- ja väändepingid ning dünaamilised koormustsüklid, et hilisemaid jääkdeformatsioone minimiseerida. Ja vaatamata sellele käiakse arvutused veel üle varuteguritega.

metslane kirjutas:kas asjalikud mehaanikud on ise mõõtnud või on kegi tark neile koolitusel rääkinud?
ja miks minu ratastel pole trossid kunagi veninud?nii kui peale panen,nii ka jäävad.

mitmendas klassis käid?
miks minu kõigil ratastel on trossid veninud?
miks peaks koolitustel mehannidele rääkima, et trossid venivad kui nad tegelikult ei veni?
miks on kõigil trosssüsteemidel (liftid, tõstukid, köisraudteed jne) pingutussüsteemid? olen ise osalenud suusatõstukite trosside vahetamisel ning peale uue trossi pealepanekut tuli juba esimesel päeval iga 3 tunni tagant trossi pingutada.
pane googlesse brake cable stretch ja vaata palju vastuseid saad.
kui kunagi peaksid inseneriteadust õppima sattuma siis saad teada, et jäik keha eksisteerib vaid teoorias.

.

erikr kirjutas: miks peaks koolitustel mehannidele rääkima, et trossid venivad kui nad tegelikult ei veni?

Mitte keegi ei räägi koolitusel mehaanikule, et tross venib. Selle jaoks, et keegi üldse mehaanikuks saaks peab kõige pealt koolis käima ja elementaarsed asjad peaksid kooli lõpetamisel selged olema. Koolitusel võib mingisugusest turumajanduslikest värkidest või siis mehaanika alastest tootespetsiifilistest asjadest rääkida. ABC teadmised omandatakse ikka koolis mitte koolitusel.

Ee, siin peale teksti kirjutamist peab tunnistama, et ma vaatasin asja kaunikesti oma puki otsast. Pidasin mehaaniku all silmas mehaanikainseneri. Osade meelest on mehaanik lukksepp ja need võivad tõesti ameti kohapeal selgeks saada ilma koolis käimata.

Aga Sa Tonis_T selgita oma inseneri seisukohast vaadatates, kuid siiski lihtsurelike keelt kasutades, mis värk selle trosside venimisega on?
Minu teada on traat kontrollitult venitatud/tõmmatud metall, tross on siis punt traati, mis on hoolikalt läbi keerutatud ja seetõttu venib vähem, kui üksik traat.
On see nii?

Albert kirjutas:Aga Sa Tonis_T selgita oma inseneri seisukohast vaadatates, kuid siiski lihtsurelike keelt kasutades, mis värk selle trosside venimisega on?

Et kõigil pea lõplikult sassi ajada, mõõtke end hommikul ja õhtul uuesti, saate erinevad arvud... Ja et aknaklaas on pidevas vajumises, vanade majade klaasiruududud on kõik ülevalt õhemad kui alt. Ainult surm ja maksud on siin ilmas kindlad asjad, ülejäänud puhul tuleb kasutada sõna "põhimõtteliselt". See tross on parim, mis on võimalik valmistada antud tingimustel. Tingimused pole kunagi ideaalsed.

Albert kirjutas: Minu teada on traat kontrollitult venitatud/tõmmatud metall, tross on siis punt traati, mis on hoolikalt läbi keerutatud ja seetõttu venib vähem, kui üksik traat.
On see nii?

Seda sama tõmbamist ja venitamist teed sa ise oma pidurisüsteemiga edasi, lisaks muljuvad trossid kõride sees enda teed otsemaks ja vajutavad kõrisid kokku.
Mulle jääb pisut püüdmatuks miks selle kõige toimumisega nii raske leppida on? Ei saa aru siis ei usu?

Minu veendumusega on asjad korras, seda tean omast kogemusest hästi, et trosse pingutama peab :o))
Eespool oli üks metslasest uskmatu, kes bravuurikate sõnavõttudega esines, teda oli vaja bravuuritsemast hoiduma veenda.

järjekordne tõestus selle kohta et olete ilgelt targad mehed.
oleks võinud siis paari sõnaga aga seda mula mis tuli oli täitsa tüütu läbi lugeda.austusest teie vastu tegin seda siiski.
mulle jäi ühest postitusest silma mingi reguleeritav tross?kust seda saaks?
te võite mind muidugi pilgata aga mina ikka ei usu et mingi käiguvahetaja vedru suudab trossi välja venitada või on mõnel mehel sellised sepa käed et rebib grippi nii et tross venind.nii võib ju ka raami kõveraks tõmmata.
muide keti venimisest olen ma kuulnud:)õigem oleks vist öelda et kulumine.

metslane kirjutas:järjekordne tõestus selle kohta et olete ilgelt targad mehed.
oleks võinud siis paari sõnaga aga seda mula mis tuli oli täitsa tüütu läbi lugeda...

aga tundub, et sa ei saanud lühema jutuga asja selgeks. Sellepärst võtsid kõik oma teadmised kokku ja koondasid need siia, ühe teema alla. Süüdistada võid vaid enda jäärapäisust.

aitäh härra veloman lühikese kokkuvõtte eest.

metslane kirjutas:järjekordne tõestus selle kohta et olete ilgelt targad mehed...oleks võinud siis paari sõnaga aga...

Sulle on tulnud siin vägagi korralike ja arusaadavaid seletusi, miks uued trossid siiski venivad. Näited tuli ka mujalt valdkondadest, kus kõnealustega tegemist. Isegi kettide teema käis läbi. Kuigi, jah, viimase puhul toimub kasutusaja vältel nii kulumine, kui ka venimine.
Kui sa siin kedagi ei usu, milleks siis üldse küsida ?

metslane kirjutas: muide keti venimisest olen ma kuulnud:)õigem oleks vist öelda et kulumine.

Eiei, selle kohta ei öelda kulumine vaid VENIMINE. Ja selle mõõtmiseks on igal normaalsel rattapoel olemas ka spetsiaalne tööriist - normaalse all pean silmas seda, et sa mitte supermarketis seda küsima ei läheks.

Ja ilma spetsiaalse tööriistata näed keti venimist niimoodi:
1. võta uus kett ja pane eest kõige suurema hammaka peale ja siis vajuta alt ja ülevalt kett käega vastu hammakat ning vaata kas hammaka ette tekkis lõtk. Võibolla näed pisikest lõtku.
2. Võta mõni ratas mis on sõitnud näiteks 2000 km ja korda sama asja - ilmselt näed pilti, kuidas kett paljastab suure hammaka eest suisa 1-3 hammast - see tähendab keti lülid ON vägagi pikenenud.

See ON venimine. Hammakad kuluvad aga kett venib. Ja hammakad kuluvadki seetõttu et kett venib - kuna pikemate vahedega ketilülid kulutavad hambavahed laiemaks.

Sellistel teemadel ei soovita siin vaielda - kuula parem mida targematel öelda on.

edit: nagu vahepeal Rivo kirjtuas, et ketid ka kuluvad - siis täiendan et kuluvad jah - aga enamjaolt räägitakse siiski keti venimisest.

SEpp kirjutas: edit: nagu vahepeal Rivo kirjtuas, et ketid ka kuluvad - siis täiendan et kuluvad jah - aga enamjaolt räägitakse siiski keti venimisest.

katsu nüüd järje peale saada, mida sa täpselt ütled või mõtled, muidu kukub välja midagi rubriigist: ütleme - Lenin, mõtleme - partei ... jne.

Keti tihvtid kuluvad (jälgi tihvti -> http://www.sheldonbrown.com/images/chain_wornpin.gif ) ja selle arvelt toimub keti summaarne pikenemine, mille kohta on enam kui maavillane öelda "venimine".

vabandan, et ketijutuga kaasa jooksin.

Kuldar kirjutas:...vabandan, et ketijutuga kaasa jooksin.

ah pohlad, edastame siis juba vanamehe kogu tarkuse ja paneme vastuse lukku

Mati kirjutas:ah pohlad, edastame siis juba vanamehe kogu tarkuse ja paneme vastuse lukku

ärge nüüd nii kergesti alla andke. :
kogu teie kamp meenutab ilgelt lambakarja kellele on ette öeldud et maakera on ümmargune.määää.

metslane kirjutas:kogu teie kamp meenutab ilgelt lambakarja kellele on ette öeldud et maakera on ümmargune.määää.

ja sina oled üks must lammas selles lambakarjas, kes arvab, et maakera ei ole ümmarguna. määmää... OT lõpp


teem, küll ma olen õel

Kisub väga OT-ks, loodame, et adminnid seekord andestavad ja (nagu tavaliselt) mu kommi minema ei pühi.

Maakera on ikka pigem pöördellipsoid (mina kui vana kosmosemees...)...

Aga uskumatu toomas võiks siiski nüüd teha järgmist: võta telefon, vali number 6 398 508, palu töökoda ja siis esita kõik küsimused trossi ja keti venimise kohta.

Teema on küll intrigeeriv, aga kas see vajab sellist laiapinnalist kajastamist?
Tee endale vaikselt asjad selgeks, siis endal ka julgem siin sõna võtta.

Head studeerimist soovides.

metslane kirjutas:ärge nüüd nii kergesti alla andke. : :D
kogu teie kamp meenutab ilgelt lambakarja kellele on ette öeldud et maakera on ümmargune.määää. :lol:

Selle tegelasega ei ole mõtet vaielda, postitused annavad hea ülevaate, mis selliga tegu on. Aga trossid venivad küll, seepärast ongi parem kasutada õli.

ärme siin kellegi personaalküsimust küll lahkama hakka.

Keti kulumist nimetatakse venimiseks ainult sellepärast, et suu ei paindu ütlema "kett on PIKEMAKS KULUNUD"

no kuidas nende trossidega siis ikka on?

metslane kirjutas:no kuidas nende trossidega siis ikka on?

nii, nagu viimati jäi.

Piisava jõu rakendamisel venib tõmbeteimil isegi teemant. Muidugi seda imevähe, sest teemant ei ole eriti elastne ja läheb puruks. Muidugi ma ei kujuta ette, mis materjalist need trossid on, aga elastsed ja plastsed nad peavad olema, sest muidu läheksid nad rabeduse tõttu väikese murdmise peale juba puruks. Kipun arvama, et nad on ikkagi rohkem elastsed kui plastsed.. Mingi aja pärast ilmselt nad tõmbuksid tagasi, kui jõu rakendamine lõpetada.

Liisukas kirjutas:Piisava jõu rakendamisel venib tõmbeteimil isegi teemant. Muidugi seda imevähe, sest teemant ei ole eriti elastne ja läheb puruks. Muidugi ma ei kujuta ette, mis materjalist need trossid on, aga elastsed ja plastsed nad peavad olema, sest muidu läheksid nad rabeduse tõttu väikese murdmise peale juba puruks. Kipun arvama, et nad on ikkagi rohkem elastsed kui plastsed.. Mingi aja pärast ilmselt nad tõmbuksid tagasi, kui jõu rakendamine lõpetada.

olen minagi tugevusõpetuse ja materjaliõpetuse kursused positiivsele hindele läbinud. siiski praktilises elus on trosside "venimise" juures materjali joonmõõtmete muutumine vähetähtis. jalgrattal on tross ühesuunaliselt kokkukeerutatud terastraatide kimp, materjali omadused võrreldavad pehmema vedruterasega. "venimine" saavutatakse pikisuunaliste jõudude mõjul lahtikeerdumise ja traatide kimbus ümberpaigutumise tulemusena.