velo.clubbers.ee

Rahuldasin oma edevust ja kergendasin ratta kaalu. Sebisin külge (96/98 g ilma poltideta) Accent Blade saehambad
http://www.swiatroweru.com.pl/index.php ... t&pid=1695

Nood nõuavad suht kõrget klotsi ca 19mm, seega kitsaklotsilised nagu vana xt ja sarnased nende rootoritega ei sobi.

Tööpind on suht hõre (selle arvelt ilmselt ka kaalujälgimine), kuidas see pidurdusjõule mõjub?

konakona kirjutas:Tööpind on suht hõre (selle arvelt ilmselt ka kaalujälgimine), kuidas see pidurdusjõule mõjub?

Pidurdusjõud (hõõrdejõud) ei sõltu pinna suurusest vaid normaaljõu ning kahe materjali vahelise hõõrdeteguri suurusest ja hõõrdejõu mõjumise kaugusest ratta pöördteljest (moodustab pidurdusmomendi õla).

Oot oot - hõõrdetegur x pindala ei peaks kusagil su valemis olema? vormelid sõidavad laiade rehvidega seks et näeb parem välja?

konakona kirjutas:Tööpind on suht hõre (selle arvelt ilmselt ka kaalujälgimine), kuidas see pidurdusjõule mõjub?

Näpujõudu tuleb rakendada tuntavalt enam võrreldes klassikalise/ümmarguse rootoriga. Mis *hõredusse" puutub, siis pakendil oli kirjas, et sobib XC-ks. Sarnase lahendusega Hope Mono Trial puhul on aga kirjas, et ei sobi XC-ks.
http://www.chainreactioncycles.com/Imag ... l/6052.jpg

Kuna klotside ja rootori kontaktpind väike, siis arvestan tunduvalt suurema/kiirema kulumiga > edevus nõuab ohvreid

Tonis_T kirjutas:

konakona kirjutas:Tööpind on suht hõre (selle arvelt ilmselt ka kaalujälgimine), kuidas see pidurdusjõule mõjub?

Pidurdusjõud (hõõrdejõud) ei sõltu pinna suurusest vaid normaaljõu ning kahe materjali vahelise hõõrdeteguri suurusest ja hõõrdejõu mõjumise kaugusest ratta pöördteljest (moodustab pidurdusmomendi õla).

Füüsika seisukohast on Tõnis õigel teel (paraku mida ei saa öelda ketserliku sõnavõtu kohta püha sokiteema kanooniliste tõdede vastu:-)
P=F/S ehk pinnale avaldatav rõhk (surve) = jõud [jagatud]pindalaga. Siit on lihtne jõuda tulemini F=P*S.
Ja pole ta niiväga mumbojumbo midagi, pigem põhikooli füüsika.

Illustreeriv pildimaterjal:
1. Aseta telliskivi metallist kaldpinnale.
2. Suurenda plaadi kallet seni kuni tellis hakkab liikuma (allapoole libisema)
3. Pööra tellist mistahes tahule, libisema hakkab ta ikka sama kaldenurga juures. Ometi on hõõrdejõule töötav pindala S erinev,aga F=const.

Mikrotasandil näeb asi välja niimoodi:
Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kokkupuutepinna (S) suurusest.

Kuidagi jääb kripeldama aga meil oli füüsika õptejaga vastastikune antipaatia.. Kripeldab ilmselt see, et miks neid tavalisi kettaid siis teha kui vajadus puudub?
Trialis tehakse ka selliseid asju nagu pöidade pigitamine (pöiapiduri puhul) jne, äkki need spets kettad on siis ka karvasemad?

Milles konks?Mnt ratta peentel kummidel poleks nagu asfaldil mingit eelist mtb jämedatega võrreldes.

ärme kummidest räägi siin teemas, katsuks ketaste juures püsida.

Kuldar kirjutas:Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kokkupuutepinna (S) suurusest.

100 % sinuga nõus.
Aga mul tekkib ikka küsimus et miks vormelite kummid nii laiad on

Kas pole mitte nii, et pidama saamisel on hõõrdejõud tähtis tegur aga seisma jäämisel on otsustavaks siiski ka töö hulk, mida tehakse?
Suurem pind - rohkem tööd, väiksem pind - vähem tööd?

Alx33 kirjutas:

Kuldar kirjutas:Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kokkupuutepinna (S) suurusest.

100 % sinuga nõus.
Aga mul tekkib ikka küsimus et miks vormelite kummid nii laiad on

F-1 on velje mõõt piiratud 13". Just sellepärast,et ei saaks kasutada suuremaid pidurikettaid.Aga see on hoopis teine teema......

Nu, kuna siin kõik piduriketastest räägivad siis poetakse ka omalt poolt mõne sõna sekka .....

Mis puudutab aga hõõrdumist keha masse arvestades on nende ainsaks kriteeriumiks pinnaomadused(hõõrdetegur), ei miskit muud. Mass ei puutu asjasse.
Ainult, et vormelite kummid kipuvad neid tee külge rohkem liimima kui lihtsalt toetuma mis tähendab seda et tööle hakkavad lisajõud milleks peaksid olema elektronõrk väi kui mu mälu mind alt ei vea. Tavaliste kummide osas peetakse minuteada seda jõudu suhteliselt tühiseks suuruseks.

no ütleme et tuleb läbi vooliku 100 N. klotsi pindala on 20 mm2. Kuldari antud valemi järgi klotsi rõhk kettale 5 N/mm2. Klotsi pindala on aga 20 mm2, seega 5*20=100 N Vähendame pindala 2 korda. Nüüd tuleb klotsi rõhk kettale 10 N/mm2. Kuna klotsi pindala oli nüüd 10 mm2 siis 10*10=100N. Seega on nüüd tõestatud et pidurdusjõud ei sõltu pidurite tööpindalast. Pidurdusjõud sõltub vaid sellest kui kaugel asub ketast pöördeteljest(mida kaugemal, seda suurem jõud) ja tööpindadest.

Vormeli rehvid on laiad, et pakkuda kurvides pidamist. Kui vaadata et rehvi kontaktpind on teljesihiline kriips, siis kitsama rehviga on see kriips laiem, ja laiema rehviga kitsam. Seega pindala jääb põhimõtteliselt samaks.
Raamatus olevad füüsikaseadused kehtivad siiski ideaalsetes tingimustes. elus tuleb neid kõiki arvestada. Lihtne

kb007 kirjutas: Raamatus olevad füüsikaseadused kehtivad siiski ideaalsetes tingimustes. elus tuleb neid kõiki arvestada. Lihtne

nats parandan, noh pigem korrigeerin:
Newtoni füüsika käsitleb jäikasid kehasid. Absoluutselt jäik keha – ainepunktide süsteem millede vahekaugused
ei muutu kuitahes suurte jõudude mõjul. See on mudel. Kokkulepe.
Eelkõige juhitavusele orienteeritud kummile (mis on ehitatud elastsusteooria kohaselt käituvale karkassile) ei saa peale minna abs. jäiga keha dünaamikaga.

Kes suudab enda jaoks käsitleda lahus mõisteid hõõrdumine ja haardumine, see täiendab kummiteoorias ennast:
http://www.modelcar.ee/rcch/c1/index.htm
seal leidub ka seletus sellele, miks vormelid oma stardikastis natuke kummi põletavad. Pelgalt seda, et paremini minema saada teab minu kass kah. Une pealt.

Ise küsisin ja vastan: vormelikummid on nii laiad selleks et oleks suurem kulumispind - ok hõõre võib sama olla aga sellega kaasneb kulumine ja neid kilosid kummi mis teele jäetakse ei saa pizzanoaks vormistada. Kes maanteekaga korra loha on pidurdanud need teavad millest jutt. Vanemad inimesed ikka on targemad, küsimus võib olla tundides.

mart kirjutas:Rahuldasin oma edevust ja kergendasin ratta kaalu. Sebisin külge (96/98 g ilma poltideta) Accent Blade saehambad
http://www.swiatroweru.com.pl/index.php ... t&pid=1695

Nood nõuavad suht kõrget klotsi ca 19mm, seega kitsaklotsilised nagu vana xt ja sarnased nende rootoritega ei sobi.

Nõrgalt paned Mart. On veel kergemaid ja veel värvivalik lisaks.

Mati kirjutas:On veel kergemaid

Mina usaldan roostevaba terast rohkem, kui oksiidikihiga kaetud alumiiniumit. Lisaks on sellel rootori välimus lausa kole.

mart kirjutas:

Mati kirjutas:On veel kergemaid

Mina usaldan roostevaba terast rohkem, kui oksiidikihiga kaetud alumiiniumit. Lisaks on sellel rootori välimus lausa kole.

Njah, eks asjad taandu tihti riskivalmidusele ja ilumeelele Aga ma otsustaks sinuga sarnaselt antud küsimuses.

Pisuke taustauuring viis rootori alglätetele:
Friday, March 30, 2007
New Part Review - Alligator Serrated Brake Rotors
...I poked around and found a version distributed by Alligator Cables from Taiwan. I am not sure if its actually made by Alligator or A2Z or someone else, it tends to get a bit blurry who makes what. The techno babble is "Alligator Serration Disc Brake Rotor are High Grade Stainless Steel Disc brake rotors...
http://www.gramslightbikes.com/

Ja siin Matile esteetiliselt ilusad ja värvikirevad subjektid:
http://www.alligatorcables.com/Disc/rotors.htm

No nii, aasta teemaalgatusest möödas ja Taivani Ashima on saanud 160mm rootori alla 90grammi (140mm on alla 80gr).
Materjaliks on vana-hea roostevaba teras, mitte oksüdeeritud titaan või alumiinium.

Humanitaaridele infot, mis on teras margiga 400:
420 or 410 stainless steel for all of our brake rotors and it’s all about the memory! What do we mean by that? Metals have memory which means that when you heat up a piece of metal and it expands, good memory characteristics allow it to go back to its original shape without much deformation from the original shape. It’s as simple as this: It goes back to it’s original shape and specs faster.
Hind saksas ca 33€
http://4cycles.de/product_info.php?manu ... 12b7812491" onclick="window.open(this.href);return false;

Põhimõtteliselt võin ära teha - 88g Marta 160mm rootor, materjal rv (nii proovimise mõttes):

indrek kirjutas:Põhimõtteliselt võin ära teha - 88g Marta 160mm rootor, materjal rv (nii proovimise mõttes):

A palju maksab?

titaan on roostevabast ca 2x kergem, mehaanilised omadused suht samad.

Mati kirjutas:

indrek kirjutas:Põhimõtteliselt võin ära teha - 88g Marta 160mm rootor, materjal rv (nii proovimise mõttes):

A palju maksab?

Räägime sellest siis, kui asjad käes!

Ma tõesti ei ole selles kaaluteemas üldse kodus aga leidsin täiesti kogemata mingi sellise "sakilise": LINK. Kaal tundub siin teemas toodud numbreid vaadates kuidagi väga pisike. Aga ma tõesti ei tea sest teemast suurt midagi.

See on seesama sakiline, millega ma juba aasta aega trennis lasen.
160mm kaal on ilma poltideta 92gr. 140-ne võib loomulikult kergem olla.
http://www.actionsports.de/Bremsen/Sche ... 11116.html

Sellised on siis lood. Katsetulemused lähipäevil...

indrek kirjutas:Sellised on siis lood. Katsetulemused lähipäevil...

Välimus ja kaal on vägagi apetiitsed. Kas katsetad ka sarnaselt, nagu videos?
http://www.forum.light-bikes.de/showpos ... stcount=74" onclick="window.open(this.href);return false;

mart kirjutas:

indrek kirjutas:Sellised on siis lood. Katsetulemused lähipäevil...

Välimus ja kaal on vägagi apetiitsed. Kas katsetad ka sarnaselt, nagu videos?
http://www.forum.light-bikes.de/showpos ... stcount=74" onclick="window.open(this.href);return false;

Kas selliseid detaile osaliselt anodeerida (ehk sai õige sõna) saab? Jube bling oleks pidurdspinna alt välja jääv ülejäänud osa lasta mingit teist värvi (punaseks) Iseenesest võiks üleni anodeeritud olla juhul kui see pidurdusvõimele halvasti ei mõjuks.

Ints, mina igatahes ootan juba kannatamatult seeriatootmise algust .

UrmasL kirjutas:
Kas selliseid detaile osaliselt anodeerida (ehk sai õige sõna) saab? Jube bling oleks pidurdspinna alt välja jääv ülejäänud osa lasta mingit teist värvi (punaseks) Iseenesest võiks üleni anodeeritud olla juhul kui see pidurdusvõimele halvasti ei mõjuks.

roostevaba teras ehk inox e stainless steel võimaldab päris mitut värvi anodeerimist. Kahjuks puhast punast ei saa - tekib roosa. Enimlevinud värvused on need:

nt kuldne rootor näeb välja selline:
http://img.villagephotos.com/p/2003-5/2 ... 010182.JPG" onclick="window.open(this.href);return false;
Mis puutub Indreku proto kaalu - 88gr, siis enamus 160mm rootoreid on tunduvalt raskemad. Siin võrdlusandmed:
http://forums.mtbr.com/showpost.php?p=3 ... stcount=13" onclick="window.open(this.href);return false;
ja ashima andmed:
http://www.ashima.com.tw/products_01_01.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Indrekule: Ebasümmeetrilised ehk kindlat pöörlemissuunda omavad rootorid on üldjuhul põhimõttel, et avad ja välisservad on pöörlemissuunaliselt muutumas vähimast suuremaks ja "kodarad" töötavad tõukele, mitte tõmbele. Sinu laserlõigatul on kodarad aga vastupidi.

Tahan ka proovida. Kuna merida pole jalgratas nagu väidetakse, siis äkki sellised ilusad asjad teeksid minu meridast natuke rohkem jalgratta

Nii... pärast katsetust on tulemus käes:



Vedas alt sealt, kus ma kõige rohkem kartsin. "Kodaraid" peab rohkem olema. Kuumuse suhtes probleemi ei täheldanud. Suutsin u 30x kiirendus/pidurdusega esimese ketta suhteliselt kuumaks ajada - kõveraks ei läinud. Tagumine on siiani sirge. Päris sama äkiline polnud kui Marta originaal ketas, kuid modulatsioon oli hea. Seega joonestuslaua taha tagasi ning jääme ootama variant 2te... Üritan selleks ajaks "'õige" materjali ka leida.

per aspera ad astra

BETA (90g):

stay tuned...

Panen siia haakuva teema lingi kah.

Indreku BETA-le mõeldes:
Galfer teeb Magurale Marta wave rootoreid. Siin jutt ta rootorit testib - vaja vaid üht jalgratast, üht mootorratast, viit inimest ja ämber vett:
Ask most brake companies what their “torture test” consists of and you might hear a 24-hour race, or letting a pro downhill rider thrash on the stuff for a while. Well, here at Galfer we do all that stuff too, but our real torture test is done in the parking lot.
Step one, take our test bed bike (a old Haro Works dh racer) and put its front wheel against a wall while the bottom bracket and rear wheel are propped up with a milk crate.
Step two, take the bosses Suzuki DRZ400 enduro race bike with a blueprinted Yoshimura race motor and pivot the rear wheel off the ground (utilizing the front wheel and sidestand) so that it contacts the bicycle’s rear wheel.
Step three, start the Suzuki and run it through the gears (up to about 75-80mph) so that the bicycle rear wheel is running the same speed in the opposite direction.
Step four, slowly but firmly apply the brakes on the bicycle (this is where it gets difficult as the two tires want to skip around a lot- 5 people at least are required for this test to keep both bikes steady!) and increase the pressure. Within about 1 minute, the rotor should be glowing cherry red. Within 2 minutes, the brake fluid should start to vaporize. Shortly thereafter, the brake won’t work at all no matter how much you squeeze the lever. Please keep care to not let the motorcycle overheat and spill coolant on the ground. (don’t ask me how I know this one, let’s just say cleaning up the coolant on the ground was a pain!)
Step five, after letting both bikes come to a halt, pour cool water on the bicycle’s brake rotor (ooooh, steam!), when the rotor is cool, remove it and check for flatness and Rockwell hardness.
Repeat steps one through five two more times.
If the rotor maintains its flatness and hardness, it passes.

haa haaa haaa mul oli vana ratta ketas 60 grammi raske.mul vist vedas kõvasti et sedasi sõlme seda ei tõmmanud.

Kuldar kirjutas:

mart kirjutas:ashima 160mm rootorid 83gr - tubli ashima. kaal täpselt see, mis su kodukal aaga teraskinnituspoldid kaaluvad terve tonni

see või? http://www.light-bikes.de/website/new/w ... cf4753.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;

Jep

Alligator Cirrus/Aeris
160mm 76 g

83g-ne Ashima rootor pannakse testi lõpuks ikka täitsa punaseks ja kortsu lasta ei õnnestu.
http://www.youtube.com/watch?gl=FR&hl=fr&v=wmuM8GgBxIg

mart kirjutas:Alligator Cirrus/Aeris
160mm 76 g

Tellisin ära. Seniks küsin:
Kas on keegi juba polügooni katsed teinud? Mis on 160mm reaalne kaal? Hobisport kirjutab,et 84g.

mart kirjutas: Mis on 160mm reaalne kaal? Hobisport kirjutab,et 84g.

http://img129.imageshack.us/my.php?imag ... 431yl8.jpg

Kuldar kirjutas:

mart kirjutas: Mis on 160mm reaalne kaal? Hobisport kirjutab,et 84g.

http://img129.imageshack.us/my.php?imag ... 431yl8.jpg

160mm, kaalutud, alla 80g

Õhku täis ja edevad näevad välja. Pärast külgekeeramist nõudsid tiba õgvendamist, kuna viskasid mõni mikromeeter.

See on ilmselt sekundaarne, aga kuidas nad pidurdamiseks on ka?

Villem T kirjutas:See on ilmselt sekundaarne, aga kuidas nad pidurdamiseks on ka?

Et kasutan goodridge täissünteetilisi/keraamilisi klotse, mis on mu meelest mäekõrguselt üle kõigist teistest mida proovind, siis üldistada ei julge. Lisaks klotsivalikule tuleb tiba oodata/sõita kuniks kuldne titaan-nitriid tööpinnalt kulub (eelmised kuldsed kulusid haljaks 2008 rakvere pori läbimisega). Kulumata TiNiga nõuab pidurdamine mõne mikronjuutoni näpujõudu rohkem.

mart kirjutas: Et kasutan goodridge täissünteetilisi/keraamilisi klotse, mis on mu meelest mäekõrguselt üle kõigist teistest mida proovind, siis üldistada ei julge.

mille põhjal järeldad et nad nii palju üle on teistest?

tarmo kirjutas:

mart kirjutas:Et kasutan goodridge täissünteetilisi/keraamilisi klotse, mis on mu meelest mäekõrguselt üle kõigist teistest mida proovind, siis üldistada ei julge.

mille põhjal järeldad et nad nii palju üle on teistest?

OT, kuid jah Mart, mis on argumendid? Mulle üks mees määris just pähe orgaanilised kui parimatest-parimad.

mart kirjutas:Et kasutan goodridge täissünteetilisi/keraamilisi klotse, mis on mu meelest mäekõrguselt üle kõigist teistest mida proovind, siis üldistada ei julge.

tarmo kirjutas:mille põhjal järeldad et nad nii palju üle on teistest?

Mati kirjutas: mis on argumendid? Mulle üks mees määris just pähe orgaanilised kui parimatest-parimad.

Enne, kui mu päris karvutuks kisute, püüan põhjendada. Kõik järgnev on minu pisikese mätta otsast.
1. Klotsi mõtestatud valik sai alguse, kui keerasin alla esimesed turule jõudnud hõreda tööpinnaga rootorid - needsamad teemaalgatuse "saehambad" ja nendega kulusid orgaanilised OEM klotsid läbi suht nobedalt. Läksin otsima tugevamat compoundi/alternatiivi -
sinine BBB,


roheline swissstop,


punane koolstop,


kuldne EBC,

oli kasutuse käigus tekkind pingerivi, millest "saehammastele" sobis vähim BBB ja enim EBC. Kuldse EBC-iga olin vägagi rahul - kulum, modulatsioon ja pidamine tipp-topp.
2. 08 sügis läksin üle nn kuldsete TiNi kattega saehammastele. Ilmnes, et kuldne EBC kaotas tunduvalt oma pidurdusjõust. Ilma, et oleks oodand tööpinna haljaksminekut, sebisin alla Goodridge kuldsed Gstar-id (mitte segi ajada pehmemate Gplus-iga). Nood hakkasid võtma praktiliselt paugust ja kuldse kihi kuludes võtmine aina paranes.
3. Nüüdsest sebitud kuldsed, veel auklikumad rootorid ja Gstarid võtavad ilma sissetöötamisete hindele 4+.
4. Tean, et need erikõvad compoundid juhivad soojust kehvalt ja seetõttu mägedes võivad piduriõli keema ajada, kuid mina mägedes ei käi.
5. Kui ma oleks vaid klassikalise rootori peal nagu xtr 6polt või Marta SL, mis mul ülejäänud jooksudel, siis piisaks minusugusele orgaanilisest küll ja küll, kuna nondel hea pidamine külmas/märjas ja kulumine (kui just H100 2004 igapäev ei sõida) suht talutav.