velo.clubbers.ee

Tshehhi rattafoorumis kurtis keegi, et läks oma amordiga garantiiremonti. Amort töötas ebaühtlaselt. Poes näpiti /uuriti ja öeldi, et torud haiget saanud ja paindunud. Küsiti kas on ratast küliti vastu maad pekstud või on loksunud auto katusel amordikinnitusega hoidjas. Kuuldes viimast, öeldi et garantii kehtetu ja nemad miskit parandada/päästa ei saa.
Kas on kusagil manualides/passis miski väikses kirjas hoiatus? Pole nagu silma hakanud

natuke OT, kuid miks see kahvlikinnitusega süsteem "parem" on?
Stabiilsem? Väiksem tuuletakistus?

Tundub stabiilsem küll olevat ja raami ei kriibi.Tuuletakistus nüüd märgatavalt väiksem ei ole,kuna sadul jääb enam-vähem samale kõrgusele ja lenks langeb vaid ca 20 cm.Minu jaoks on miinus ketaste rihtimine peale jooksu pidevat kiskumist.Tahaks väga antud teemal targemaks saada,kuna kasutusel on mõlemad variandid,siis saan valikuid teha.

Huvitav oleks veel teada, et mis amordiga täpsemalt tegu ?
Veel 1,5kuud tagasi olin samuti valiku ees, milline rattahoidja ikkagi osta - valisin kahvlikinnituse.

Ma ei suuda vaimusilmas ette luua pilti, kus amordile võiks auto katusel mõjuda kurvides suuremad jõud, kui ntx rattaga mäest alla kimades ja kurve võttes. Selleks, et seda toru väänata peab vist ikka üle katuse rulluma, muidu ei kipu tekkima piisavat jõuõlga. Või tekkib?

Jõudu peaks seal ikka mehe moodi olema. Kinnituse ja sadula (madalaim ja kõrgeim punkt) vahe on ikka meeter või enam. Mõtle kui vähe on vaja jõudu rakendada, et sellist pikka õlga väänata. Ja autoga kurve võttes või üle auklike tänavate õõtsudes neid jõude ikka tekib, mis ratast külgsuunas "sikutavad".

KaupoR kirjutas:Jõudu peaks seal ikka mehe moodi olema. Kinnituse ja sadula (madalaim ja kõrgeim punkt) vahe on ikka meeter või enam.

No see jõud mõjub kinnitusele. Torud on poolel maal. Lisaks asub see kõrgeim punkt päris kaugel kinnituskohast ning need jõud ei mõju kõik vist otse (?! sry, kui puusse panin. erialased targad, kuldar, erikr ehk parandavad). Lisaks sellele peaks selle jõuõla otsas olema ka massi, mis inertsiga kurvis selle jõu tekitaks. Paljast kangist ei piisa.

veiko kirjutas:Ma ei suuda vaimusilmas ette luua pilti, kus amordile võiks auto katusel mõjuda kurvides suuremad jõud, kui ntx rattaga mäest alla kimades ja kurve võttes. Selleks, et seda toru väänata peab vist ikka üle katuse rulluma, muidu ei kipu tekkima piisavat jõuõlga. Või tekkib?

Vaata sõites ei ole esiratas maaküljes jäiga nurga all kinni. Külgsuunalised jõud sõites praktiliselt puuduvad. SID amorditorud on disainitud jäigad olema sõidusuunas mitte külgsuunas. Katusel aga on just külgsuunalised jõud. Ma pakun, et katusel olles saavad amordi kinnitused tunda just sellist jõudu mida sõites ei saa. Teise nurga alt ja teisest küljest. Mingi 3-4a tagasi vist murdus kellelgi Kona Kula küljes oleva bomberi kinnitus.

Aga sellest hoolimata on mul hargi kinnitusega rattahoidja

UrmasL kirjutas:Vaata sõites ei ole esiratas maaküljes jäiga nurga all kinni. Külgsuunalised jõud sõites praktiliselt puuduvad. SID amorditorud on disainitud jäigad olema sõidusuunas mitte külgsuunas. Katusel aga on just külgsuunalised jõud. Ma pakun, et katusel olles saavad amordi kinnitused tunda just sellist jõudu mida sõites ei saa. Teise nurga alt ja teisest küljest. Mingi 3-4a tagasi vist murdus kellelgi Kona Kula küljes oleva bomberi kinnitus.

Amordi kinnitused jahh, Ok, sellega võibolla isegi nõus. Aga torud... võibolla mul pea liiga väike, et see teooria sinna ära ei mahu
Samas tekkib küsimus, milline hoidja on siis sobilik amordiga ja carbonraamiga rattale (teadupärast ei tohi carbonraami raamikülge kinnituva hoidjaga vedada) aga see juba teine teema.

veiko kirjutas:[
Samas tekkib küsimus, milline hoidja on siis sobilik amordiga ja carbonraamiga rattale (teadupärast ei tohi carbonraami raamikülge kinnituva hoidjaga vedada) aga see juba teine teema.

Kindel mats,et selliste hoidjate korral kaotad jooksudele garantii