velo.clubbers.ee

Et kassettidel on esimesed (väiksemad) hammakad eraldi lahtisena ja kuna need kipuvad ka kõige rohkem kuluma (nii oma väheste hammaste tõttu kui raskema käigu) siis kas on mingi võimalus olemas ainult neid välja vahetada või peab ikka kogu kupatuse välja vahetama?
Jutt XT kassetist (750)

Caarel kirjutas:Et kassettidel on esimesed (väiksemad) hammakad eraldi lahtisena ja kuna need kipuvad ka kõige rohkem kuluma (nii oma väheste hammaste tõttu kui raskema käigu) siis kas on mingi võimalus olemas ainult neid välja vahetada või peab ikka kogu kupatuse välja vahetama?
Jutt XT kassetist (750)

Ei ole sul kuskilt võtta neid kahte väiksemat. Ja pealegi näitab minu praktika, et kõige rohkem kuluvad alt kolmas ja neljas hammakas.

UrmasL kirjutas:

Caarel kirjutas:Et kassettidel on esimesed (väiksemad) hammakad eraldi lahtisena ja kuna need kipuvad ka kõige rohkem kuluma (nii oma väheste hammaste tõttu kui raskema käigu) siis kas on mingi võimalus olemas ainult neid välja vahetada või peab ikka kogu kupatuse välja vahetama?
Jutt XT kassetist (750)

Ei ole sul kuskilt võtta neid kahte väiksemat. Ja pealegi näitab minu praktika, et kõige rohkem kuluvad alt kolmas ja neljas hammakas.

ei julge kohe lubada, et saad sobivaid kuid Roseversand müüb eraldi igasuguseid hammakaid. sihtrühmaks ilmselt roadied kes ise oma kassetid kokku laovad.

erikr kirjutas:ei julge kohe lubada, et saad sobivaid kuid Roseversand müüb eraldi igasuguseid hammakaid. sihtrühmaks ilmselt roadied kes ise oma kassetid kokku laovad.

Ntx SRAM kasseti saab väikese kuuskantvõtmega lahti keerata ja kõik kettad on siis eraldi. Ma tean, et osad teevad endale maantee ja baigi kassetist sellise vahepealse kombo. Kiirem ots on nagu maanteekassetil ja aeglasemasse otsa on mõned suuremad baigi kasseti kettad keeratud. Kulukas on muidugi selline kombineerimine aga....

Ega see selline vahetus vist eriti mõistlik ei ole. Osad hammakad uued osad vanad, kett uus või vana ja kõik omavahelised kombinatsioonid. Tõenäosus suur, et miskit hakkab jampsima.

Caarel kirjutas: esimesed (väiksemad) hammakad eraldi lahtisena ja kuna need kipuvad ka kõige rohkem kuluma ... siis kas on mingi võimalus olemas ainult neid välja vahetada või peab ikka kogu kupatuse välja vahetama?
Jutt XT kassetist (750)

Tiba teemavälist:
Ehk - kui MÄGIRATTAGA kõvateel kihutada tahad, köhi raha. See MTB tagaväikeste hammakate kulumine on ju rattatootjatel kasumi sisse kalkuleeritud. Teoreetiliselt poleks 11/12/13 tagahammakat ju metsas/mägedes vaja. Kui ees on 42 ja taga 11, siis tuleb ju kiirus 40 km/h ja enam. Sellise tinnaga puude/kivide vahel rada läbida on enam, kui kunst. Maastikuhundid - pursake nüüd tuld ja tõrva .
ja veel enne, kui tümitama hakkate - küsin: miks räägitakse EESTIkeelselt maastikurattast, kui MUUkeelses terminoloogias on nendeks hoopis teist tüüpi rattad , sest ATB (all terrain bike) ja cross-country bike pole eestimõistes maastikuratas.Samuti sõna baik (ntx: teeme 40-se ringi, võtan baigi), ei ütle kõrvalvaatajale muud, kui et, tegemist kaherattalise liikurvahendiga, mille tüübitähis on määratlemata .

erikr kirjutas:ei julge kohe lubada, et saad sobivaid kuid Roseversand müüb eraldi igasuguseid hammakaid. sihtrühmaks ilmselt roadied kes ise oma kassetid kokku laovad.

Siin on küll kõik ilusasti olemas ja need mis vaja aga mida need AS ja AQ jne seal tähendavad?

Caarel kirjutas:

erikr kirjutas:ei julge kohe lubada, et saad sobivaid kuid Roseversand müüb eraldi igasuguseid hammakaid. sihtrühmaks ilmselt roadied kes ise oma kassetid kokku laovad.

Siin on küll kõik ilusasti olemas ja need mis vaja aga mida need AS ja AQ jne seal tähendavad?

need tähistavad kodeerituna hambaprofiile, rampe, paksust jms. vaata ka shimano kodulehelt oma kasseti tehnilist dokumentatsiooni või lkõig elihtsam, loe need koodid kasseti oma hammakatelt maha, siis näed mida sealt rosest sobivat üldse võtta on.

Caarel kirjutas:mida need AS ja AQ jne seal tähendavad?

Vt alateema:
CASSETTES
Cassettes 6 speed
Cassettes 7 speed
Cassettes 8 speed
Cassettes 9 speed
Cassettes 10 speed
Clearance cassettes
Cassette spares (Inc Campag)
Hyperglide spares
Uniglide spares

Seal pildid ja jutt juures

http://www.sjscycles.com/store/vIndex.htm

mart kirjutas: Teoreetiliselt poleks 11/12/13 tagahammakat ju metsas/mägedes vaja. Kui ees on 42 ja taga 11, siis tuleb ju kiirus 40 km/h ja enam. Sellise tinnaga puude/kivide vahel rada läbida on enam, kui kunst. Maastikuhundid - pursake nüüd tuld ja tõrva . .

mart, ma nüüd purskan tuld ja tõrva. 11/12/13 ülekannet on VÄGA vaja. ma ei kujuta ette metsas sõitmist ilma nendeta. kiirel singletrackil ja metsateel on nad ikka väga abiks. eesti maratonidest(ka metsalõikudel) rääkimata, seal võiks pigem ära kaotada 13 ja aeglasemad ülekanded. see on tõsi, et metsas 44/11 ülekannet treenides tihti ei kasuta, aga võistlustel küll.

tarmo kirjutas:

mart kirjutas: Teoreetiliselt poleks 11/12/13 tagahammakat ju metsas/mägedes vaja. Kui ees on 42 ja taga 11, siis tuleb ju kiirus 40 km/h ja enam. Sellise tinnaga puude/kivide vahel rada läbida on enam, kui kunst. Maastikuhundid - pursake nüüd tuld ja tõrva . .

mart, ma nüüd purskan tuld ja tõrva. 11/12/13 ülekannet on VÄGA vaja. ma ei kujuta ette metsas sõitmist ilma nendeta. kiirel singletrackil ja metsateel on nad ikka väga abiks. eesti maratonidest(ka metsalõikudel) rääkimata, seal võiks pigem ära kaotada 13 ja aeglasemad ülekanded. see on tõsi, et metsas 44/11 ülekannet treenides tihti ei kasuta, aga võistlustel küll.

Ja mina kui nõrgema klassi esindaja tunnistan, et kasutan ka päris palju 32/11,12 varianti. Pinnas siis sihuke pehmem või konarlikum.

tarmo kirjutas:

mart kirjutas: Teoreetiliselt poleks 11/12/13 tagahammakat ju metsas/mägedes vaja. ...

11/12/13 ülekannet on VÄGA vaja. ma ei kujuta ette metsas sõitmist ilma nendeta. kiirel singletrackil ja metsateel on nad ikka väga abiks. eesti maratonidest(ka metsalõikudel) rääkimata, seal võiks pigem ära kaotada 13 ja aeglasemad ülekanded. see on tõsi, et metsas 44/11 ülekannet treenides tihti ei kasuta, aga võistlustel küll.

Jep, teadmiseks võetud
Samas, kui taga 13 ja suuremad praktiliselt kasutust ei leia - kas sul ei oleks mõttekam ette 46 või 48 panna . TA hammakaid on ju igas mõõdus ja igale kinnitusele. Või jääb asi tagavahetaja mahutavuse taha?

11 - ehk tavaliselt 9-käigulisel maastikurattal viimane käik - on kyll minu arust kasutu, ainult maanteel viimast võttes ehk.
Aga 12, 13, 14 leiavad kyll päris tihedat kasutust.
Endal on põhilised 5-6-7 käik ehk siis 18-16-14.

mart kirjutas:[Samas, kui taga 13 ja suuremad praktiliselt kasutust ei leia - kas sul ei oleks mõttekam ette 46 või 48 panna . TA hammakaid on ju igas mõõdus ja igale kinnitusele. Või jääb asi tagavahetaja mahutavuse taha?

kuna ma sõidan palju xc võistlusi ka, siis ma ei näe põhjust praegust esihammakat vahetada. tõesti maratonidel jääb vahel 44/11 liiga aeglaseks, aga need momendid ei põhjenda esihammaka upgrade?i. lisaks võib tekkida, aga ei pruugi, jamad esivahetajaga. xtr toimib ideaalselt, aga ülejäänud ei pruugi väga täpselt töötada. jällegi kogemus puudub. eks ma natuke võib-olla blufin ka, sest pole kunagi 46 kasutanud. ja kirjutan puhtalt teooria põhjal. ja veel näide elust enesest: üks maailma tipus olevatest xc sõitjatest - Ryder Hesjedal(Gary Fisher/Subaru) kasutas oma täisvedrustusega rattal 42T hammakat. seda siis world cup radadel.

.

ma ise kaldun ka viimasel ajal raske raua poole. eesti eliit ja simpanen on ju kogu aeg elavate eeskujudena silme ees. sigvard ja massa olid ka keilas ainukesed kes tankimäe pikk tõusu eest suurega võtsid. ja ei olnud 44/32, oli raskem käik.
vahest on harrastajate võistlustel silma hakanud kuidas osad mehed kerivad, ma ei tea miks nad nii teevad, ei usu et nad ei jõuaks tugevamalt vajutada. igal juhul edasi nad ei liigu ja nats naljakas on(sorry )vaadata kui kiiresti on võimalik "kohapeal" vändata.

tarmo kirjutas:...vahest on harrastajate võistlustel silma hakanud kuidas osad mehed kerivad, ma ei tea miks nad nii teevad, ei usu et nad ei jõuaks tugevamalt vajutada. igal juhul edasi nad ei liigu ja nats naljakas on(sorry )vaadata kui kiiresti on võimalik "kohapeal" vändata.

No mul näiteks ka kombeks tõusul rohkem kerida, kui ikka jaksu pole. Kusjuures ei ütleks, et liigun aeglasemalt kui vennaad kes raskega asutuvad ja mäe otsas on veel jõudu tempoga jätkata . A on ka veel teine põhjus - nimelt olen raske rauaga paar ketti pooleks astunud ja seetõttu enam ei julge/taha. Eks see on vist kokkuvõttes kinni ka kogemustes ja tehnikas, mis mõlemad vajavad mul veel lihvi.

ma tegelt mõtlesin rohkem kerimist siledamal maal. mägedes on kerimine loomulik.

tarmo kirjutas:ma tegelt mõtlesin rohkem kerimist siledamal maal. mägedes on kerimine loomulik.

Kui harrastajaid vaatad, siis ütleks, et mägedes on kerimine sama tavaline kui kangutamine. Aga siledal kaldun ka pigem raske raua klassi (nii kaua kui jaksan ).

tarmo kirjutas:sigvard ja massa olid ka keilas ainukesed kes tankimäe pikk tõusu eest suurega võtsid. ja ei olnud 44/32, oli raskem käik.

Isiklikult nägin ka Orast.

Mati kirjutas:Kui harrastajaid vaatad, siis ütleks, et mägedes on kerimine sama tavaline kui kangutamine. Aga siledal kaldun ka pigem raske raua klassi (nii kaua kui jaksan ).

Siin ongi see, et kui juba väsinud oled tuleb vastupandamatu tahtmine kergemale käigule lülitada. Kergemal käigul läheb su viimanegi energia kerimisse mitte edasiliikumisesse.

UrmasL kirjutas: Kergemal käigul läheb su viimanegi energia kerimisse mitte edasiliikumisesse.

Kas teeme sellest V.C.E sõjahüüu ning tikime ka lipule
Olen kohe valmis sellise sõnumi rattale kleepima

mart kirjutas:

UrmasL kirjutas: Kergemal käigul läheb su viimanegi energia kerimisse mitte edasiliikumisesse.

Kas teeme sellest V.C.E sõjahüüu ning tikime ka lipule
Olen kohe valmis sellise sõnumi rattale kleepima

Rebid kontekstist välja, jah?

Minu väide kehtib teatud juhtudel, teatud võistlus/treening olukordades teatud (vähenkogenud) sõitjate puhul.

UrmasL kirjutas:

Mati kirjutas:Kui harrastajaid vaatad, siis ütleks, et mägedes on kerimine sama tavaline kui kangutamine. Aga siledal kaldun ka pigem raske raua klassi (nii kaua kui jaksan ).

Siin ongi see, et kui juba väsinud oled tuleb vastupandamatu tahtmine kergemale käigule lülitada. Kergemal käigul läheb su viimanegi energia kerimisse mitte edasiliikumisesse.

Tuttav tunne ja situatsioon, kus taas teisti (st raskemale) käituma sunnivad eest äraveerevad kaasvõitlejad.

Mati kirjutas: No mul näiteks ka kombeks tõusul rohkem kerida, kui ikka jaksu pole. Kusjuures ei ütleks, et liigun aeglasemalt kui vennaad kes raskega asutuvad ja mäe otsas on veel jõudu tempoga jätkata

Minu arust on olemas lihtsalt kerijad tüübid ja kangutajad tüübid. Ja vahet ei ole ju kumba metoodikat kasutad - peaasi et kiiruses ei kaota. Ise kipun ka pigem kerima. Jõuaks rasket rauda ka ringi ajada kuid siis kuhjub piimhapet lihastesse rohkem ja mäe otsas on raske uuesti hoogu üles saada. Ma arvan, et Massa, Kukk ja Oras ka kerivad palju kuid nad teevad seda raske rauaga Ja nende stiil ka erinev - kui harrastaja jõuab mäe alla on taltavaliselt hoog raugemas, need vennad lähevad hooga mäkke, paar vändapööret ja juba ongi üleval.

Ermo kirjutas: nimelt on Sugaril üks aps, mis minulegi Keilas ja Nõmmel kohti maksis .

mis see on?

N kirjutas:

Ermo kirjutas: nimelt on Sugaril üks aps, mis minulegi Keilas ja Nõmmel kohti maksis .

mis see on?

Pakun, et:
Gary Fisher Sugar 3+
pilt ja jutt

.

44 ja 11 ülekanne on üsnagi mõistlik 42 jääb veidi aeglaseks oleneb muidugi rajast mõned lätlased sõidavad meil 56ja 13 ja päris edukalt sõidavad seega arvan et se ülekande ja kerimise värk on kõigil individuaalne kuidas kellelgi seda ihrammu jalas ikka on

urmas382 kirjutas: lätlased sõidavad meil 56ja 13 ja päris edukalt sõidavad seega arvan et se ülekande ja kerimise värk on kõigil individuaalne kuidas kellelgi seda ihrammu jalas ikka on

Mul on arvutis käikude kalkulaator (saab kuskilt internetist installida). Kui 56/13 rauaga kerida 90 pööret/min siis kiirus MTB-l on 52,6 km/h, kui 100 p/min siis 58,4 km/h. 44/11 puhul vastavalt 48,8 ja 54,2 km/h. Ehk vahe ei olegi nii suur kui esimese hooga paistab.

samas 2-3 km/h keskmistkiirust juured võistlustel annab küllaltki palju
n.meil vennaga tartu rattarallil oli minu keskmine 35 ja temal 33 ja vahe finisis oli pea pooltundi mtb on see üsna talutav kiirus

Ermo kirjutas:[quote="NTema harukordne võime saada teatud olukordades chainsuck-i.
Kett PEAB olema "mega" õline ja käiguvahetus PEAB olema hästi ajastatud, muidu saad chainsucki või viskab lihtsalt eest keti maha . :

Oled jälile saanud, mille pärast see chainsuck siis tekib ikkagi?
Tavliselt on esihammakad "tiba" deformeerunud ja kett kipub hamba otsa peale kinni jääma, ja mida rohkem risti on kett esihammakate vahetamisel, seda tõenäolisem esinemine on. Mida sellist ei ole?

btw, pikk ja selgitav jutt chainsuck-ist:
http://www.fagan.co.za/Bikes/Csuck/