velo.clubbers.ee

Tervist

Plaanis piduritevahetus ette võtta, kuid adekvaatset infot ei suutnud leida, millest sõltub rootori suure valik.
Kas võin osta nii suured-väiksed kettad nagu ilumeel (või mõne puhul grammi-meel) lubab ning paigaldamine sõltub adapteritest?

Ära unusta ka amordi manuaalist maksimaalset lubatavat ketta suurust kontrollida

Ära seda ka unusta, et suuremad kettad lähevad kergemini asjadele pihta, kõveraks jne. Ja seda, et suurel tagapidurikettal on mõtet ainult siis kui sul on pidevalt vaja PIKALT pidurdada ja räige mustriga suured kummid.

oleneb rattast ja milleks seda kasutad. ilmaasjata pole mõtet suuremaid kui tarvis panna.

niipalju kui ma aru sain siis amortidel on soovituslik ketta suurus mitte lubatud.

Ketta suurus natuke aitab soojusjuhtimisele kaasa samas sellist maastikku ei näe mu silmad küll kunagi. Pikk jutt lühidalt võimalus väga head pidurid saada kuid tulevad koos 220 ketastega. Nagu ma aru saan siis on nii suured kettad rohkem tülinaks ning peaksin teised adapterid ja kettad juurde hankima.

Tänud igatahes vastuste eest.

Reaalselt tavalisele XC rattal üle 160 mm ei ole erilist pointi külge kruvida, kui siis ette 180 mm.
Mis puutub soojusjuhtivusse/jahutamisse, siis on mul üks 160 mm ketas kuumast kõveraks läinud küll.

foorum.freedown.ee kutid vahetavad su suured kettad koos adapteritega super hea meelega pisemateks. Proovitud.

Kui on mingi võimalus, et lähed kunagi kuhugi kus kõrguste vahed mida järjest läbitakse on sadades meetrites, siis võiks ees olla 7" (või 180mm).

See max mõõt on amordi juhendisse selle pealt kirjutatud, et suur ketas hakkab kergemat/pehmemat amorti väänama (kogetud, ei ole eriti lahe).

AndreK kirjutas: Mis puutub soojusjuhtivusse/jahutamisse, siis on mul üks 160 mm ketas kuumast kõveraks läinud küll.

vaevalt et Eestis, ilmselt mõnel Poola pikal laskumisel. Esmane kogemus on päris ärev, rattale lööb tasapisi aina koledama vibra sisse, kiirus ei kahane rsk... ainult kolin läheb kõvemaks. Igatahes mul kui nõrgema närvikavaga harrastajal tõusid esimesel paaril korral vist (khm need allesjäänud) juuksed läbi kiivri püsti.
Eesti xc ja maratonide jaoks on 160/160 (või taga 140) piisav, et mitte öelda üle dimensioneeritud.

Kuldar kirjutas:

AndreK kirjutas:... on mul üks 160 mm ketas kuumast kõveraks läinud küll.

...Esmane kogemus on päris ärev, rattale lööb tasapisi aina koledama vibra sisse, kiirus ei kahane rsk... ainult kolin läheb kõvemaks...Eesti xc ja maratonide jaoks on 160/160 (või taga 140) piisav, et mitte öelda üle dimensioneeritud.

Ka mul on ainsad disc'iga seotud "hirmud" Poolaga seoses. Laskumine oli piduriklotside kärsahaisu täis ja ootasin põnevusega, millal õli keema läheb ja heebel vastu lenksu klõpsu teeb. Ehk siis lähemal kui Poola-Tsehhi piir üle 160 ketast vaja pole. Eesti tingimustes olen isegi mõelnud tagaosakonnas 140 ketta peale.

Kuldar kirjutas: Esmane kogemus on päris ärev, rattale lööb tasapisi aina koledama vibra sisse, kiirus ei kahane rsk... ainult kolin läheb kõvemaks. Igatahes mul kui nõrgema närvikavaga harrastajal tõusid esimesel paaril korral vist (khm need allesjäänud) juuksed läbi kiivri püsti.

endal õnnestus 1 korra rootor kärssama saada alpides. marta sl 160 mm oli all. hirmu õnneks peale ei tulnud, aga närvi ajas küll et pidama ei saa rootor oli mõnusalt siniseks põlenud. ise olin muidugi süüdi ka, sest oli just enne sõitu pannud uued klotsid ja pidurdasin laskumistel liiast. peale seda pole enam sellist jama juhtunud, põhjused on siiski sinus endas - kui kardad, siis pidurdad liiast ja varsti kärssab.
aga kuldar - mul küll ei hakanud midagi vibreerima ega kolisema lihtsalt link oli põhjas ja ratas veeres edasi nagu pidurit poleks olemaski. sellest olukorrast pääsed välja kui lased lingi lahti ja hakkad siis linki pumpama - kinni-lahti jne. mõne aja pärast jahtub süsteem maha ja pidur võtab jälle. kui sul muidugi on sel hetkel sellist aega...

tarmo kirjutas: aga kuldar - mul küll ei hakanud midagi vibreerima ega kolisema lihtsalt link oli põhjas ja ratas veeres edasi nagu pidurit poleks olemaski.

Ketas paisus kõveraks ja lõi sisse sama vibra nagu p.ses pöiaga v-piduriga pidurdades. Jahtudes kõsistas veel jupp aega vastu klotse enne kui sirgeks tagasi tõmbas.
Kolina põhjus selgus üpris peagi. Õnnestus suht kiirel aga süütul laskumisel kapitaalselt topeltsaltoga üle katuse panna (üks korpulentne matkasell tatsas rajale ette, trass läks mööda ametlikku matkarada) nii et tagaratas lendas alt minema. Ju siis tagumine ekstsentrik oli lohakalt kinni ja vibra resoneeruks kolinaks.
Töös oli sedakorda xtr M960 support ja Marta SL rootor.
Üle-eelmine aasta M960 support ja xtr rootor - no trouble at all.

Kuldar kirjutas:

tarmo kirjutas: aga kuldar - mul küll ei hakanud midagi vibreerima ega kolisema lihtsalt link oli põhjas ja ratas veeres edasi nagu pidurit poleks olemaski.

Ketas paisus kõveraks ja lõi sisse sama vibra nagu p.ses pöiaga v-piduriga pidurdades. Jahtudes kõsistas veel jupp aega vastu klotse enne kui sirgeks tagasi tõmbas.
Kolina põhjus selgus üpris peagi. Õnnestus suht kiirel aga süütul laskumisel kapitaalselt topeltsaltoga üle katuse panna (üks korpulentne matkasell tatsas rajale ette, trass läks mööda ametlikku matkarada) nii et tagaratas lendas alt minema. Ju siis tagumine ekstsentrik oli lohakalt kinni ja vibra resoneeruks kolinaks.
Töös oli sedakorda xtr M960 support ja Marta SL rootor.
Üle-eelmine aasta M960 support ja xtr rootor - no trouble at all.

Ja, jah...
Eelmine aasta, seal samas Poolas/Tsehhis, kirjeldas mul naine sama värki nagu Kuldar - s.t. metsik fibra pikkadel laskumistel. Ise mõtlesin, et krt. naiste värk
Tal oli kasutuses Juicy 7 160mm rootoriga. Kettad olid jah mõnusalt sinised ja laskumistel oli tunda sama lõhna, mis raudteevaguni pidurdamisel jaamas
Jahtudes taastus normaalne toimimine.

Kas Shimano "alumise otsa" sadulaga saab kasutada "ülemise otsa" rootorit?
Sadulaks BR-M486. Kas sinna sobib SLX või XT rootor? Shimano kodulehelt loen välja, et ei ole kompatiibel...või sain valesti aru?

Tänud ette!

rainerhq kirjutas:Kas Shimano "alumise otsa" sadulaga saab kasutada "ülemise otsa" rootorit?
Sadulaks BR-M486.

Ise kasutan XTR rootoreid ja tuleb mainida et töötavad kohati tunduvalt paremini kui originaal kettad. Olen kasutanud neid Shimano Deore, Hayes Stroker ja Avid piduritega. Hetkel on Avid Juicy 5 (2009) pidurid ja need samad XTR kettad. Töötavad igati viisakalt.

Kas ketaste erinev tööpinna laius ei ole takistuseks? Ei ole XT ketast näpu vahel hoidnud aga siin foorumis surfates on silma jäänud 13mm, minu omadel 16mm.

rainerhq kirjutas:Kas ketaste erinev tööpinna laius ei ole takistuseks? Ei ole XT ketast näpu vahel hoidnud aga siin foorumis surfates on silma jäänud 13mm, minu omadel 16mm.

MK777lt ootaks pigem nihikuga mõõdetud XTR tööpinna laiust, kui julget soovitust, et XTR rootor sobib 486/525 piduriklotsiga. Kui klots ületub liigpalju üle tööpinna, siis on vibra tekkimine kerge tulema. Et siis klotsi alumine äär jääb vaid rootori kodaratele toetuma.
pildid abiks:
Magura Marta sadul, klotsi kõrgus 14mm +windcutter 160mm rootor. Näha on, et klots toetub vaid tööpinnale
http://keep4u.ru/full/2009/02/26/3828b3214a10761c80/jpg

Shimano deore525 sadul, klots 16mm+ deore 160mm rootor. Samuti klots toetub vaid tööpinnale
http://keep4u.ru/imgs/b/2010/02/24/ef/e ... 75ea48.jpg

Magura marta sadul+ashima rootor. Klots ulatub väheke kodaratele.
http://lh3.ggpht.com/_z2s_w5rHJAg/SoxtH ... C01962.JPG

Ja kui vaadata testitulemusi, siis madalaklassine deore ületab kõrgklassilist xtr, Niiet võidad kaalus, kaotad effektiivsuses.
http://www.bikeradar.com/gear/article/h ... akes-24345

mart kirjutas: Ja kui vaadata testitulemusi, siis madalaklassine deore ületab kõrgklassilist xtr, Niiet võidad kaalus, kaotad effektiivsuses.
http://www.bikeradar.com/gear/article/h ... akes-24345

Deoret julgeks kiita küll; ise kaalusin 2008 suvel 95 kilo ringis ja tänu siinsest foorumist saadud infole, et pikemate laskumiste puhul võib ketaspiduritega probleeme olla, siis olin Salz Trophy esimesel pikemal laskumisel kõigeks valmis. Aga ei juhtunud midagi; pidurdasin siis, kui soovisin ja mingeid probleeme ei täheldanud. Võib-olla mäletan valesti, aga IMHO keegi siit foorumist (Mart ise?) millalgi ütles, et 180/160 kombinatsioon (eriti veel Deore oma - kuna see on piisavalt matsakas) ei tohiks ei meil ega ka mujal MTB võistlustel üle kuumeneda.