velo.clubbers.ee

kuidas jagunevad amordid oma hinnaklasside poolest? mis on eri liikide amortide plussid?

Jagunevad odavad, enam-vähem ok hinnaga aga ikka viletsad, kallid ja xtrakallid. Need viimased ma rõhutan on paremad. Iseenesest on natuke loll küsida sellistn liigitust.

Corrosion kirjutas:Jagunevad odavad, enam-vähem ok hinnaga aga ikka viletsad, kallid ja xtrakallid.

kallid ja extrakallid enam ei ole viletsad??

aga ehituselt... olen rookie... kas on vedru, õhk ja õliamordid ?
või ainult õhk ja õli ?

no seda tean, et vedru on juust aga kumb parem on, kas õli või õhk?

õhk on teadupärast kergem, kuid loogiliselt võttes ka järsem?

õli peaks vist sujuvam olema, nii et mugavuse poole pealt ikkagi parim?

martynmurruste@hotmail.co kirjutas:kuidas jagunevad amordid oma hinnaklasside poolest? mis on eri liikide amortide plussid?

Odavaim on vedru, mis noh valdava arvamuse kohaselt on saast. AGA seda usun ainult nende meeste suust, kes on ikka mõnda aega ka sõitnud ja räägivad pikemajalise võrdleva kogemuse põhjal. Omal on ka vedrupulk ja juba neljas hooaeg läheb. Peab tunnistama, et enese arenedes on ka usk vedrupulka hakanud tasapisi mõranema. Seega bottom line minu sügavalt isikliku arvamuse kohaselt on see, et kui oled algaja ja raha vähe, siis proovi esialgu vedru. Vahetada on aega küll.

PS! Muuhulgas eksisteerib senini teatud kontingent, kes usub jäägitult jäika kahvlisse ja ses mõttes ka loogiline, kui vaadata enamuste Eesti "mägiratta" võistluste olemust. Kui nüüd ei valeta, siis sõitis ntx isegi Vanalinna GP'l Igor Zorin eliidi rajal jäiga kahvliga

Mati kirjutas:PS! Muuhulgas eksisteerib senini teatud kontingent, kes usub jäägitult jäika kahvlisse ja ses mõttes ka loogiline, kui vaadata Eesti "mägiratta" võistluse olemust. Kui nüüd ei valeta, siis sõitis ntx isegi Vanalinna GP'l Igor Zorin jäiga kahvliga

Molev on meil tuline kõva kahvli propageerija...ja pool lätlaste ZZK sõidab samuti kõva kahvliga.

5TH ELEMENT kirjutas:no seda tean, et vedru on juust aga kumb parem on, kas õli või õhk? õhk on teadupärast kergem, kuid loogiliselt võttes ka järsem? õli peaks vist sujuvam olema, nii et mugavuse poole pealt ikkagi parim?

Ei saa päris nii võtta.

Mida sa mõtled vedruamordi all? Või õliamordi all? Tead üldse mismoodi amort töötab?

Amort peab reguleerima nii kokkusurumist kui väljalööki. Mõlema asja jaoks on amordis oma süsteem. Reeglina on üks süsteem ühes jalas ja teine süsteem teises jalas.

Kokkusurumist (compression) saab reguleerida õhu, vedru (või mõlema kombinatsioon) abil. Ma pole kindel kas compressionit ka õliga reguleeritakse. Tagasilööki (rebound) võib reguleeida õhu, õli või ntx. elastomeri abil. Siin vist ei saa jälle tavalist vedru kasutada. Lisaks on olemas veel termin damping (summutus). Nii compression damping kui rebound damping. Damping mõjutab siis kas kokkusurumise või väljalöögi kiirust ning "tunnetust". Termineid on veelgi: lukustus, preload, sag jne

Tehnoloogiad kuidas need süsteemid lahendatud on väga erinevad. Osadel (odavamatel) amortidel ei saa midagi üldse reguleerida. Kõik on nigu on. Compressionit reguleeritakse vedru puhul vedru pinge peale-maha keeramisega. Õhu puhul siis õhu lisamise või välja laskmisega. Dampingu juures saab mängida õli paksusega või õhu lisamise-eemaldamisega. Kohati on võimalik reguleerida ka düüside suurust kust õhk või õli läbi käib. Elastomeride puhul kasutatakse erineva tugevuse-jäikuse-venimisega materjale. Seda kõike ei pruugi üldse väliselt reguleerida saada.

Niiet kui sa ütled vedruamort (õliamort, õhkamort) siis tegelikult ei saa veel mingit järeldust teha. Skareb Comp on näiteks vedru compressioniga ja TPC (Manitou Twin piston chamber) dampinguga. Sarnase süsteemiga oli omal ajal ka Manitou SX-R. RS Sid puhul peaks õhuga käima nii compression kui rebound. Variante on igatahes palju.

martynmurruste@hotmail.co kirjutas: mis on eri liikide amortide plussid?

Esiamort - summutab lööke esirattale, tagaamort - summutab lööke tagarattale, sadulaamort - summutab lööke selgroole Igal ühel oma pluss

UrmasL kirjutas:...Niiet kui sa ütled vedruamort (õliamort, õhkamort) siis tegelikult ei saa veel mingit järeldust teha. ...

Täpsustan siis ka oma "vedrupulka". Compression - vedru, rebound - elastomer.

mart kirjutas:

martynmurruste@hotmail.co kirjutas: mis on eri liikide amortide plussid?

Nalja kah: Kui sa mõtled esiamorti, siis nendega on jama, sest pidurdamise ajal takistust ületades õõtsutavad nad sind - seega esiamort võiks alustuseks olla näiteks U.S.E.
Et näha, mis toimub muude amortidega, klikka klahvi Telescopic Problems
http://www.use1.com/antidive/howitworks.htm

mart kirjutas:Esiamort - summutab lööke esirattale, tagaamort - summutab lööke tagarattale, sadulaamort - summutab lööke selgroole Igal ühel oma pluss

No amort ei pea ainuüksi lööke summutama vaid ka konaruste puhul paremat haakumist maapinnaga hoidma.
Ntx. lohust läbi sõites peaks amort järgi andma ning võimausel lohu põhja ratta suruma ning sealt väljudes jälle kokku tõmbama selliselt et lenks oleks suht paigal. Jäiga kahvliga võib aga lohu põhjas üle pea käia.
Tagaamort mäkke ronides hoiab maapinnaga paremini sidet kui jäiga raami puhul mistõttu ronimine FS rattaga palju hõlpsam.
Peaks vist ära märkima veel, et räägin GT I-Drive süsteemist mitte tavalisest FS bikest.

Caarel kirjutas: Peaks vist ära märkima veel, et räägin GT I-Drive süsteemist mitte tavalisest FS bikest.

Materjal läbi loetud ja teadmiseks võetud:
The I-Drive is a modified URT construction were the BB can move slightly in the rear triangle
pilt ja jutt

Caarel kirjutas:No amort ei pea ainuüksi lööke summutama vaid ka konaruste puhul paremat haakumist maapinnaga hoidma.
Ntx. lohust läbi sõites peaks amort järgi andma ning võimausel lohu põhja ratta suruma ning sealt väljudes jälle kokku tõmbama selliselt et lenks oleks suht paigal.

Amordi mõte ongi rattad vastu maad hoida. See millest sina räägid on rebound. Erinevatel radadel tuleb kasuks erineva kiirusega tagasilöök. Rusikareegel võiks olla, et kiire rada-kiire tagasilöök, aeglane rada-aeglane tagasilöök. Eks siin ole ka palju sõitjast kinni. Kuidas kellele meeldib.

Caarel kirjutas:

mart kirjutas:Esiamort - summutab lööke esirattale, tagaamort - summutab lööke tagarattale, sadulaamort - summutab lööke selgroole Igal ühel oma pluss

No amort ei pea ainuüksi lööke summutama vaid ka konaruste puhul paremat haakumist maapinnaga hoidma.
Ntx. lohust läbi sõites peaks amort järgi andma ning võimausel lohu põhja ratta suruma ning sealt väljudes jälle kokku tõmbama selliselt et lenks oleks suht paigal. Jäiga kahvliga võib aga lohu põhjas üle pea käia.
Tagaamort mäkke ronides hoiab maapinnaga paremini sidet kui jäiga raami puhul mistõttu ronimine FS rattaga palju hõlpsam.
Peaks vist ära märkima veel, et räägin GT I-Drive süsteemist mitte tavalisest FS bikest.

ehk siis jõudsime selleni milleni pidimegi jõudma - amordi eesmärk on tagada rattale maastikul parim juhitavus. kuidas seda tehakse kõva kahvliga künklikul maastikul, jääb mulle arusaamatuks. üldiselt on nii, et enamus kõva kahvli propageerijaid saavad varsti aru oma propaganda mõttetusest ja kruvivad amordi alla.

tarmo kirjutas:... üldiselt on nii, et enamus kõva kahvli propageerijaid saavad varsti aru oma propaganda mõttetusest ja kruvivad amordi alla.

ja kui seda mitte sõidumugavuse pärast, siis ajajooksul vaikselt arenevate ja süvenevate vigastuste pärast (ntx randmepiirkonna mikrovigastused).

UrmasL kirjutas: Amordi mõte ongi rattad vastu maad hoida. See millest sina räägid on rebound. Erinevatel radadel tuleb kasuks erineva kiirusega tagasilöök. Rusikareegel võiks olla, et kiire rada-kiire tagasilöök, aeglane rada-aeglane tagasilöök. Eks siin ole ka palju sõitjast kinni. Kuidas kellele meeldib.

kui ma pole väga valesti asjadest aru saanud siis negative travel/compression on see mis eriti hästi peab tagama ratta püsimise vastu maad. parandage kui eksin.

erikr kirjutas:kui ma pole väga valesti asjadest aru saanud siis negative travel/compression on see mis eriti hästi peab tagama ratta püsimise vastu maad. parandage kui eksin.

Ei ole ka endas päris kindel, kuid kas siin pole see keiss, et erinevad tootjad nimetavad samu asju erinevate nimedega. Ehk siis RS nimetab rebound(damping) süsteemi negative traveliks ja SID puhul käib selle reguleerimine samuti õhuga (negativ air chamber)

UrmasL kirjutas:Ei ole ka endas päris kindel, kuid kas siin pole see keiss, et erinevad tootjad nimetavad samu asju erinevate nimedega. Ehk siis RS nimetab rebound(damping) süsteemi negative traveliks ja SID puhul käib selle reguleerimine samuti õhuga (negativ air chamber)

Sai eile just vaadatud mingit amorditootja lehte ja jäi nagu meelde, selline asi, et sõna damping/rebound kasutatakse kui võimaluse iseloomustajat ja sõnapaar negative travel on siis nagu selle võimaluse ulatuse numbriline kirjeldus. Seega mõeldakse vist sama asja küll aga eri nurga alt.

Nii. Uurisin veits kirjandust. Kui ma õieti aru sain siis negatiivse käigu (negative travel) all mõeldakse järgmist asja:

Peale amordi kokkusurumist toimub tagasilöök kus amort saavutab oma algse nn. pikkuse (kehv sõna vist). Negative travel korral võib aga tagasilöögist tulnud jõuga venitada amorti veel pikemaks kui ta puhkeasendis on. Seega on võimalik puhkeasendis amorti tõmmata veel ülespoole mis virtuaalselt pikendab amordikäiku. See omadus peaks andma käigule rohkem sujuvust ja paremat "tunnetust"

UrmasL kirjutas:..Negative travel korral võib aga tagasilöögist tulnud jõuga venitada amorti veel pikemaks kui ta puhkeasendis on. Seega on võimalik puhkeasendis amorti tõmmata veel ülespoole mis virtuaalselt pikendab amordikäiku...

Võib vist siis ka inertsiks nimetada .

.

Ermo kirjutas:Negativ travel olen kohanud ainult RS SIDil, aga noh Eestis meil ongi võimalik valida vaid kahe tootja, kas Answeri või RSi vahel .

Marzocchi kasutab ka seda terminit/tehnoloogiat.

Ermo kirjutas: Negativ travel olen kohanud ainult RS SIDil, aga noh Eestis meil ongi võimalik valida vaid kahe tootja, kas Answeri või RSi vahel .

hmmzz , ma valiks nende kahe vahelt Marzocchi. pakub ja hooldab siiamaani Surfhouse.kas just parim, aga vähemalt üks lollikindlamaid süsteeme. kui keegi just poole hinnaga SIDi ei paku.

.

Mati kirjutas: Odavaim on vedru, mis noh valdava arvamuse kohaselt on saast. AGA seda usun ainult nende meeste suust, kes on ikka mõnda aega ka sõitnud ja räägivad pikemajalise võrdleva kogemuse põhjal.

PS! Muuhulgas eksisteerib senini teatud kontingent, kes usub jäägitult jäika kahvlisse ja ses mõttes ka loogiline, kui vaadata enamuste Eesti "mägiratta" võistluste olemust. Kui nüüd ei valeta, siis sõitis ntx isegi Vanalinna GP'l Igor Zorin eliidi rajal jäiga kahvliga

Vaidlen vastu - vedru ei ole saast. Kui võtta amort, kus kasutatakse korralikku spiraalvedru eelpinge poole peal ja ikka eksisteerib hüdrauliline löögisummutus, siis puhtama käiguga amorti annab leida. Õhk on samamoodi progresseeruv nagu MCU (mis ei pruugi halb olla). Spiraalvedru tagab lineaarse pinge kogu käigu ulatuses. Ainukeseks probleemiks on terav põhjalöögi võimalus, mida tavaliselt on leevendama pandud MCU või siis kallimatel amortidel õhk. Mulle näiteks on arusaamatu, miks on amortidel ÕHK-MCU vedrud (mul ka näiteks Mars1). Võiks olla coil+õHk.

UrmasL kirjutas: Kokkusurumist (compression) saab reguleerida õhu, vedru (või mõlema kombinatsioon) abil. Ma pole kindel kas compressionit ka õliga reguleeritakse. Tagasilööki (rebound) võib reguleeida õhu, õli või ntx. elastomeri abil. Siin vist ei saa jälle tavalist vedru kasutada. Lisaks on olemas veel termin damping (summutus). Nii compression damping kui rebound damping. Damping mõjutab siis kas kokkusurumise või väljalöögi kiirust ning "tunnetust". Termineid on veelgi: lukustus, preload, sag jne

"Kokkusurumine" = siiski eestikeeli õigem eelpinge e. "preload" ja see on seotud otseselt vedru poolega. Vedru reboundi ei saa üheldi juhul sättida (mingit efekti omab MCU, kuid mitte kontrollitavat). Vedru ülesanne on võimalikult kiirelt üles ja alla liikuda. Selle liikumie kiiruse reguleerimiseks on damping. Reboundi termin on kasutatav ja seotud ainult dampinguga juures.

N kirjutas:

Mati kirjutas: Odavaim on vedru, mis noh valdava arvamuse kohaselt on saast...

Vaidlen vastu - vedru ei ole saast. Kui võtta amort, kus kasutatakse korralikku spiraalvedru eelpinge poole peal ja ikka eksisteerib hüdrauliline löögisummutus, siis puhtama käiguga amorti annab leida. Õhk on samamoodi progresseeruv nagu MCU (mis ei pruugi halb olla). Spiraalvedru tagab lineaarse pinge kogu käigu ulatuses. Ainukeseks probleemiks on terav põhjalöögi võimalus, mida tavaliselt on leevendama pandud MCU või siis kallimatel amortidel õhk. Mulle näiteks on arusaamatu, miks on amortidel ÕHK-MCU vedrud (mul ka näiteks Mars1). Võiks olla coil+õHk.

Nõus. Väide oli ainult vedru amortide kohta, mille on mulle ka valdavalt siinne seltskond selgeks teinud. Omal alternatiivne võrdlusmoment puudub. Minul ongi häirivaks kujunenud see terav põhjalöök.

N kirjutas:"Kokkusurumine" = siiski eestikeeli õigem eelpinge e. "preload" ja see on seotud otseselt vedru poolega. Vedru reboundi ei saa üheldi juhul sättida (mingit efekti omab MCU, kuid mitte kontrollitavat). Vedru ülesanne on võimalikult kiirelt üles ja alla liikuda. Selle liikumie kiiruse reguleerimiseks on damping. Reboundi termin on kasutatav ja seotud ainult dampinguga juures.

Alati on meeldiv endast targemate Manitou-proffesoritega vestelda

Mina saan asjast aru sedasi. Rebound on tagasilöök. Ükskõik kas seda summutatakse (damping) või mitte. Kokkusurumist (mille vastu töötab õhk või vedru) saab samuti summutada (compression damping). Sellega võib tegeleda seesama damping süsteem mis mõjutab ka tagasilöögi kiirust.

[/quote]
kui ma pole väga valesti asjadest aru saanud siis negative travel/compression on see mis eriti hästi peab tagama ratta püsimise vastu maad. parandage kui eksin.[/quote]

Marzocchil oli IMO omaette segane käsitlus negative travelist. Antud kontekstis ja üldse on negative travel otseselt seotud vedru eelpinge ja sellest tuleneva "sag"-i ehk sõitja raskusest tingitud amordi kokkusurutuse ulatusega. Tavaliselt 20% käigust.

N kirjutas:Marzocchil oli IMO omaette segane käsitlus negative travelist. Antud kontekstis ja üldse on negative travel otseselt seotud vedru eelpinge ja sellest tuleneva "sag"-i ehk sõitja raskusest tingitud amordi kokkusurutuse ulatusega. Tavaliselt 20% käigust.

Marsotsi käsitluse kohta saab lugeda siit:

http://www.marzocchimtb.com/tech-tuning/tippage.html

Mati kirjutas: Minul ongi häirivaks kujunenud see terav põhjalöök.

Kahtlne siiski, et see on tingitud keerdvedru iseloomust. Keerdvedru ainuke negatiivne pool on tuunimise raskus, ehk siis eri kaalude jaoks on vaja lihtsalt teist vedru, sellepärast ongi hea ühendada keerdvedru õhkvedruga, mis on reguleeritav.

N kirjutas:Kahtlne siiski, et see on tingitud keerdvedru iseloomust. Keerdvedru ainuke negatiivne pool on tuunimise raskus, ehk siis eri kaalude jaoks on vaja lihtsalt teist vedru, sellepärast ongi hea ühendada keerdvedru õhkvedruga, mis on reguleeritav.

Peab end vist veel harima . Jutt läheb keeruliseks.

mul endal meski insync elixir 525... missuguse amordi alla seda liigitada...ja kuda ta vastu üldse piab....

.

.

525... Cro-Moly... 6061 Forged / CNC... Cro-Moly... 1pc. Magnesium... Coil + MCU... Adjuslable....
oskab keegi maakeelde panna... kolmetähelistest lühenditest ei jaga nagu midagi...

525... Cro-Moly... 6061 Forged / CNC... Cro-Moly... 1pc. Magnesium... Coil + MCU... Adjuslable....

kroom molyteen, siis mingi metalli tyyp, karastatud cnc jääb segaseks jälle cro-mo magnesiumi kõik teavad-õli+vedru? reguleeritav.

martynmurruste@hotmail.co kirjutas:525... Cro-Moly... 6061 Forged / CNC... Cro-Moly... 1pc. Magnesium... Coil + MCU... Adjuslable....
oskab keegi maakeelde panna... kolmetähelistest lühenditest ei jaga nagu midagi...

Metallurgia värgid. Legeeritud metallid. Terast (raud+süsinik) on legeeritud kroomi ja molübdeeniga et saavutada tugevus ja jäikus jne. Kroom-molübdeen on ikkagi teras.
Alu sulamitel kasutatakse seerianumbreid 6 (6061) või 7 (7005) jne. mis näitab eri metallide sisaldust (vask, tsink, magneesium jt.). Forged- ingl. k sepistatud. CNC-mashine - computer numerical control machine. Ei tea mis tähendab, aga vist arvutiprogrammidega treimasin.

martynmurruste@hotmail.co kirjutas:525... Cro-Moly... 6061 Forged / CNC... Cro-Moly... 1pc. Magnesium... Coil + MCU... Adjuslable....
oskab keegi maakeelde panna... kolmetähelistest lühenditest ei jaga nagu midagi...

peaks olema sedasi, et CroMo kroon, 6061 alumiiniumist steerer-toru mis on CNC (Computer Numeric Control) töötlusega, CroMo slaiderid e. jalad, Magneesium kest (ühes tükis). Tegemist vedru(Coil) amordiga millel elastomer (MCU e. microcellular urethane) damping. Reguleerida annab vedru eelpinget.

Ermo kirjutas:Btw. Manitou on nii kiire tehnoloogia arendaja, et kodukal on neil kahvlis kasutatava tehnoloogia nimi - OnePointFive juba välja mõeldud, kuid tehnoloogiaga läheb vist veitsa aega

see pole mingi tehnoloogia vaid juba üle aasta vana idee võtta kasutusele 1.5 inchine steerer tube. Analoogilise amordi on marzocchi juba valmis teinud. Ka teeb näitex raceface juba 1.5seid steme. Soovitatakse sellega siis tõsta jõikust raami ja kahvli vahel ning ka kergust, kuna suurema diameetriga torul võib õhema seina jätta. See on eelkõige siis freeride'i ja downhilli jaoks
Ja mis cnc-sse puutub siis need on arvutijuhtimisega masinad siis näitex freesimiseks, erosiooniks või treimiseks.

Ermo kirjutas:

UrmasL kirjutas: Negativ travel olen kohanud ainult RS SIDil, aga noh Eestis meil ongi võimalik valida vaid kahe tootja, kas Answeri või RSi vahel .

Tegelikult on ka RST'l negativ travel amort täitsa olemas...
Ise oman alloleval lingil näha olevat oma Specialized Rockhopper Comp A1 all - ja väga rahul...
http://www.hot.ee/otikk2/pildid/rst-08.jpg

RST'd võib saada kõigile teadaolevalt Veloplussist [/i]

Ermo kirjutas:Btw. Manitou on nii kiire tehnoloogia arendaja, et kodukal on neil kahvlis kasutatava tehnoloogia nimi - OnePointFive juba välja mõeldud, kuid tehnoloogiaga läheb vist veitsa aega

Nende kodulehel peaks rohkem köitma meeli ikka SPV lühend, mis annab ikka kõva tuunimise võimaluse amrodile.

.

rattal mul RS judy race õli/vedru amort kummist tolmukaitsetega.
üks kaitse läks katki, kas võin ka teise ära võtta või tuleks lasta uued tolmukaitsed peale panna?

sotfer kirjutas:rattal mul RS judy race õli/vedru amort kummist tolmukaitsetega.
üks kaitse läks katki, kas võin ka teise ära võtta või tuleks lasta uued tolmukaitsed peale panna?

võta teine kah ära ja pane uued ntx lizard skinid asemele.

Mati kirjutas:

sotfer kirjutas:rattal mul RS judy race õli/vedru amort kummist tolmukaitsetega.
üks kaitse läks katki, kas võin ka teise ära võtta või tuleks lasta uued tolmukaitsed peale panna?

võta teine kah ära ja pane uued ntx lizard skinid asemele.

kust need võtan? kas Hawaii Exp-st?

http://www.veloplus.ee müüb lizard skini, teiste kohta ei tea.

cowrider kirjutas:www.veloplus.ee müüb lizard skini, teiste kohta ei tea.

tänan infi eest

Maikuu "Bicycling" ajakirjas kiidavad testis6itja uut Manitou Minute SPV (Stable Platform Valve) kahvlit - 100/130mm. On nii 6hk kui vedru variandid ja m6lemaid kiidetaks. Paremus ikka vist rohkem kasutamise OTSTARBE/EESM@RGI taga kinni.