velo.clubbers.ee

Vahetasin vana vedrupulga välja Reba vastu ja nüüd on erinevatest kruvidest katsetamisrõõmu kui palju. Tekkis küsimus, et kas see on normaalne, et kui Rebound aeglaseks keerata, siis hakkab amort kohisema. St. õli poole pealt kostab sellist õõnes sisinat. Olen aru saanud, et see rebound on lahendatud õli tagasivoolu takistusega ja õhk ei tohiks seal ringi liikuda. Kui rebound on maha keeratud, siis on amort hääletu.

Võibolla on mu mure asjatu, kuid igaks juhuks küsin.
Henry

Sinu mure on asjatu - väike kohin, sisin, kurin käibki tööd tegeva amordi juurde. Varsti oskad reboundi sättida hääle järgi.

Sai see rebound foorumist leitud õpetuste järgi paika keeratud. Jäi suht algusesse (jänese poole) ja siis sai kah suurema ponnistusega ratast sõidu ajal kätega kiiremini õõtsutada, kui amort järgi andis. Niiet seda kruvitavust on seal veel ülearugi, mis tähendab et asi toimib hästi.

Nüüd tekkis uus küsimus. Lukust jääb nagu väheks. Kui floodgate on põhja keeratud, siis vajub pidurdamisel ikka mitmeid sentimeetreid, õõtsutada on võimalik nii poole käigu ulatuses. Kui floodgate maha keerata, siis pole nagu üldse vahet, kas lukk on peal või mitte. Kas ei peaks lukustatud olekus käik olema millimeetrites?

Pole ka lõpuni aru saanud, mis asi see Motion Control on? Mingit eraldi häälestamise võimalust ei leia, on selle all mõeldud lihtsalt kogu selle luku ja reboundi kupatust kokku?
Henry

Karikas kirjutas: 1. Lukust jääb nagu väheks. lKas ei peaks lukustatud olekus käik olema millimeetrites?

2. Pole ka lõpuni aru saanud, mis asi see Motion Control on? Mingit eraldi häälestamise võimalust ei leia, on selle all mõeldud lihtsalt kogu selle luku ja reboundi kupatust kokku?
Henry

1. Lukusta amort, tõsta esiratas maast lahti ca 50-70cm ja kukuta põrandale. Nüüd kirjelda, mitu mm või cm läbi lõi. Siis saab edasi arutada/tegutseda.
2. Motion Control on roxpoxi släng, et eristada tema ja teiste erinevaid siseorganeid.

Vot siis. Kodutöö oli ikkagi nõrk ennem amordi soetamist

Ma kujutasin ette, et kui amort on lukkus, siis ta on jäik nagu tavaline hark kuni taluvuse piiril matsu saab ja lukust lahti lööb. Kas selliseid üldse on? Ainult vanemad mehhaanilise lukuga amordid, mis äärekivilt alla sõites ülesse ütlesid?

Vana vedrupulga puhul häiris kõige enam see, et kui nokka tõsta (näiteks äärekivile), siis amort kukkus läbivajumise ulatuses välja ja selle võrra pidi rohkem tõstma. Põhimõtteliselt teeb seda ka uus amort, kui rebound aeglasemaks keeratud pole. Kujutasin ette, et lukustus mõjutab ka reboundi ja ratta õhku tõstmine lihtsam, aga tundub et arenguruumi veel on.
Henry

Lisaks veel paar nüanssi.

Ühendasin lenksuluku trossi alguses lahtises asendis. Hiljem proovisin, et kui lukk on peal, siis annab ketast veel nii 3mm trossi jagu keerata. Ehk siis õige oleks ühendada lenksuluku tross kinnises asendis ketas lõpuni vinnastatult.

Teine asi on rõhud. Kuna pole õnnestunud amordipumpa leida, siis lõin rõhku lohvi abil käsipumbaga, millel on eraldi kõrgema rõhu asend. Selle manomeetril 130-140PSI juba üsna punases alas. Hiljem autopumbaga kontrollides ilmneski, et rõhk soovitust kõvasti madalam. Nüüd on tunnetus oluliselt parem. Aga jah, vägisi tekib plaan aretada teine lenksulukk reboundi keerama...

Pole veel jõudnud palju õhkudega katsetada, kuid kas keegi oskab kirjeldada, mis juhtub, kui seada negatiivsesse ja positiivsesse kambrisse erinevad rõhud? Kuidas on amordi läbivajumine väikseim ehk siis käik pikeim? Või muudab käigu vähendamine just välja vajumist aimatavamaks, kui üritad nokka tõstes teravat lööki vältida?
Henry

Karikas kirjutas:Lisaks veel paar nüanssi.

1. Ehk siis õige oleks ühendada lenksuluku tross kinnises asendis ketas lõpuni vinnastatult.
2. Teine asi on rõhud. Kuna pole õnnestunud amordipumpa leida, siis lõin rõhku lohvi abil käsipumbaga,
3.Pole veel jõudnud palju õhkudega katsetada, kuid kas keegi oskab kirjeldada, mis juhtub, kui seada negatiivsesse ja positiivsesse kambrisse erinevad rõhud
Henry

1. Insenertehniliselt oleks kohe pidanud arusaadav olema, et tähtsaim tulem on lukustus.
2. Täppisregulli võimaldab vaid amordipump.
3. http://forums.mtbr.com/blog.php?do=show ... 646&enum=1
http://www.mtbonline.co.za/averageguy/r ... a_race.htm

Karikas, väga vähetõenäoline on, et suudad leiutada viisi suht kaugelearendatud amorti väliste mõjutustega paremini tööle panna kui grupp insenere tehases. Sõitja kaalule vastavad rõhud annavad sobiva sag'i jms, mis võimaldab amordi optimaalselt tööle saada.

Kui ca 20 mm "nokatõstet" su jaoks ülioluline on, siis otsi äärekivis madalamat kohta lihtsalt.

Jah, sarkasm on täiesti õigustatud. Ma ei peaks tegema järeldusi ega tegelema tuunimisega, kui pole uue amordiga veel täielikult kohanenud. Kuid minu mure oli tingitud tunnetusest, et amort ei tööta õieti. Parem karta, kui kahetseda. Ja nagu selgus, hea oli et ma seda veel metsavahele testima ei läinud. Ilmnes, et negatiivne pool oli täiesti tühi ja positiivis kah rõhku poole vähem. Pole siis ime, et nokka tõstes amort 3-4cm kolksuga välja vajub...

Probleem selles, et auto pumbaga jõudsin küll suurema rõhu lüüa, kui käsipumbaga, kuid selle kiirkinnitus lasi maha võttes suure portsu õhku välja. Negatiivi kamber on vist mahult nii väike, et jooksis täitsa tühjaks. Leidsin nüüd lõpuks poest amordipumba ja lõin nõutud rõhud sisse ning amort on ilma lukutagi piisavalt jäik.

Mis puutub äärekivisse, siis olgu see käik kasvõi 20mm, see on ikkagi 20% 10cm kõrgusest äärekivist. Kui ei ole just kõva tegija ja amordi käitumine pole aimatav, siis saad ikka põntsu. Kui on kiirem käik sees, siis püüad pigem kätega noka tõstmise töö ära teha, ja kui seda summutab hästi toimiv amort, siis on tulemus üllatav. Tegelikult on amordilukk siin pigem vastu töötav, käik võiks olla ikka pikem, kui võimalik möödapanek. Amordi lukk on vajalik pigem selleks, et kui pedaalid toore jõuga, siis õõtsuv amort ei raiskaks energiat. Vahel tuleb ette ka linnatänaval sõitmist ja seal kruiisides pole lukk üldse vajalik. Pakun teoreetiliselt, et pigem peaks rebound aeglaseks keeratud olema. Nii on meie tänavatele omane ebatasasus talutavam ja samas ka äärekivid pehmelt ületatavad.

Mis puutub reboundi kruvimist lenksult, siis see mõte välgatas peast läbi, kui nuputasin, mida üle jäänud täiesti tutika lenksulukuga peale hakata. Ostsin eraldi vasaku käe alla ja kaasas olnud parema käe hoob nüüd sahtlis. Vaja ainult vedru, ketast ja jullat rattafiksaatori vahele, mis trossikõri hoiaks. Reba puhul pole selline asi muidugi mõistlik ega ka nii lihtne, kuna pole see sihgrupp ja kruvi teeb mitu tiiru. Lihtsamatel, millel see ainult veerand pööret teeb ja mis ongi pigem linnasõiduks, siis neil oleks täitsa mõistlik, kui saad ajutiselt sirutumist aeglasemaks keerata, kui tahad et õhku tõstetud esiratas asendit säilitaks, kuid samas põntsule järgi annaks. Aga see on kõik teoreetiline ja kui insenerid arvavad, et praktikas pole see oluline, siis jumal sellega. Pole seda mõttevälgatust kunagi tõsiselt võtnud. Ajapikku kaob ka vajadus selle kruttimise järele.

Vahepeal tekkis veel üks küsimus. Kõikjal kirjutab, et negatiivsest rõhu välja laskmisel peaks olema ettevaatlik, kuna kipub õli välja puristama. Soovitatakse isegi ratas sellili keerata. Minuoma on selles suhtes täiesti kuiv ka püsti asendis. Samas postiiv pritsib küll. Kas muretsemiseks on põhjust?
Henry

Karikas kirjutas: küsimus. Kõikjal kirjutab, et negatiivsest rõhu välja laskmisel peaks olema ettevaatlik, kuna kipub õli välja puristama. Soovitatakse isegi ratas sellili keerata. Minuoma on selles suhtes täiesti kuiv ka püsti asendis. Samas postiiv pritsib küll. Kas muretsemiseks on põhjust?
Henry

Dual Air on lihtsustatult silinder/toru, mille otstes ventiilid pumpamiseks. Silindris liigub kolb, mis jagab silindri mõtteliselt ülemiseks ja alumiseks anumaks. Et kolvitihend oleks määritud valatakse ülaventiilist törts paksemat õli , mis jääb kolvi peale loksuma. Töötamise käigus pääseb tiba õlist alumisse anumasse. Kuna sul amort suht uus, siis ongi sul alumine anum kuiv.