1. leht 1-st

Mis on jooks

Postitatud: 10. 07. 2003. 10:33
Postitas Kirsa
Ermo kirjutas:Trek 9.8 tuleb Bontrager Race Lite Tublessiga millised on väga head ja jäigad jooksud( peale selle on neil Hügi rummud ). Mina neid küll poodi ei jätaks !!!
Võrreldes CrossMaxiga - mõlemad on kerged ( bontrager vist küll 185 g raskem ) ja mina kasutaksin Crossi ikka vaid võistlustel.

Mina isiklikult vahetaksin Trek 9.8 ära kahvli ( Skareb sinna ette sobiks ), sadula ( minu tagumik ütleb, et Selle vastu ikka miski ei saa ) , käpa ja keskjooksu ( ilmselt paneks sinna siis Race Face-i, põhjustest olen juba rääkinud ).

Usun, et nende muutustega saaks poes küll hakkama :) .
Vabandage minu võhiklikkust, aga mis on antud kontekstis jooks?

Postitatud: 10. 07. 2003. 10:37
Postitas Ermo
.

Postitatud: 10. 07. 2003. 10:42
Postitas Kirsa
Ahah seda ma arvasin et pöiapael ei ole... :).

Et siis kui räägitakse jooksude kaalust siis mängivad nii pöia kui rummu kaal rolli, aga kui räägitakse jooksude veeremisest siis tegelikult käib jutt ainult rummust?
Siin käib jutt nii vingetest rummudest - vaatasin endal taga on Deore ja ees Ritchey - heal juhul jõuaks ehk LX hinnale hambaga kallale minna, aga mitte rohkem.

Postitatud: 10. 07. 2003. 10:46
Postitas priidik
Ma arvan et jooksu veeremise juures mängib vähemalt sama suurt rolli pöid ja kodarad mis sul on. Ma olen proovinud nt. küllalt pehmet põida maantekal Mavic CXP33 ja kõrgema profiiliga ja raskemat aga samas ka sedavõrra jäigemat pöida Mavic CXP30. Viimane veeres paremini. Oli raskem aga veeeeeeeeeres.

Postitatud: 10. 07. 2003. 10:49
Postitas erikr
priidik kirjutas:Ma arvan et jooksu veeremise juures mängib vähemalt sama suurt rolli pöid ja kodarad mis sul on. Ma olen proovinud nt. küllalt pehmet põida maantekal Mavic CXP33 ja kõrgema profiiliga ja raskemat aga samas ka sedavõrra jäigemat pöida Mavic CXP30. Viimane veeres paremini. Oli raskem aga veeeeeeeeeres.
täiesti nõus, olgu või maailma parimate laagritega parimad rummud, kui muu on jama siis on ka veeremine jama.

Postitatud: 10. 07. 2003. 13:35
Postitas harles
Kas keegi oskab ka konkreetseid numbreid öelda kui palju ntx kiiruses vahe tuleb investeerides lisaks mingi x tuhat krooni? Miks küsin? Olen nimelt suht asjaarmastaja ja oman 6a vana Scott Vail MTB, millel kõik originaal. Tartu Rattarallil panin Rattali slickid alla ja sain Tartu 133km aja 4:17, ilma kukkumata oleks ca 4:08 (grupi aeg kus olin). Seda ilma olulise treeninguta (ca 300 km). Kui nüüd panna mulle istumise alla 60000 maksev MNT, siis kui palju võiks raja läbimise kiirus tõusta? Kujutan ette, et isiklikult mina võidaksin rohkem kui 10x rohkem sõidaksin. Seega suured investeeringud mõttekad ikka tõsistel tegijatel. Või mis?

Postitatud: 10. 07. 2003. 13:59
Postitas Ermo
.

Postitatud: 10. 07. 2003. 14:17
Postitas Mati
Ermo kirjutas: Eestis on levinud NO COMPROMISE ATTITUDE - st. kui ratas siis ikka 60 K.
Järjekordne hea ja täpne ütlemine. Neid siin ikka vahest tuleb, oleks mõistlik juba ühte kohta koguma hakata.

Harlesele ütleks niipalju, et maantekaga (ka 10 000-sega) sõidaks sa tõenäoliselt vähemalt nati kiiremini niikuinii, kuna veeremine on lihtsalt teine. Olen oma bikega TRR kordi olnud hädas ülekande ja veeremise puudujäägiga, mnt lihtsalt lähevad laskumisel või kiirel lõigul eest ära.

Postitatud: 10. 07. 2003. 20:17
Postitas priidik
Ma pole seni ühtegi 10k maksvat "korraliku" maantekat müügil näinud. Mingi Sora juppidega vooditorudest kaherattaline pole muud kui hunnik õnnetust. Enam-vähem normaalse maanteka saab 20k eest (alla kaubeldes). Nõus et ei pea olema 60k ja minu arust on nii kallid rattad ikka vähemuses. Ainult rahakad veteranid saavad neid endale lubada. Võib-olla saab 10k eest mingi 2-4 a. kasutatud ratta mis pole paha sest maantekate resurss on suurem kui MTB ratastel.

Nüüd küsija juurde. MNT rattaga võid võita vähe. Arvestades seda kui palju sa trenni tegid (300 km???) siis kaldun arvama et külje- või vastutuulega sai ei suuda lihtsalt MNT poolt võimaldavaid ülekandeid ringi ajada. Sorry, aga ma arvan et nt. juba 53/14 ülekanne võib käia üle jõu. Kõigepealt peaks ikka rohkem trenni tegema nt. 1500-2000 km enne TRRt.

Jooksudel on suuuur vahe. Kui ma võistlusjooksud rattale alla panen siis ikka tunnen et ratas liigub. Lihtsalt liigub. Kuna rattasõidul kulub põhienergia liikuvate osade liikumises hoidmisele siis korralikud jooksud on väga olulised ratta juures. Õpikud ütlevad ka et pigem teha järeleandmisi kas raami ja muude juppide juures (kui valikut pole).

Postitatud: 11. 07. 2003. 08:54
Postitas Road
Ostsin maanteeratta eelmisel aastal. Author 4402. Vahetasin ainult stemi ja sadula. Kuigi San Marco azoto osutus hiljem üllatavalt heaks, minu jaoks. Maksin 11t-i. Julgeks väita et selle raha eest parim, mis eestist leida võib. Muidugi, kaua raam kestab, näitab aeg, kuid ma ei võistle ja sõidan tervise ja lusti pärast. Harrastajale julgeks isegi soovitada.

Postitatud: 11. 07. 2003. 11:22
Postitas Alfonze
Road kirjutas:Ostsin maanteeratta eelmisel aastal. Author 4402. Vahetasin ainult stemi ja sadula. Kuigi San Marco azoto osutus hiljem üllatavalt heaks, minu jaoks. Maksin 11t-i. Julgeks väita et selle raha eest parim, mis eestist leida võib. Muidugi, kaua raam kestab, näitab aeg, kuid ma ei võistle ja sõidan tervise ja lusti pärast. Harrastajale julgeks isegi soovitada.

palju l2bi s6itnud ka oled?
mul omal a4400 ehk siis 2000 aasta mudel, uued jooksud all ja sadul ka uus. S6idan suht v2he siinkirjutajatega v6rreldes, kuskil 2-3k aastas.
jooksud (dura-ace rummud, j2medad kodarad 2mm ja corratci p8iad) ja sadul koos postiga (WCS post ja fizi:k pave gel), jooksud ka kehakaalup2rast sellistest "rasketest" kodaratest.
plaan veelgi upgradeda, kuna raam suht vedel raske mehe all ja tiagra vahetus j2tab nati soovida.

al.

Postitatud: 11. 07. 2003. 13:54
Postitas Road
Läbisõit on nüüdseks viie tuhhi ringis. Ainus mis välja vahetada plaanin on keskjooks. Vänt on lihtsalt pehme. Aga mu 90 kg. all peab vist Ritchey OCR pöid ainsana vastu, kuigi tagajooksu tahan ka ringi laduda. Tagakäikarile panin lihtsalt pikema kõri ja toimise koha pealt ei nurise. Odavam asi peab lihtsalt kogu aeg ideaalses korras olema.

Postitatud: 11. 07. 2003. 14:07
Postitas Alfonze
Road kirjutas:Läbisõit on nüüdseks viie tuhhi ringis. Ainus mis välja vahetada plaanin on keskjooks. Vänt on lihtsalt pehme. Aga mu 90 kg. all peab vist Ritchey OCR pöid ainsana vastu, kuigi tagajooksu tahan ka ringi laduda. Tagakäikarile panin lihtsalt pikema kõri ja toimise koha pealt ei nurise. Odavam asi peab lihtsalt kogu aeg ideaalses korras olema.
hehe, mul l2ks ocr p8id liitekohast pooleks:-P
ja dura ace vahetaja juba tellitud taha, kuna nii sora kui tiagra tunduvad kuidagi raginal vahetavat nagu midagi l2heks puruks kohe:-P , 105 ja edasi aga juba parem.
aga see sinu 90 on ju poisike, ma praegu 125 ja needitud corrateci p8id peab mis jube korralike kodaratega, kuigi on ka vahel m6ni jube auk l2bitud, muidugi ma kokku olen uue jooksuga l2binud alles 400 kanti ja kokku sellel rattal 1600, aga ma alles eelmine aasta l6pus sain ka ratta ja plaan see aasta ikka yle 2k s6ita, mis on minu kaalu ja teist trenni arvestades ok muarust.

al.

Postitatud: 11. 07. 2003. 16:14
Postitas Road
Ma pole netis näinud ühtegi ratast, millele oleks "lubatud" rohkem kui 75kg. See vist raskete meeste saatus. Aga kindlast tagajooksust oleks huvitatud küll. Kustkohast corrateci tagajooksu said ja palju maksaks?

Postitatud: 11. 07. 2003. 17:08
Postitas Alfonze
Road kirjutas:Ma pole netis näinud ühtegi ratast, millele oleks "lubatud" rohkem kui 75kg. See vist raskete meeste saatus. Aga kindlast tagajooksust oleks huvitatud küll. Kustkohast corrateci tagajooksu said ja palju maksaks?
sain velospetsist (corrateci oma on ainult p8id)

al.

Postitatud: 11. 07. 2003. 17:45
Postitas priidik
Campa manualis on ka iga jupi juures kiri: "If you weigh is over 82 kilos, please confirm with your mechanic that your components are suitable for your use". Ehk siis maakeeli, et kui sa kaalud üle 82 kg siis võimalike jamade eest vastutab sinu mehaanik mitte tootja.

Postitatud: 11. 07. 2003. 18:26
Postitas Road
Just sellepärast ma tahangi "perearstist" loobuda. Ise teed ja tead ning pole kedagi kiruda. Pealegi napib meie kandis häid tegijaid.